Korrakaitse › Vanglad

3-21-1169 Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele (vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1). Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Vaidlusalusel ajal kehtisid vanglas koroonaviiruse massilise leviku ärahoidmiseks piirangud, osakonnad olid lukustatud ning kinnipeetavatel võimaldati helistada taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antud töökorraldusele. Taotluse esitaja viibis 15.03.2021 R2 eluosakonna kambris nr 8 koos veel ühe kinnipeetavaga. Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 04.12.2020 kinnitatud R hoone II üksuse telefonikõnede graafiku kohaselt võimaldatakse erakõnesid üldjuhul kestusega 15–20 minutit ning taotluse esitaja kambri graafikujärgne helistamine toimub esmaspäeviti ja kolmapäeviti. Seega oli taotluse esitaja graafikujärgseteks helistamise päevadeks 11. nädalal 15.03.2021 ja 17.03.2021. Kaebaja kambrisse väljastati 15.03.2021 telefon kell 11.50, kell 12.16 anti kambrisse lõunasöök, toidunõud viidi ära kell 12.36 ja taotluse esitaja viidi kambrist ära kell 13.08. Seega oli mõlemale kambris viibinud kinnipeetavale tagatud ajaliselt 15–20 minutit erakõnede tegemiseks, nt enne lõunasööki kell 11.50-12.16 ühele ja pärast lõunasööki kell 12.36–13.08 teisele. Seega oli taotlejale helistamise võimalus tagatud. Taotlejale oli teada, et telefoni kasutamise aeg on limiteeritud ning ta ei saanud eeldada, et telefon jääb kambrisse tundideks. Taotluse esitaja helistas 17.03.2021 endisele elukaaslasele 3 minutit ja 19 sekundit, õele 20 minutit ja 10 sekundit, emale 27 minutit ja 29 sekundit ja elukaaslasele 13 minutit ja 30 sekundit. Taotluse esitajale oli 11. nädalal tagatud lähedastega suhtlemise võimalus ajaliselt ettenähtust suuremas mahus. Seega ei ole taotluse esitajale tekkinud mittevaralist kahju, mille hüvitamise kohustus oleks Tallinna Vanglal.

3-21-1169 vajalik aeg ja kambrikaaslase võimalikud kõned. Kaebaja ei saa eeldada, et tal on võimalik telefoni kasutada piiramatu aja jooksul või telefon jäetakse kambrisse määramata ajaks. Samuti ei ole vangla seotud kellaajaga, mil kaebaja soovib kõnesid teha. Niisiis ei oleks ka olnud õigusvastane, kui kambrist oleks kell 13.08 telefon ära võetud. Seega jättis kaebaja helistamise võimaluse ise kasutamata ning sellises olukorras ei tule kaebajale anda kõneaega ka reedel graafikujärgse päeva asendamiseks. Kaebaja ei helistanud küll 15.03.2021, kuid see-eest sai ta helistada 16.03.2021 VangS § 28 lg 3 teises lauses nimetatud isikule ning 17.03.2021 õele, elukaaslasele ja perekonnaliikmele kokku üle tunni aja (dtl 48-49). Samuti on kaebaja proovinud 19.03.2021 helistada elukaaslasele, perekonnaliikmele ja õele, kuid kõnesid ei toimunud, kuna nimetatud numbritele ei olnud lubatud helistada (märge „STOP“ dtl 48-49, 57). Seadus ega vangla sisekorraeeskiri ei sätesta minimaalset helistamise aega, kuid analoogselt võimaldatakse Tallinna Vangla kodukorra p 12.3.3.3. kohaselt suletud osakondades (võrreldav koroonaviiruse leviku tõttu lukustatud kambritega) kinnipeetavale telefoni päevakavas ettenähtud ajal ühel korral mitte vähem kui 10 minutit. Seega ei saa võimalust suhelda lähedastega telefoni teel nädalas üldjuhul 15–20 minutit pidada ilmselgelt liiga väheseks. Praegusel juhul sai kaebaja lähedastega suhelda üle tunni aja, mistõttu oli talle seaduses ja VSkE-s sätestatud telefoni kasutamine 2021. a 11. nädalal tagatud. Kuigi telefonikõnede graafikus on märgitud telefonikõnede võimaldamine kahel päeval nädalas, ei saa seda tõlgendada selliselt, et kaebajal on ilmtingimata õigus VSkE-s sätestatust rohkem telefoni kasutada. Samuti ei saa reedel helistamise võimalust tõlgendada selliselt, et erakõnesid saavad teha need, kes ei ole saanud eelnevalt mõlemal graafikujärgsel päeval helistada. Reedel tuli vanglal võimaldada teha erakõnesid neil kinnipeetavatel, kes ei olnud saanud üldse graafikujärgsel ajal helistada. Vanglal on õigus korraldada telefoni kasutamine nii, et kõigile kinnipeetavatele oleks tagatud õigusaktides sätestatud miinimum, sh näha ette võimalus korraldada vajadusel helistamine erinevatel nädalapäevadel. Kaebaja tegi oma graafikujärgsed kõned järgmisel graafikujärgsel päeval (17.03.2021). Kui vangla on praktikas lubanud helistada õigusaktides sätestatust tihedamini või graafikus sätestatust erinevatel päevadel ja pikemalt, on see vanglapoolne soodustus ja kaebajal ei teki sellest õigustatud ootust, et ka edaspidi võimaldatakse tal tihedamini ja kauem helistada. Eeltoodut arvestades on kaebaja õiguste riive väheintensiivne, kuna kaebaja ei jäänud 2021. aasta 11. nädalal õigusaktides sätestatud helistamise võimalusest ilma. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kuna kaebajale oli vaidlusalusel nädalal telefoni kasutamine VangS § 28 lg-ga 1 ja VSkE § 51 lg-ga 2 kooskõlas tagatud, ei ole kaebaja oma õigusaktides sätestatud õigusest telefoni kasutada ilma jäänud. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, kuidas nimelt 15.03.2021 helistamise ärajäämine tema RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud põhiõigusi rikkus. Seega ei saanud kaebajale tekkida ka kahju põhiõiguse rikkumise tõttu, mistõttu on kahju hüvitamise üks põhieeldusi täitmata. Kuna kaebus tagastatakse, jääb kaebaja menetlusabi taotlus kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-1169 kuid ta vaid nautis enda käes olevat võimu. Seda nägi pealt ka üksuse juht, kuid ei sekkunud ega parandanud viga. Kaebajat diskrimineeriti seega meelevaldselt. Kallite inimeste asemel pidi kaebaja suhtlema üleolevate ja irvitavate ametnikega, mis põhjustas kaebajale stressi ja depressiooni. Rikutud on ka omaste, sh telefonikõnet oodanud lapse õiguseid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

3-21-1169 R2 eluosakonna kambritele 1–9 (sh ka kaebaja kambrile) olid ette nähtud helistamised esmaspäeviti ja kolmapäeviti. Reedeti võimaldati telefonikõnesid VangS § 28 lg 3 teises lauses nimetatud isikutele ja neile kinnipeetavatele, kellel ei olnud võimalust helistada oma graafikujärgsel päeval.

3-21-1169 määral, mis tuleks rahas hüvitada. Vangistuse sisuks on mh ka kinnipeetava vanglavälise suhtlemise võimaluste piiramine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et mittevaralise kahju hüvitamise põhieeldus – põhiõiguste rikkumine – on täitmata.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.