Z.Z esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks võimaldama talle ja tema lapsele kaks ööpäeva kestev pikaajaline kokkusaamine X.X 20.01–22.01.2022
2.Asendada kohtulahendi avaldamisel Z.Z, C.C ja X.X nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse taotlejale ja vastustajale kätte.
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X.X esitas 01.12.2021 Viru Vanglale taotluse kahe ööpäeva pikkuse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks abikaasa Z.Zga ja enda alaealise lapse C.Cga (digitoimiku lehed (dtl) 30–31). Soovitud kokkusaamise ajaks märkis X.X taotlusele perioodi 08.01–10.01.2022 või 29.01–30.01.2022. X.X põhjendab kokkusaamise vajadust sellega, et tütar ei mäleta, kuidas isa välja näeb ning on unustamas koostoimetamisi. Kuna viimasest kohtusaamisest lapsega (augustis 2021) on möödunud palju aega, siis 24 tundi pikaajalist kokkusaamist jääb väheks selleks, et lapse ja abikaasa õigushüved ja pere vajadused saaksid hädavajaliku arengu.
2.Viru Vangla rahuldas 11.01.2022. a otsusega nr 6-7/34984-2 (dtl 28–29) taotluse osaliselt, võimaldades kahe ööpäeva asemel ühe ööpäeva kestva pikaajalise kokkusaamise 20.01– 21.01.2022. X.Xil on toimunud alates 2021. aasta maikuust pikaajalisi kokkusaamisi viiel korral. Alates oktoobrist on Viru Vangla jätnud kokkusaamise taotlused rahuldamata seoses epidemioloogilise olukorraga ning põhjendusel, et kinnipeetavale on võimaldatud kokkusaamisi justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-s 45 sätestatud minimaalses sageduses. Seega on Viru Vangla võimaldanud X.Xile 2021. aastal pikaajalist kokkusaamist vähemalt seaduses sätestatud määral, milleks on üks kord
3-22-130 poole aasta jooksul. Vanglale ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, millest tulenevalt peaks võimaldama pikaajalise kokkusaamise ühe ööpäeva asemel kaheks ööpäevaks.
3.Z.Z esitas 17.01.2022 Viru Vangla 11.01.2022. a vastuskirjale nr 6-7/34984-2 vaide (dtl 20– 22), milles palus võimaldada temale ja tema tütrele kahe ööpäeva pikkune kokkusaamine X.Xiga.
4.Z.Z esitas 17.01.2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb Viru Vangla kohustamist esialgse õiguskaitse korras võimaldama kaks ööpäeva kestev pikaajaline kokkusaamine 20.01–22.01.2022.
4.1.Terviseameti 12.01.2022. a pressiteate kohaselt prognoositakse järgnevatel nädalatel koroonaga nakatunuid suurusjärgus 6000–6500. Olukorras, kus COVID-19 pandeemiaga käib kaasas võimalik igapäevaste piirangute kehtestamine, ei ole võimalik arvestada sellega, et pikaajaline kokkusaamine toimub ka veebruarikuus, nagu on üksuse juht suuliselt selgitanud.
4.2.X.Xil toimus viimane kohtumine enda 5-aastase lapsega 07.08.2021. Lapse vanust arvestades on pool aastat isast lahusolekut väga pikk aeg, mille tõttu on toimunud võõrandumine. 24 tundi koos olemist on eelnevat arvestades lapsele kohanemiseks liiga lühike aeg. Nii laps kui abikaasad ise vajavad esmalt olukorraga harjumist ning juba järgmisel hommikul lapse lahkumine isa juurest on pingeline protsess. Kaks ööpäeva kestev kokkusaamine ei paneks taotleja perele peale pinget, et kõik ühised tegevused tuleb kiirelt ära teha ning selle ajaga peab olema võimalik taastada pere, lapse ja abielu vajalik lähedus.
4.3.Vahemaa kodust Viru Vanglani on taotleja perele väga pikk, kokku ca 400 km. Lapsele on üle ühe tunni sõitu kurnav ja stressitoov. Vangistusseadusest (VangS) tuleneb õigus pikaajalisele kokkusaamisele kestusega kuni kolm ööpäeva ning taotleja hinnangul on praeguses asjas põhjendatud lubada pikaajaline kokkusaamine kaheks ööpäevaks.
5.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 19.01.2022 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel asjassepuutuvad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esitada taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotleja esitas 17.01.2022 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide. Seetõttu on Z.Zi esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
8.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist võimaldama talle ja tema lapsele ühe ööpäeva kestva kokkusaamise asemel kaks ööpäeva kestev kokkusaamine X.Xiga (HKMS § 251 lg 1 p 3). Seega tähendaks taotluse rahuldamine käimasoleva vaidemenetluse eesmärgi saavutamist. Pärast soovitud kahe ööpäeva pikkuse pikaajalise kokkusaamise saamist muutuks põhivaidlus ainetuks.
9.Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või
3-22-130 kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esinev vajadus olema ülekaalukas.
10.Taotleja põhjendab kahe ööpäeva pikkuse kokkusaamise vajadust sellega, et viimasest kokkusaamisest on möödunud pikk aeg ning arvestada tuleb lapse vanusega ja sellega, et on vaja rohkem aega, et taastada ajaga kaugenenud lähisuhe. Taotleja märgib, et 24 tundi on lühike aeg, kuna laps esmalt harjub olukorraga, lahkumise protsess saabub kiiresti ning harva nägemine teeb lapsele isa juurest lahkumise keerulisemaks. Arvestada ei ole võimalik ka sellega, et veebruarikuus võiks toimuda uus pikaajaline kokkusaamine. Taotluse rahuldamata jätmisel süveneb pere kaugenemine, mis on viimase poole aastaga tekkinud, ning pere ei saa piisavalt aega, et nii keerulises olukorras peresuhet vajalikule tasemele taasühendada.
11.Kohus ei pea praegusel juhul esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist põhjendatuks.
12.Kohtu hinnangul ei esine taotlejal ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jääb taotlejal saamata tema abikaasa poolt taotletud kahe ööpäeva pikkune kokkusaamine ning vaidega kaitstavaid õigusi ei ole pärast seda võimalik enam kaitsta, ei ole kohtul alust arvata, et taotlejale tekiksid just kahe ööpäeva pikkuse kokkusaamise võimaldamata jätmisega ülekaalukad kahjulikud tagajärjed. Viru Vangla 11.01.2022. a otsusest nähtub, et vangla on võimaldanud taotlejale ja tema lapsele alates 2021. aasta maikuust kuni oktoobrini igakuist koosolemist X.Xiga. Seega on taotleja saanud viibida 2021. aastal pikaajalistel kokkusaamistel oma kinnipeetavast abikaasaga suuremas mahus, kui see on sätestatud VSkE §-s 45. Taotlejal tungiva esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist kinnitab see, et vangla ei keeldunud pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest täielikult, vaid rahuldas taotluse osaliselt, võimaldades pikaajalise kokkusaamise 20.01– 21.01.2022. Seega on taotlejal ja tema lapsel võimalus X.Xiga siiski kohtuda ja ilma pideva järelevalveta koos olla. Kohus nõustub taotlejaga, et pikaajaline kokkusaamine mõjub positiivselt peresuhete säilimisele, kuid ei näe, et 48 tundi kestval kokkusaamisel oleks võimalik taotleja peresuhet taastada oluliselt suuremal määral, kui seda on võimalik teha 24 tunni jooksul. Samuti ei saa kahe ööpäeva asemel üksnes ühe ööpäeva kestev koosolemine kohtu hinnangul taotleja peresuhteid oluliselt kahjustada. Taotluse rahuldamist ei õigusta ka taotleja välja toodud vahemaa tema kodu ja Viru Vangla vahel, sest 2021. aastal toimunud igakuistel kokkusaamistel ei ole see eelduslikult takistuseks olnud.
13.Esialgse õiguskaitse taotluses välja toodud asjaolud kattuvad suures osas vanglale esitatud vaides tooduga. Neid asjaolusid arvestades ei saa pidada vaide rahuldamist kuigi tõenäoliseks. Vaides toodu ei anna alust arvata, et vastupidiselt vangla seisukohale oleks praegusel juhul tegemist VangS § 25 lg 2 teises lauses nimetatud põhjendatud juhuga ning taotluse asjaolud õigustaksid tingimata sellises olukorras taotlejale soodsa kaalutlusotsuse tegemist ehk kokkusaamise aja pikendamist. Olukorras, kus kinnipeetavale ja tema lähedastele kauem kestva pikaajalise kokkusaamise võimaldamisega kaasneb ka suuremas määras avalike ressursside kasutamine, ei ole eeltoodut arvestades esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
14.Eelnevast tulenevalt jääb Z.Zi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.