OÜ MEM KOHVIKUD kaebus Terviseameti ning Politsei- ja Piirivalveameti tegevuste peale
Menetlusosalised
Kaebajad OÜ MEM KOHVIKUD ja Elvis Brauer volitatud esindaja v.adv Rando Maisvee
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.12.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ MEM KOHVIKUD määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta OÜ MEM KOHVIKUD määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.12.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-2803 menetlusse.
2.Rahuldada OÜ MEM KOHVIKUD määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.12.2021 määruse resolutsiooni p 8. Teha uus määrus ja rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Keelata Politsei- ja Piirivalveametil kaebajale 17.11.2021, 18.11.2021 ja 19.11.2021 rakendatud sunniraha 15 000 euro sissenõudmise pööramiseks kohtutäiturile täitmisavalduse esitamine kuni 31.01.2022.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (15.11.–30.11.2021 kehtinud redaktsioon) (korraldus nr 305) p 10 alap 7 järgi kohaldatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil on toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui täidetud on korralduse III osas ja sisetingimustes täiendavalt p-des 7 ja 9 sätestatud nõuded. Korralduse nr 305 III osas ja p-s 82 sätestatud nõudeid ei kohaldata mh juhul, kui kliendid viibivad ja liiguvad toitlustusettevõtte müügi- või
3-21-2803 teenindusalal toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks või kui toitlustusteenust osutatakse seoses matusetalitusega, mis ei ole avalik. Korralduse nr 305 p 13 teise lause järgi on tegevus lubatud, kui on tagatud teiste asjakohaste ps 10 ning tegevuse eest vastutava isiku või tegevuses osaleva isiku kohta p-des 14–17 sätestatud nõuete täitmine. Korralduse p 14 kohaselt võib isik p-s 13 sätestatud tingimustel tegevuses osaleda, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) ta on alla 12-aastane [---]; 2) tema vaktsineerimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit arvestades ning ta esitab enne tegevuses osalemist sellekohase tõendi; 3) ta on p-s 5 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud, sh täiendava vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi; 4) ta on tegevusega seotud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmeid, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud; 5) ta on tegevuse eest vastustav isik või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik.
2.Terviseamet teavitas 01.11.2021 toitlustuskohta MÉM CAFE riikliku järelevalvemenetluse alustamisest kirjaga nr 12.1-11/21/14713-2. Järelevalvemenetluse algatamise aluseks oli Terviseametile 28.10.2021 edastatud teave, et toitlustusettevõte ei kontrolli klientide COVID19 haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tõendit (COVID-tõendit). Järelevalvemenetluse õiguslikud alused on korralduse nr 305 p 18, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 44 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 27. Terviseamet palus Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) ametiabi korras kontrollida ajavahemikul 17.–18.11.2021, kas MÉM CAFE kontrollib klientide COVID-tõendi olemasolu ning selle ehtsust ja kehtivust.
3.PPA 17.11.2021 järelevalvetoimingute käigus tuvastati, et MÉM CAFE ei kontrolli tegevuses osalejate COVID-tõendeid ega tuvasta tegevuses osalejate isikusamasust. PPA tegi 17.11.2021 kell 11.09 OÜ-le MEM KOHVIKUD ettekirjutuse, millega kohustas ettevõtjat viivitamatult lõpetama korrarikkumine ning asuma viivitamatult täitma korralduse nr 305 p 10 alap-s 7 ja p-s 16 sätestatud nõudeid. PPA tegi 17.11.2021 kell 15.30 järelkontrolli, mille käigus selgus, et korrarikkumine jätkub. Ettekirjutuse sundtäitmiseks määras PPA OÜ-le MEM KOHVIKUD sunniraha 4500 eurot. Ka 18.11.2021 kell 14.30 ja 19.11.2021 kell 12.00 toimunud järelkontrollide käigus selgus, et korrarikkumine jätkub. Ettekirjutuse sundtäitmiseks määras PPA OÜ-le MEM KOHVIKUD esimesel juhul sunniraha 5000 eurot ja teisel juhul 5500 eurot.
4.PPA tegi 22.11.2021 Terviseametile järelevalveesildise, millega teavitas ettevõtet rikkumisest ning tegi ettepaneku kaaluda ettevõtte majandustegevuse peatamist või keelamist vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) §-dele 36 ja 43 või ettevõtte sulgemist või tegevuse piiramist vastavalt NETS § 28 lg 5 p-le 1.
5.Terviseamet sooritas 25.11.2021 kell 14.45–15.00 OÜ MEM KOHVIKUD tegevuskohas menetlustoimingu ning koostas selle kohta protokolli nr 12.1-11/21/14713-4.
6.Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutuse nr 12.1-11/21/16269-1 p-ga 5.1.1 kohustati OÜ-d MEM KOHVIKUD alates ettekirjutuse kättesaamise ajast kuni korralduse nr 305 asjaomaste nõuete kehtivuseni sulgema viivitamatult OÜ MEM KOHVIKUD valduses oleva toitlustuskoha MÉM CAFE kuni 31.01.2022. Lisaks ei tohi toitlustuskohas kuni eelpool nimetatud ajani osutada/teostada majandustegevust, sh toidu ega joogi müüki klientidele (p 5.1.2), samuti keelati klientide ja teiste isikute teenindamine ja viibimine (välja arvatud ettevõtja juhatuse liikmete ja ettevõtte töötajate) toitlustuskohas (p 5.1.3). Kohustused kehtivad ettevõtte igakordse valdaja suhtes (p 5.1.4).
7.Terviseameti 02.12.2021 täitekorraldusega nr 12.1-11/21/16269-2 rakendati Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutuse nr 12.1-11/21/16269-1 täitmiseks MÉM CAFE valdaja OÜ MEM 2(9)
3-21-2803 KOHVIKUD suhtes asendustäitmist (punkt 1). Asendustäitmine seisnes ettevõtte MÉM CAFE sulgemises, sh tagatakse, et ettevõtte ruumides ei viibi kõrvalised isikud, v.a OÜ MEM Kohvikud juhatuse liige ja töötajad, ning seal ei osutata teenuseid, sh ei valmistata ega pakuta toitlustusteenust (punkt 2).
8.OÜ MEM KOHVIKUD esitas 02.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutuse nr 12.1-11/21/16269-1 tühistamise ning Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutuse nr 12.1-11/21/16269-1 ja selles sisalduvate hoiatuste alusel sunnivahendite rakendamise keelamise nõuetes. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus peatada osaliselt vaidlusaluse ettekirjutuse kehtivus, s.o osas, millega kohustati kaebajat sulgema majandustegevus ja keelati klientide viibimine ning liikumine toitlustusettevõtte „MEM CAFE“ müügi- või teenindusalal toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks või kui toitlustusteenust osutatakse seoses matusetalitusega, mis ei ole avalik ning peatada Terviseameti 02.21.2021 täitekorralduses nr 12.1-11/21/16269-2 esitatud asendustäitmise kulude sissenõudmine.
9.Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
10.Kaebajad palusid 15.12.2021 avalduses tühistada Vabariigi Valitsuse 13.08.2021 korralduse nr 294 p 2 alap 1 ja p 3 esimene lause osas, mis reguleerib p 2 alap 1; tühistada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 p 21; tuvastada PPA 17.11.2021 ettekirjutuse tühisus või see tühistada; keelata PPA 17.11.2021 ettekirjutuse ja selles sisalduva hoiatuse alusel sunnirahade sissenõudmine; alternatiivselt, kui PPA 17.11.2021 ettekirjutuse alusel on alustatud sunnirahade sissenõudmine, esitama kohtutäiturile täitemenetluste lõpetamise avaldused; alternatiivselt keelata Terviseametil sunnirahade sissenõudmine; tühistada Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutus nr 12.1- 11/21/16269-1; keelata Terviseametil 29.11.2021 ettekirjutuse alusel rakendatud sunnivahendite asendustäitmine; mõista Terviseametilt või PPA-lt välja vahetu sunni rakendamisega põhjustatud mittevaraline kahju 5000 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluses palusid kaebajad keelata PPA-l 17.11.2021 ettekirjutuse ning selle alusel 17.11.2021 toiminguga, 18.11.2021 toiminguga ja 19.11.2021 toiminguga rakendatud sunnirahade sissenõudmiseks täitemenetluste algatamise avalduste esitamine või alternatiivselt, kui nimetatud toimingutega rakendatud sunnirahade sissenõudmiseks on juba kohtutäiturile esitatud avaldused täitemenetluste algatamiseks, siis kohustada PPA-d esitama viivitamata kohtutäiturile avaldused vastavate täitemenetluste peatamiseks või kohaldada taotletud esialgse õiguskaitse abinõusid ka Terviseameti suhtes. Kaebust ei saa pidada perspektiivituks. Esialgse õiguskaitse määramata jätmine muudaks kaebuse ainetuks. Kaebaja majandustegevus on täielikult peatatud, mistõttu puudub kaebajal müügikäibe allikas, samas kui sunnirahade tasumise tähtaja möödumisel saab PPA pöörduda kohtutäituri poole ja algatada täitemenetlused. Taotletud esialgse õiguskaitse abinõude vajadus säilib ka siis, kui ringkonnakohus peaks rahuldama 10.12.2021 määruskaebuse ja kohaldama ka eelnevalt taotletud esialgse õiguskaitse abinõusid, sest sellised abinõud ei välista teineteist. Esineb vältimatu vajadus kõigi taotletud abinõude kohaldamiseks. Ülekaalukas avalik huvi või kolmanda isiku õiguste kahjustumise risk puudub. Kuidagi ei saaks kahjustatud viirusnakkuse tõrje eesmärgid.
11.PPA palub vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. PPA ei ole 17.11.2021, 18.11.2021 ja 19.11.2021 sunniraha nõudeid pööranud sundtäitmisele. PPA ei pööra sunniraha nõudeid sundtäitmisele kuni esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise määruse jõustumiseni. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebajat ei ähvarda pöördumatud tagajärjed. Kaebaja ei ole veenvalt põhistanud, kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tema majanduslikku seisundit olulisel määral negatiivselt mõjutab, nt põhjustades 3(9)
3-21-2803 maksejõuetuse vms. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi on hiljem kaebajale võimalik hüvitada rahaliselt. Kaebaja huvides on kogutud annetusi, mh sunniraha tasumiseks. Avalikkusele antud informatsiooni põhjal on koos ligikaudu 60 000 eurot, millest sunniraha 15 000 euro tasumine oleks kaebajale igati jõukohane. Seetõttu on kaebaja väited majanduslike probleemide ja maksejõuetuse tekkimisest vastuolulised. Kaebuse eduväljavaated on kasinad. P on manifesteerinud oma vastuseisu Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutele ega oli nõus neid täitma. Oma poliitilist hoiakut on ta väljendanud ka oma majandustegevuse kaudu, eirates toitlustusettevõttele kehtestatud nõudeid ning soosinud kohviku töötajate õigusvastast käitumist. PPA ettekirjutus ei olnud esimeseks reaktsiooniks kaebaja käitumisele. Sellele eelnes Terviseameti ametnike tegevus, mis algas tähelepanu juhtimisega piirangute täitmise kohustuslikkusele. Kaebajal oli piisavalt aega oma käitumise muutmiseks. Ettekirjutuse tegemist on alust pidada põhjendatuks. Vabariigi Valitsuse korraldus on kehtiv. Korralduse täitmise ignoreerimise asemel oleks olnud kohasem vaidlustada kohtus Vabariigi Valitsuse korraldust. Negatiivsete tagajärgede ärahoidmine on kaebaja võimuses. Esialgse õiguskaitse rahuldamine riivaks ebaproportsionaalselt avalikkuse huve. Avalikkuse huviks ei ole ebaõigluse suurendamine ettevõtjate vahel, luues kaebajale põhjendamatuid eeliseid ja koheldes ebavõrdselt neid, kes nõudeid täidavad. Rahvatervise huvides on nakkuse leviku ja nakkuskollete tekkimise ohu ennetamine ja tõrjumine. Kaebuse esitamise ja taotluse lahendamise ajal on epidemioloogiline olukord riigis pidevas muutuses. Nakatumiste arv on tõusulainel. Terviseamet ei ole lõpetanud hädaolukorda. Sunniraha määramine oli põhjendatud, kuna kaebaja jätkas teadlikult rikkumist. PPA 17.11.2021 ettekirjutus sisaldas sunniraha rakendamise hoiatust ja järelikult ei tulnud järgnev sanktsioon kaebajale ootamatult. Arvestades rikkumise olulisust, kaalul olevat hüve, kaebaja suhtumist ja käitumist, ei saa pidada sunniraha korduvat määramist põhjendamatuks.
12.Terviseamet palub vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Terviseameti suhtes. Pädevus PPA ettekirjutuse alusel ning viimase toiminguga rakendatud sunnirahade sissenõudmiseks ja vastavate menetluste algatamiseks on üksnes PPA-l. PPA viib läbi haldusmenetluse sunniraha rakendamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, kuivõrd kaebus on perspektiivitu, kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning esineb ülekaalukas avalik huvi. Kaebajal on võimalik sissenõudjaga kokku leppida maksegraafikus ning seeläbi vältida neid võimalikke ebasoodsaid tagajärgi, mida tooks kaasa sunniraha kohene sissenõudmine täies ulatuses. Esineb ülekaalukas avalik huvi. Arvestades COVID-19 viiruse põhjustava haiguse võimalikku raskust, tooks see kaasa äärmiselt negatiivsed tagajärjed inimeste elu ja tervise kaitse seisukohalt. Terviseameti nakkushaiguste osakonna hinnangul võib üks nakatunu teoreetiliselt nakatada kõik kohvikus viibijad olenevalt sellest, kui pikalt nakatunu kohvikus viibib. 2021. novembris on haigekassa analüüsinud COVID-19 põhjustatud haiglaravi vajadust ja haiglaravi hinda, mille järgi 1) ühe vaktsineeritud isiku haiglaravi hind on keskmiselt 3628 eurot (suurim 68 648 eurot) ja 2) vaktsineerimata isiku haiglaravi hind 4654 eurot (suurim 239 990 eurot). Seejuures tuleb arvestada, et COVID-19 haiglaravi kulust 51,56 miljonist eurost moodustab 49,28 miljonit eurot (s.o 95,4%) vaktsineerimata isikute haiglaravi kulu. Esialgse õiguskaitse kohaldamine looks ebasoodsa pretsedendi, millega kaasneks oht inimeste elule ja tervisele ning ühtlasi märkimisväärne rahaline kahju. Seega esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks ilmses vastuolus ülekaaluka avaliku huviga.
3-21-2803 PPA 17.11.2021 ettekirjutuse alusel on sunnivahendit pädev rakendama PPA, siis jääb esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu taotlus Terviseameti suhtes abinõude rakendamiseks rahuldamata. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on vältida sunniraha 15 000 euro tasumist kohtumenetluse kestel. Kaebaja ei ole esitanud andmeid, millest saaks tõsikindlalt järeldada, et sunniraha 15 000 euro tasumisel kaasneks kaebaja maksejõuetus. Kaebaja majandustegevuse ajutiselt peatamise tõttu kuni 31.01.2022 puudub kaebajal käive. 2021. aastal deklareeritud 20%-lise käibemaksumääraga maksustatud käive kokku 37 854,18 eurot, mis annab aluse kahtluseks kaebaja väites, et talle kaasneksid juba kohtumenetluse kestel sunnirahade tasumisega pöördumatud tagajärjed. Kuivõrd aga kohtul puuduvad andmed kaebaja rahavoo ning hetkel olemasoleva vabalt kasutatavate finantside kohta ning vastustajate viidatud teabe kaebajatele tehtud annetuse 60 000 eurot kohta puuduvad samuti usaldusväärsed andmed sellest, kas ja mis eesmärgil saab kaebaja seda raha kasutada, siis ei saa esialgse õiguskaitse vajadust välistada. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista võimalus tekkinud kahju hilisemalt hüvitamiseks. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Tallinna Ringkonnakohus on oma 28.12.2021 määruse nr 3-21-2803 põhjenduste punktis 37 selgitanud järgmist: „/.../ Asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamine käesoleva määrusega ei tähenda seda, et tingimata tuleks keelata ka sunniraha sissenõudmine. Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks (ATSS § 3 lg-d 2 ja 3, HMS § 107 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Sunniraha on seega eesmärgipärane eelkõige siis, kui see nõutakse ettekirjutusega määratud kohustust rikkunud isikult sisse võimalikult vahetult pärast hoiatuses märgitud tähtaja möödumist. AtSS § 8 lg 3 pde 1 ja 2 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada muu hulgas juhul, kui sunni rakendamise alused on ära langenud või kui ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks. Asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal võib tingida selle, et sunniraha sissenõudmine ei ole enam pärast kohtuotsuse tegemist lubatav – erinevalt asendustäitmise kulude sissenõudmisest. Kui kaebajal sunniraha tasumise kohustust ei teki, isegi osaliselt, ei täida see oma eesmärki motiveerida kaebajat täitma korraldusega nr 305 kehtestatud nõudeid.“ Käesoleval juhul on vaidlusaluseid sunnirahasid rakendatud eesmärgiga tagada PPA 17.11.2021 ettekirjutuse täitmine. PPA 17.11.2021 ettekirjutusega kohustati kaebajat lõpetama korrarikkumine ning asuma kontrollima tegevuses osalejate COVID-19 tõendite ja testide ehtsust ja kehtivust ning tuvastama tõendi ja testi esitaja isikusamasust Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 10 alapunktis 7 ja punktis 16 sätestatud tingimustel. PPA 17.11.2021 ettekirjutuse täitmisele kallutamise eesmärgiks on avalike huvide kaitse, st, et tagada inimeste elu ja tervise kaitse, aga ka tervishoiusüsteemi toimivus. Terviseamet on esitanud kohtule Eesti Haigekassa 09.11.2021 analüüsi „COVID-19 ravi sõltuvalt vaktsineerimisest“, mille kohaselt on ühe vaktsineeritud isiku haiglaravi hind keskmiselt 3628 eurot ning vaktsineerimata isiku haiglaravi hind 4654 eurot (Terviseameti 27.12.2021 menetlusdokumendi lisa 7, lk 8). Maksimaalselt on kogu ravikulu olnud vaktsineeritud isikute puhul 68 648 eurot ning vaktsineerimata isikute puhul 240 815 eurot (Terviseameti 27.12.2021 menetlusdokumendi lisa 7, lk 8). Vähem tähtis ei ole seejuures ka asjaolu, et nakkusoht ei ole kadunud. Terviseamet on selgitanud, et reproduktsiooni alusarvu Ro põhiselt lähenedes võib nt SARS-CoV-2 Delta tüvega nakatanu nakatada kogu nakkusohtliku perioodi jooksul keskmiselt kuni 8 inimest, kuid esmaste hinnangute kohaselt on Omikron tüvi ligi kolm korda nakkavam kui Delta tüvi. Praegusel juhul on sunnivahendite adressaadiks juriidiline isik, kelle majandustegevuseks on toitlustusteenuse pakkumine kohvikus MEM CÀFE, mis tähendab, et toitlustusettevõttes Vabariigi Valitsuse korralduses nr 305 sätestatud kohustuste järgimata
5(9)
3-21-2803 jätmise tagajärjed teiste isikute elule ja tervisele võivad olla oluliselt tõsisemad, võrreldes sellega, kui sunnivahendi adressaadiks oleks füüsiline isik. Hetkel kehtivad Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkt 10 alap 7 ja p 16 samas sõnastuses, kui PPA 17.11.2021 ettekirjutuse tegemise ajal, mistõttu on kaebajal I jätkuvalt kohustus täita PPA 17.11.2021 ettekirjutust. Järelikult ei ole sunnirahade sissenõudmine kohtumenetluse ajal muutunud õigusvastaseks ning täidab oma eesmärki. Avalikuks huviks on, et sunnirahade rakendamise instituut oleks eesmärgipärane ja efektiivne ka juhul, kui sunnivahendi adressaat sunniraha sissenõudmise toimingu kohtus vaidlustab. Nimelt võib asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal tingida selle, et sunniraha sissenõudmine ei ole enam pärast kohtuotsuse tegemist lubatav; kui kaebajal sunniraha tasumise kohustust ei teki, ei täida see oma eesmärki motiveerida kaebajat täitma korraldusega nr 305 kehtestatud nõudeid. Avalik huvi prevaleerub kaebaja majanduslike huvide ees, seejuures on kaebaja mõjusfääris vältida edasiste kahjude tekkimist, kui ta tasub sunnirahad vabatahtlikult (sellisel juhul ei kaasneks kohtutäituri tasusid) ja täidab Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutuse nr 12.1-11/21/16269-1, misjärel saab jätkata oma majandustegevusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.OÜ MEM KOHVIKUD palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning uue määrusega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras sunnirahade sissenõudmise peatamist. Halduskohtu määruse põhjendusel välistab esialgse õiguskaitse määramise ülekaalukas avalik huvi (määruse p 45 kuni 49). Seda põhjustel, et kohtumenetluse ajal asjaolude muutumise tõttu võib kaduda sunnirahade sissenõudmise alus ja sunnirahad on vajalikud tagamaks Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 17.11.2021 ettekirjutuse täitmine. PPA 17.11.2021 ettekirjutuse ja selles viidatud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 punkti 10 alapunkti 7 ja punkti 16 täitmine ning täitmise tagamiseks sunnirahade sissenõudmine on mõeldav toimiva toitlustusasutuse puhul, kuhu pääsevad kliendid. Kaebaja kohvik suleti Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutusega. Selle kohaselt ei tohi toitlustuskohas olla majandustegevust, s.h toidu ega joogi müüki klientidele ning klientide ja teiste isikute teenindamine ja viibimine toitlustuskohas on keelatud. Keelud kehtivad ettevõtte igakordse valdaja suhtes. Hetkel kehtib eelviidatud 29.11.2021 ettekirjutuse mõju kuni 31.01.2022. Välistada ei saa ettekirjutuse tähtaja pikendamist. On võimatu, et sunnirahade eesmärk oleks täidetav vähemalt kuni 31.01.2022. Seetõttu puudub vähemalt kuni 31.01.2022 avalik huvi sunnirahade sissenõudmise täitmise peatamata jätmise suhtes. Halduskohtul oleks olnud võimalik peatada sunnirahade sissenõudmine tähtajaliselt kuni Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutuse alusel ettevõtte tegevuse peatamise lõppemiseni.
15.PPA taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist. Eristada tuleb sunniraha rakendamist sunniraha täitmisele pööramisest. Sunniraha rakendati õiguspäraselt. Kaebajale anti ühekuuline vabatahtlik tähtaeg sunniraha tasumiseks, kuid ta ei tasunud seda. Kaebaja teadlikult ja tahtlikult eiras kehtestatud nõudeid. Kaebaja ei näita üles kavatsust asuda nõudeid täitma. Kaebaja pole Terviseametile täitmiskava esitanud. Kaebaja asukohas toimus meelsuse avaldamine, mille eesmärgiks oli avaldada toetust piirangute eiramise kasuks. Kaebaja hoiak ja suhtumine ei ole muutunud tänase päevani. Seda ka ajal, mil toitlustuskoht on suletud. 6(9)
3-21-2803
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1 ja § 252 lg 7).
17.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-167-01, p 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
18.Määruskaebuse esitaja on esialgse õiguskaitse taotluses soovinud PPA 17.11.2021, 18.11.2021 ja 19.11.2021 määratud sunnirahade sissenõudmise keelamist. Kaebaja eesmärgiks on vältida kohtumenetluse ajal sunniraha 15 000 euro tasumist. Tegemist on suure sunniraha summaga, mille täitmine, sh täitmisele pööramine omab eelduslikult negatiivset mõju kaebaja tegevusele. Arvestades kaebaja suurust ja tema tegevusala (s.o toitlustuse pakkumine), pole eelduslikult tegemist sellise ettevõtjaga, kes omaks palju vabu käibevahendeid või likviidset vara, viimati märgitut olukorras, kus tema majandustegevus on peatatud. Kellegi väidetav lubatud annetus ei pruugi olla piisav argument, välistamaks esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Sellest tulenevalt esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
19.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et eristada tuleb sunniraha rakendamist sunniraha täitmisele pööramisest. Kui sunniraha ei saa muutunud asjaolude tõttu enam täitmisele pöörata või selle täitmist lõpule viia, ei järeldu sellest, et sunniraha oleks rakendatud õigusvastaselt. Kui aga rakendatud sunniraha täitmise lõpule viimine pole muutunud asjaolude tõttu enam lubatav, tuleb sunniraha täitmise lõpule viimine lõpetada. Vastasel korral võib rakendatud sunniraha täitmine muutuda õigusvastaseks.
20.Sunnivahendi, sh sunniraha rakendamist ei käsitata karistusena (asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) § 3 lg 2). Sunniraha kohaldatakse ettekirjutusega peale pandud kohustuse täitmisele sundimiseks (ATSS § 10 lg 1). Sunniraha võib seega rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks ning kui ettekirjutus on täidetud enne sunniraha sissenõudmist täitemenetluses, tuleb haldusorganil lõpetada sunniraha sissenõudmisele suunatud haldustäitemenetlus, nt haldusorgan jätab kohtutäiturile täitmisavalduse esitamata või kui täitemenetlus on alustatud, esitab ta kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (ATSS § 3 lg‐d 2 ja 3, HMS § 107 lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2015 otsus asjas nr 3-3-1-31-15, p 17 ja 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Rakendatud sunniraha sissenõudmisele pööramisest tuleb hoiduda ka olukorras, kus see ei saa motiveerida sunniraha adressaati täitma kehtivast õigusest tulenevaid kohustusi.
21.Kui haldusorganile on näha, et esialgu kohaldatud sunnivahend ei ole tõhus, kuna see ei aita korrarikkumist lõpetada, ning haldusorgan asendab seetõttu esialgse sunnivahendi teise efektiivsema abinõuga, mis lõpetab korrarikkumise, tuleb loobuda sõltuvalt asjaoludest kas ajutiselt või alaliselt esialgse sunnivahendi kohaldamise lõpuleviimisest. Vastasel korral võib esialgse sunnivahendi kohaldamise lõpuleviimine evida karistuslikku eesmärki.
22.Praegusel juhul otsustas PPA rakendada sunniraha 17.11.2021, 18.11.2021 ja 19.11.2021 põhjusel, et kaebaja keeldus kehtivast õigusest tulenevate kohustuste täitmisest. Seejärel kohustas Terviseamet 29.11.2021 ettekirjutusega nr 12.1-11/21/16269-1 OÜ-d MEM 7(9)
3-21-2803 KOHVIKUD alates ettekirjutuse kättesaamise ajast kuni korralduse nr 305 asjaomaste nõuete kehtivuseni sulgema viivitamatult OÜ MEM KOHVIKUD valduses oleva toitlustuskoha MEM CAFE kuni 31.01.2022 (p 5.1.1). Nimetatud toitlustuskohas ei tohi kuni eelpool nimetatud ajani osutada/teostada majandustegevust, sh toidu ega joogi müüki klientidele (p 5.1.2); klientide ja teiste isikute teenindus ega viibimine (v.a ettevõtja juhatuse liikmete ja ettevõtte töötajate) toitlustuskohas ei ole lubatud (p 5.1.3). Eelnevalt nimetatud kohustused kehtivad ettevõtte igakordse valdaja suhtes (p 5.1.4). Ettekirjutuse ennetähtaegse kehtetuks tunnistamise kaalumiseks võib adressaat esitada Terviseametile NETS § 28 alusel kehtestatud nõuete täitmise kava ja kinnituse nõuete täitmise kohta (p 5.3). Ettekirjutuse põhjendustes märgiti mh, et vaatamata määratud sunnirahadele ei täida kaebaja endiselt kehtivast õigusest tulenevaid kohustusi ning sunnirahaga pole võimalik kaebajat mõjutama kohustusi täitma.
23.Antud hetkel on seega tegemist olukorraga, kus erinevad haldusorganid on haldustäitemenetluses ühe sunnivahendi (s.o sunniraha) asendanud teise abinõuga (s.o kokkuvõtlikult majandustegevuse ajutise keeluga). Sunniraha asendati teise abinõuga enne, kui PPA otsustas määratud sunnirahad täitemenetluses sisse nõuda. PPA-l on õigus kaaluda, sh võttes arvesse asja pakilisust seda, kui pika vabatahtliku tähtaja (nt 1 või 30 päeva) ta annab sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, millest võib suure tõenäosusega sõltuda haldustäitemenetluse tulemuslikkus.
24.Sunnivahend asendati teise abinõuga eeskätt põhjusel, et haldusorganid ei pidanud sunniraha tõhusa sunnivahendina, motiveerimaks kaebajat kehtivast õigusest tulenevaid kohustusi täitma. Kuna teise abinõuga on kaebaja majandustegevus hetkel peatatud, ei ole tal õigust vaidlusaluses kohas majandustegevusega tegeleda. Kohtule teadaolevalt ei osuta kaebaja hetkel ka faktiliselt majandustegevust vaidlusaluses kohas. Kuna kaebajal on vaidlusaluses kohas keelatud majandustegevusega tegeleda Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutuse alusel ja nõuetele mittevastavat majandustegevust hetkel ei toimu, ei saa praeguses olukorras määratud sunniraha sissenõudmisele pööramisega sundida kaebajat majandustegevuse käigus täitma kehtivast õigusest tulenevaid vaidlusaluseid kohustusi. Viimati märgitut vähemalt senikaua, kuni kehtib Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutusest tulenev keeld tegelda majandustegevusega kuni 31.01.2022. Kui kaebaja peaks Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutuse kehtivuse ajal siiski jätkama majandustegevusega selliselt, et ta rikub kehtivast õigusest tulenevaid vaidlusaluseid nõudeid, tekib PPA-l uuesti alus pöörata määratud sunnirahad täitmisele. Määratud sunnirahad on alust pöörata täitmisele ka olukorras, kus kaebaja peaks jätkama majandustegevusega pärast 31.01.2022 selliselt, et ta jätkuvalt keeldub kehtivast õigusest tulenevate kohustuste täitmisest. Rakendatud sunniraha täitmisele pööramisega on sellisel juhul võimalik motiveerida isikut täitma kehtivast õigusest tulenevaid kohustusi.
25.PPA väidab, et kaebaja seadusliku esindaja meelsus ei ole muutunud, samuti korraldati meeleavaldus ja algatatud on kriminaalmenetlus. Nimetatud asjaolud ei muuda olematuks seda, et kaebaja majandustegevus on Terviseameti ettekirjutuse alusel peatatud ning ta ei saa vähemalt kuni 31.01.2022 ettevõtlusega tegeleda. Rakendatud sunniraha ei ole määratud nende tegevuste ärahoidmiseks.
26.Esialgse õiguskaitse kohaldamine kuni 31.01.2022 on tingitud põhjusel, et Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutusega keelati kaebajal vaidlusaluses kohas majandustegevusega tegelemine, mistõttu ei omaks sunnirahade sissenõudmisele pööramine praegusel hetkel ettekirjutusega peale pandud kohustuste täitmisele suunamise eesmärki. Avalik huvi on kaitstud Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutusega.
27.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 29.12.2021 määruse resolutsiooni p 8. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelab PPA-l kohtutäiturile täitmisavalduse esitamise 8(9)
3-21-2803 rakendatud sunniraha 15 000 euro sissenõudmiseks. Esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni 31.01.2022. Pärast seda on õigus vajadusel esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise jätkamise küsimus uuesti otsustada. Esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks esineb alus, kui kaebaja peaks enne 31.01.2022 jätkama majandustegevusega selliselt, et ta jätkab kehtivast õigusest tulenevate nõuete mitte täitmist.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.