OÜ MEM KOHVIKUD kaebus Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutuse nr 12.1-11/21/16269-1 tühistamiseks ning selle alusel sunnivahendite rakendamise keelamiseks Kaebaja OÜ MEM KOHVIKUD, esindaja v.adv Rando Maisvee Vastustaja Terviseamet, esindajad v.adv Indrek Kukk, v.adv Indrek Leppik ja Sander Põllumäe
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ MEM KOHVIKUD määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ MEM KOHVIKUD määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 määruse resolutsiooni p 1 osaliselt ning teha uus määrus, millega rahuldada OÜ MEM KOHVIKUD esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt. Keelata Terviseametil 29.11.2021 ettekirjutuse nr 12.1-11/21/16269-1 alusel rakendatud asendustäitmise kulude sissenõudmine OÜ-lt MEM KOHVIKUD kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3.Muus osas jätta halduskohtu 08.12.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Selgitus Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (15.11.–30.11.2021 kehtinud redaktsioon; korraldus nr 305) p 10 alap 7 järgi kohaldatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil järgmisi meetmeid ja piiranguid: toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja
3-21-2803 liikuda, kui täidetud on korralduse III osas ja sisetingimustes täiendavalt p-des 7 ja 9 sätestatud nõuded. Korralduse III osas ja p-s 82 sätestatud nõudeid ei kohaldata mh juhul, kui kliendid viibivad ja liiguvad toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks või kui toitlustusteenust osutatakse seoses matusetalitusega, mis ei ole avalik. Korralduse nr 305 p 13 teise lause järgi on tegevus lubatud, kui on tagatud teiste asjakohaste ps 10 ning tegevuse eest vastutava isiku või tegevuses osaleva isiku kohta p-des 14, 151, 16 ja 17 sätestatud nõuete täitmine. Korralduse p 14 kohaselt võib isik p-s 13 sätestatud tingimustel tegevuses osaleda, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) ta on alla 12aastane; /.../ 3) tema vaktsineerimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit arvestades ning ta esitab enne tegevuses osalemist sellekohase tõendi; 4) ta on p-s 5 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud, sealhulgas täiendava vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi; 5) ta on tegevusega seotud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmeid, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud; 6) ta on tegevuse eest vastustav isik või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik.
2.Terviseamet teavitas 01.11.2021 toitlustuskohta MÉM CAFE (aadress Tallinn, VanaKalamaja 21/1) riikliku järelevalvemenetluse alustamisest kirjaga nr 12.1-11/21/14713-2. Järelevalvemenetluse algatamise aluseks oli Terviseametile 28.10.2021 edastatud teave, et toitlustusettevõte ei kontrolli klientide COVID-19 haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tõendit (COVID-tõendit). Järelevalvemenetluse õiguslikud alused on korralduse nr 305 p 18, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 44 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) §
27.Terviseamet palus Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) ametiabi korras kontrollida ajavahemikul 17.11.–18.11.2021, kas MÉM CAFE kontrollib klientide COVID-tõendi olemasolu ning selle ehtsust ja kehtivust.
3.PPA 17.11.2021 järelevalvetoimingute käigus tuvastati, et MÉM CAFE ei kontrolli tegevuses osalejate COVID-tõendeid ega tuvasta tegevuses osalejate isikusamasust. PPA tegi 17.11.2021 kell 11.09 OÜ-le MEM KOHVIKUD ettekirjutuse, millega kohustas ettevõtjat viivitamatult lõpetama korrarikkumine ning asuma viivitamatult täitma korralduse nr 305 p 10 alap-s 7 ja p-s 16 sätestatud nõudeid. PPA tegi 17.11.2021 kell 15.30 järelkontrolli, mille käigus selgus, et korrarikkumine jätkub. Ettekirjutuse sundtäitmiseks määras PPA OÜ-le MEM KOHVIKUD sunniraha 4500 eurot. Ka 18.11.2021 kell 14.30 ja 19.11.2021 kell 12.00 toimunud järelkontrollide käigus selgus, et korrarikkumine jätkub. Ettekirjutuse sundtäitmiseks määras PPA OÜ-le MEM KOHVIKUD esimesel juhul sunniraha 5000 eurot ja teisel juhul 5500 eurot.
4.PPA tegi 22.11.2021 Terviseametile järelevalveesildise, millega teavitas ettevõtet rikkumisest ning tegi ettepaneku kaaluda ettevõtte majandustegevuse peatamist või keelamist vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) §-dele 36 ja 43 või ettevõtte sulgemist või tegevuse piiramist vastavalt NETS § 28 lg 5 p-le 1.
5.Terviseamet sooritas 25.11.2021 kell 14.45–15.00 OÜ MEM KOHVIKUD tegevuskohas menetlustoimingu ning koostas selle kohta protokolli nr 12.1-11/21/14713-4.
6.Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutusega nr 12.1-11/21/16269-1 kohustati OÜ-d MEM KOHVIKUD alates ettekirjutuse kättesaamise ajast kuni korralduse nr 305 asjaomaste 2(13)
3-21-2803 nõuete kehtivuseni sulgema viivitamatult OÜ MEM KOHVIKUD valduses oleva toitlustuskoha MÉM CAFE kuni 31.01.2022 (p 5.1.1). Nimetatud toitlustuskohas ei tohi kuni eelpool nimetatud ajani osutada/teostada majandustegevust, sealhulgas toidu ega joogi müüki klientidele (p 5.1.2); klientide ja teiste isikute teenindus ega viibimine (v.a ettevõtja juhatuse liikmete ja ettevõtte töötajate) toitlustuskohas ei ole lubatud (p 5.1.3). Eelnevalt nimetatud kohustused kehtivad ettevõtte igakordse valdaja suhtes (p 5.1.4). Ettekirjutuse ennetähtaegse kehtetuks tunnistamise kaalumiseks võib adressaat esitada Terviseametile NETS § 28 alusel kehtestatud nõuete täitmise kava ja kinnituse nõuete täitmise kohta (p 5.3). Ettekirjutuse p-s 6.7 sisaldus hoiatus, et ettekirjutuse resolutsiooni punktis nimetatud kohustuse või kohustuste mittetähtaegse või mittekohase täitmise korral kohaldatakse ettekirjutuse saajale vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatule asendustäitmist ja/või vahetut sundi. Ettekirjutuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. PPA ettekirjutuse, menetlustoimingute protokollide, PPA valvekaamerate salvestiste ja sunniraha nõuetega, samuti ettevõtte ja tema juhatuse liikme X poolt meedias avaldatud materjalidega on tõendatud, et ettevõte ei ole ettekirjutusele ja rakendatud sunnirahadele vaatamata nakkushaiguse ennetamise nõudeid täitnud. Sunniraha on määratud kolmel korral kokku 15 000 eurot. Sunniraha rakendamine ei tohiks viia ettevõtjat olukorda, kus ta peab oma tegevuse lõpetama majanduslikel põhjustel või taotlema pankroti välja kuulutamist. Sellest nähtub, et ettevõtet ei ole võimalik mõjutada nõuete rikkumise lõpetamiseks ettekirjutuse tegemise ega selle sundtäitmisega. Viibimiskeelu rakendamine KorS § 44 lg 1 p-de 1–3 ja 6 alusel ei oleks praegusel juhul tõhus meede, kuivõrd korrarikkumine ei lähtu mitte külastajatest, vaid ettevõttest endast. Samuti ei ole olukorras, kus on vajalik ettevõtjast lähtuva ohu kiire tõrjumine, kohane väärteomenetluse algatamine. Avalikes siseruumides, sh kohvikud, pubid, restoranid jms, kus ruumis viibivad füüsiliselt lähestikku koos üksteisele võõrad inimesed, on erinevate ettevaatusabinõude (sh maski kandmine, vaktsineerimis- ja läbipõdemistõendi kontrollimine, hajutatus jms) rakendamine nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks eriti vajalik. Järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud, et ettevõtja pole järginud kaitsemaski kandmise kontrollimise kohustust, COVID-tõendite kontrollimise kohustust vms. Ettevõtja esindaja X selgitas 25.11.2021 menetlustoimingu käigus Terviseametile, et ta „on keelanud klienditeenindajatel küsida eelnimetatud tõendeid. Kuid kui kliendid soovivad ise neid tõendeid esitada, siis klienditeenindajad nimetatud tõendite esitamist klientidele ei keela.“ Seetõttu ei ole põhjust arvata, et ettevõtja järgiks NETS § 28 lg 5 p 1 alusel kehtestatud täiendavaid piiranguid, vaid jätkab majandustegevust ja nakkushaiguse tõrje nõuete eiramist. Risk nakatuda on madalam vaktsineeritud ja viiruse läbi põdenud inimestel, mistõttu seadis Vabariigi Valitsus söögikohtade külastamise eelduseks tõendi esitamise. Kui tegevuses võimaldatakse kontrollimatult osaleda kõikidel inimestel, suureneb oht inimeste tervisele, sest immuunkaitseta inimesed nakatuvad raskemalt. Terviseameti peadirektori 30.08.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/21/50 kinnitatud „Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise ohuprognoosi“ järgi on toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis ohuteguriks inimeste kogunemine ja pikaajalised lähedased kontaktid. Samuti tarbitakse toitlustusettevõtetes alkoholi, mille tulemusel langeb inimeste ohutunnetus ning kaotatakse valvsus nakkusohutuse meetme järgimiseks. Mürarikka keskkonna tõttu tekib inimestel vajadus valjult rääkimiseks, mis samuti suurendab viiruse leviku ohtu. Riski suurendab täiendavalt see, kui toitlustusettevõtte ruumides puudub piisav ventilatsioon. Riskide maandamiseks on oluline, et peetaks kinni täituvuse piirangust ja hajutamise nõudest ning oleks tagatud piisav käte 3(13)
3-21-2803 antiseptiliste vahendite kättesaadavus. Kõrgendatud ohu tõttu on ettevõtte poolt hallatava toitlustuskoha sulgemine eriti ohtliku nakkushaiguse COVID-19 leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik.
Terviseamet rakendas 02.12.2021 täitekorraldusega nr 12.1-11/21/16269-2 29.11.2021 ettekirjutuse täitmiseks MÉM CAFE valdaja OÜ MEM KOHVIKUD suhtes asendustäitmist (p 1). Asendustäitmine seisnes ettevõtte MÉM CAFE sulgemises, sh tagatakse, et ettevõtte ruumides ei viibi kõrvalised isikud, v.a OÜ MEM KOHVIKUD juhatuse liige ja töötajad, ning seal ei osutata teenuseid, sh ei pakuta toitlustusteenust (p 2). Asendustäitmine toimub ettevõtte MÉM CAFE asukohas Vana-Kalamaja tn 21-1, Tallinn ja hõlmab järgmiste toimingute sooritamist: 1) objekti vastu suunatud õigusrikkumiste ennetamine ja tuvastamine; 2) objektil ja selle ümbruses toimuva jälgimine ja ohu korral sekkumine; 3) ohu tõrjumine turvaseaduses sätestatud volituste ja hädakaitse piires; 4) intsidentide asjaolude fikseerimine objekti ööpäevaaruandes; 5) objektiga seotud korralduste fikseerimine ja sellest Terviseameti teavitamine; 6) objektile siseneda soovivate isikute isikusamasuse ja sisenemise lubatavuse kontrollimine; 7) objektile õigusvastase sisenemise kontrollimine, tuvastamine, sisenenud isiku objektilt kõrvaldamine ja vajadusel üleandmine politseile; 8) objekti ööpäevaaruande koostamine ja selle esitamine igapäevaselt Terviseametile. Asendustäitmist korraldab EventSECURITY Turvateenistus OÜ (p 4). Asendustäitmise ligikaudsed kulud on 34 272 eurot; asendustäitmise kulud on arvestatud perioodil 02.12.2021–31.01.2022 osutatava turvateenuse kulude kohta ja sellele võivad lisanduda muud asendustäitmise kulud (p 5).
8.OÜ MEM KOHVIKUD esitas 02.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutuse tühistamiseks ja selle alusel sunnivahendite rakendamise keelamiseks. Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palub kaebaja: 1) peatada vaidlusaluse ettekirjutuse kehtivus osas, millega kohustati kaebajat sulgema majandustegevus ja keelati klientide viibimine ning liikumine toitlustusettevõtte MÉM CAFE müügi- või teenindusalal toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks või kui toitlustusteenust osutatakse seoses matusetalitusega, mis ei ole avalik; ning 2) peatada Terviseameti 02.12.2021 täitekorralduses esitatud asendustäitmise kulude sissenõudmine. Taotluse kohaselt on kaebaja majandustegevus praegu täielikult peatatud ja kaebust rahuldava kohtuotsuse jõustumise ajaks on kaebaja rahatu. Samad tagajärjed kaasneksid ettekirjutuse täitmise jätkamisel. Peatatud majandustegevusega mikroettevõtjal, kelle tavapärane kuu müügitulu jääb mitmekordselt alla sunnirahanõuetele, oleks võimatu täita asendustäitmise kulusid 34 272 eurot. Puudub ülekaalukas avalik huvi jätta esialgse õiguskaitse meetmed kohaldamata. Taotletud viisil saaks majandustegevus jätkuda piiratud ulatuses ja kooskõlas viirusnakkuse tõrje eesmärkidega. Asendustäitmise kulude sissenõudmise peatamine ei mõjuta vastustaja taotletud eesmärkide saavutamist.
Terviseamet palus 07.12.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse esemeks olevate haldusaktide võimalik mõju kaebaja õigustele on varalist laadi. Kaebajal on võimalik hiljem taotleda kahju hüvitamist. Asendustäitmise kulude sissenõudmine on võimalik siis, kui asendustäitmine on lõpetatud ning asendustäitmise protokolli alusel on arvutatud välja asendustäitmise kulud. Terviseamet ei ole nõudnud kaebajalt asendustäitmise kulude ettemaksmist (ATSS § 15 lg 3). Seega ei toimu praegu ka kulude sissenõudmist, mida saaks esialgse õiguskaitse korras peatada.
4(13)
3-21-2803 Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Olukorras, kus pooled on eriarvamusel õiguse tõlgendamise küsimustes, ei saa reeglina ühte tõlgendusversiooni pidada perspektiivituks. Esineb ülekaalukas avalik huvi tagada õiguskorra toimimine ning nakkushaiguse leviku tõkestamine. Üldiseks avalikuks huviks on, et parlamendi ja valitsuse kehtestatud õigusakte täidetakse ja nende rikkujate suhtes kohaldatakse tõhusaid meetmeid. Eriti oluline on see kriisi olukorras, kus täidesaatev riigivõim peab kiiresti ja kohaselt reageerima olukorra muutustele. Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumisel on oht inimese elule ja tervisele ning rahvatervisele üldiselt. Epidemioloogiline olukord on pidevas muutumises ning oht ei ole praeguseks ajaks möödunud. Kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega on riivatud eelkõige selle tõttu, et kaebaja juhatuse liige X on ettevõtte kaudu avaldanud enda poliitilisi seisukohti ja rikkunud majandustegevuse nõudeid. Riive majandustegevusele ei ole suur ega kaalu üles avalikku huvi. Vaidlusaluse korralduse p 5.3 kohaselt on kaebajal võimalik igal ajal esitada NETS §-st 28 tulenevate nõuete täitmise kava ja taotleda ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist. Lisaks võib kaebaja asjaolude või õigusnormi muutumisel taotleda menetluse uuendamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44). Esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud leevendusi ei ole võimalik kontrollida. Kaebaja juhatuse liige X on süstemaatiliselt rikkunud kehtivaid nõudeid ja takistanud riiklikku järelevalvet. Kaebaja juhatuse liige X on avalikult meedias ja sotsiaalmeedias teatanud, et ei täida valitsuse ega Terviseameti korraldusi. Kaebaja ei ole esitanud esialgse õiguskaitse taotlusega kohtule ega Terviseametile nakkushaiguse epideemilise leviku tõrje nõuete järgimise kava. Kuna kaebaja on seni süstemaatiliselt rikkunud valitsuse ja Terviseameti korraldusi, siis puudub alus eeldada, et ta peab kinni ka esialgse õiguskaitse korras kohaldatud leevenduste piiridest, sh tagab, et inimesed toitu kohapeal ei tarbi ning järgivad hajutatuse või maski kandmise kohustust. Vastustaja on haldusmenetluse käigus kaalunud erinevate piirangute kohaldamist, kuid on pidanud seda kaebaja enda käitumise tõttu perspektiivituks. Vastustajal puuduvad andmed, et kaebaja juhatuse liikme X käitumine või hoiakud oleksid vahepeal muutunud.
10.Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ettekirjutuse kehtivuse osalise peatamise osas, kuivõrd vaidlusaluse ettekirjutuse kehtivuse korral on kaebaja kohustatud taluma intensiivset ettevõtlusvabaduse riivet, mis võib viia tema pankrotistumiseni ja majandustegevuse lõpliku lõpetamiseni. Seejuures oleks kaebaja jaoks tegemist tagajärjega, mille hilisem kõrvaldamine ei oleks enam võimalik. Ainuüksi võimalus hüvitada tekkinud kahju ei välista esialgse õiguskaitse vajadust. Asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamiseks puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest kaebajat ei ähvarda kohtumenetluse ajal asendustäitmise kulude sissenõudmine. Kaebus ei ole perspektiivitu, kuid selle eduväljavaated ei ole kuigi head. Kaebaja peab ettekirjutust õigusvastaseks mh selle aluseks oleva korralduse nr 305 p 10 alap 17 ja p 16 põhiseadusvastasuse tõttu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole korraldust nr 305 vaidlustanud, ehkki selles on toodud ka vaidlustamisviide. Teadaoleva teabe valguses ei saa väga perspektiivikaks pidada kaebaja väidet, et vaidlusalune ettekirjutus on kaalutlusvigadega. Ettekirjutuse andmise aluseks on NETS § 28 lg 5 p 1, mille kohaselt võib Terviseamet eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ajutiselt sulgeda asutusi ja ettevõtteid või piirata nende tegevusi. Ettekirjutusega kohaldatud järelevalvemeetme 5(13)
3-21-2803 legitiimseks eesmärgiks on takistada viiruse SARS-CoV-2 levikut. Vältimatu vajadus majandustegevuse ajutiseks peatamiseks esineb siis, kui on tuvastatud KorS § 5 lg 2 tähenduses konkreetne oht ehk olukord, kus lähitulevikus leiab piisava tõenäosusega aset korrarikkumine. Ettekirjutuse kohaselt on kaebaja lubanud klientidel viibida teenindamiseks ja einestamiseks müügi- ja teenindusalal, ilma et oleks kontrollinud nende nakkusohutust vastavalt korralduse nr 305 p-s 14 sätestatud tingimustele. Ka juhul, kui kaebaja tegevus jätkuks ilma toidu kohapeal tarbimise võimaluseta, tuleks kaebajal järgida mh maskikandmise ja hajutatuse nõudeid, mida ta seni ei ole täitnud. Kaebaja ei ole kinnitanud, et ta kavatseks majandustegevuse osalisel jätkamisel (sh toidu kaasamüük) järgida korralduses nr 305 sätestatud nõudeid. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse meetme rakendamisega tekitada õigusvastast olukorda. Majandusliku kahju tekkimise vältimine on kaebaja enda mõjusfääris. Kaebaja ei ole välja toonud, et korralduses nr 305 sätestatud nõuete täitmine oleks võimatu või kaebajale ebamõistlikult koormav. Vastustaja on ettekirjutuse tegemisel kaalunud leebemate meetmete kohaldamist, kuid kahtluse tõttu, et kaebaja ei kavatseks ka sellisel juhul nõudeid järgida, ei ole seda võimalikuks pidanud. Olukorras, kus on tõenäoline, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisel paneks kaebaja toime uusi rikkumisi ning esineks oht nakkushaiguse levikuks, ei oleks need meetmed tõhusad. Kaebaja majandustegevus on peatatud ajutiselt, mistõttu puudub alus väita, et majandustegevuse ajutine peatamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne meede. Sõltumata kaebuse eduväljavaadetest on ilmne, et kaebusega kaitstavate huvide ees prevaleerib ülekaalukas avalik huvi – inimeste tervise ja elu kaitse ning tervishoiusüsteemi ülekoormuse vältimine. Korraldusega nr 305 kehtestatud meetmete eesmärgiks on nende avalike huvide kaitse. Arvestada tuleb ka praeguse epidemioloogiline olukorraga: tuvastatud on uus koroonaviiruse tüvi – omikron, mille nakatuvust peetakse deltatüvega võrreldes suuremaks ning mõju tervisele ei ole veel teada. Seega ei saa väita, et kaebuse esitamise või esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajaks on epidemioloogiline olukord märkimisväärselt paremaks muutunud võrreldes vaidlusaluse ettekirjutuse andmise ajaga ning oht nakkushaiguse levikuks on madal või möödunud. Ettevõtlusvabadus ei ole absoluutne, vaid selle piiramine on õigustatud teiste isikute elu ja tervise kaitseks. Siinsel juhul ei ole kaebaja põhistanud, kuidas oleks võimalik tagada kaebaja ettevõtlusvabadus viisil, et teiste isikute elu ja tervist ohtu ei seataks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.OÜ MEM KOHVIKUD palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 määrus ning rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Esialgset õiguskaitset kohaldamata puudub vastustajal takistus nõuda asendustäitmise kulud sisse kaebajalt. Seega ähvardab kaebajat tagajärg, mille kõrvaldamine asjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Asendustäitmise senisel kujul lõpetamine kõrvaldaks intensiivse ettevõtlusvabaduse riive ja vähendaks asendustäitmise kulusid. Halduskohus esitas määruses valikulisi õiguslikke vastuargumente kaebuse seisukohtadele, mille põhjendatust hindab kohus otsuses, mitte esialgse õiguskaitse määramisel. Halduskohus jättis põhjendamatult arvestamata kaebaja väite, et korralduse nr 305 p 10 alap 7 ja p 16 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 26, kuivõrd need sätted piiravad kohviku külastajate eraelu puutumatust eriliigiliste isikuandmete avaldamise kohustuse tõttu. Esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine teenib PS §-s 26 sätestatud põhiõiguse kaitsmise huve. Halduskohus leidis ekslikult, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa õigusvastase olukorra. Esialgset õiguskaitset oleks võimalik kohaldada selliselt, et kaebajal võimaldatakse toitu kaasa müüa (korralduse nr 305 p 10 alap 7 teine lause). Järelevalvemenetlus algatati 6(13)
3-21-2803 kaebaja suhtes COVID-tõendi kontrollimata jätmise tõttu ning ka ettekirjutuse tegemisel on rikkumiseks loetud just seda, mitte maski kandmise nõude rikkumist. Toidu kaasamüümise korral puuduks vajadus kontrollida klientidel COVID-tõendi olemasolu. Toidukullerid kasutavad üldteadaolevalt maske. Kaebaja kavatseb anda kohviku ruumid tasu eest kasutusele FixFood Group OÜ-le, kes on nn catering-teenuse osutaja ja kavatseb kasutada toidu valmistamiseks vaid ettevõtte kööki. See ettevõte ei hakka pidama kohvikut, st ei hakka müüma toitu ja jooki kohapeal tarbimiseks. FixFood Group OÜ on saanud tegutsemiseks vajalikud kooskõlastused. Kuivõrd selle äriühingu tegevuses X ei osale, on tähtsusetud ettekirjutuses esile toodud asjaolud X tegevuse ja avalduste kohta. Eeldades kaebaja põhiõiguste piiramise õigustusena muude ühiskonnaliikmete elu ja tervise ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikku toimimist, tuleb huvide kaalumisel analüüsida, kas korralduse nr 305 piirangute valikud on poliitilised, ei põhine kitsalt tõendatud asjaoludel või teadusnõukoja soovitustel. Nii lükati olenemata halvenenud epidemioloogilisest olukorrast ja teadusnõukoja soovitustest koroonapiirangute kehtestamine kohalike omavalitsuste valimise tõttu edasi. Võimalikud on ka teistsugused, võrdlusena Rootsi valikud.
12.Terviseamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kohtupraktikas on rõhutatud, et üksnes väited selle kohta, et haldusakti täitmine viib kaebaja pankrotistumiseni, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise piisavaks aluseks. Väiteid pöördumatute majanduslike tagajärgede kohta tuleb kaebajal tõendada ja põhistada. Kaebaja ei ole tõendanud, et ettekirjutusest tuleneva keelu kehtivuse lõppemise ajaks saabub kaebaja jaoks pöördumatu tagajärg või esineb reaalne oht selleks. Kaebaja osavõtul on korraldatud raha kogumise avalik kampaania, mille tulemusena on laekunud vähemalt 60 000 eurot. Kaebajal on võimalik väidetavaid kahjulikke tagajärgi ära hoida, esitades Terviseametile kehtestatud nõuete täitmise kava ja kinnitus nõuete täitmise kohta. Asendustäitmise kulusid ei nõuta kaebajalt sisse enne asendustäitmise lõppemist. Asendustäitmine võib lõppeda enne kohtuvaidluse lõppemist, kuid see ei tähenda, et kaebajal oleks esialgse õiguskaitse vajadus asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamiseks. Kaebaja käsutuses on piisavalt rahalisi vahendeid asendustäitmise kulude tasumiseks. Kulude tasumiseks on ka võimalik sõlmida maksegraafik. Esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine kahjustab ülekaalukat avalikku huvi. Korralduse nr 305 nõuded, mida kaebaja ei järginud, on kehtestatud inimeste elu ja tervise kaitseks ning riigi (sh tervishoiusüsteemi) toimepidevuse tagamiseks. Avaliku huvi tagamiseks ei ole praegusel ajal tõhusamat meedet kui kaebaja kohviku täielik sulgemine. Isegi kui lubada kaebaja toitlustuskohas näiteks toidu kaasamüüki, ei ole usutav, et kaebaja sellist piirangut järgiks või teeks seda kooskõlas korralduse nr 305 nõuetega. Tõenäoliselt oleks häiritud ka edaspidine järelevalve kaebaja tegevuse üle. Kaebaja ei ole näidanud, et tema huvid kaaluvad üles avaliku huvi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada asendustäitmise kulude sissenõudmist puudutavas osas. Selles osas tuleb halduskohtu 08.12.2021 määrus tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning keelata Terviseametil vaidlustatud ettekirjutuse täitmiseks rakendatava asendustäitmise kulude sissenõudmine kohtumenetluse ajaks. Muus osas jääb halduskohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 7(13)
3-21-2803
14.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 12). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20605, p 11). Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal veel ebaselged, kuid kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus ei pruugi määruse tagajärgi tuvastada tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud ja prognoosid peavad olema põhjendatud (vt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15). Esialgse õiguskaitse vajadus
15.Kaebaja on esialgse õiguskaitse meetmetena taotlenud 29.11.2021 ettekirjutuse kehtivuse osalist peatamist (sisuliselt soovib kaebaja majandustegevuse jätkamise võimaldamist kaasamüügiks) ning asendustäitmise kulude sissenõudmise peatamist. Esialgse õiguskaitse taotluse 17.11.2021, 18.11.2021 ja 19.11.2021 määratud sunnirahade sissenõudmise keelamiseks on kaebaja esitanud 15.12.2021 avalduses ning see meede ei kuulu praeguse määruskaebemenetluse esemesse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on ettekirjutuse kehtivuse peatamist puudutavas osas esialgse õiguskaitse vajadus. Samas asus halduskohus seisukohale, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamiseks, sest praegu ei toimu asendustäitmise kulude sissenõudmist kaebajalt. Kaebaja vaidleb määruskaebuses sellele seisukohale vastu.
16.AtSS § 15 lg 1 järgi nõutakse asendustäitmise kulud ja sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Isikul on võimalik esitada halduskohtule kaebus asendustäitmise kulude sissenõudmise peale; õiguskaitsevahendid selleks on sarnased sunniraha sissenõudmise vaidlustamise võimalustega (AtSS § 16 lg 1; Riigikohtu 17.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 16 ja 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 15).
17.Terviseameti 02.12.2021 täitekorralduse kohaselt on asendustäitmise ligikaudsed kulud (turvateenuse kulud) perioodi 02.12.2021–31.01.2022 kohta 34 272 eurot. Puudub vaidlus, et Terviseamet ei ole asendustäitmise kulusid kaebajalt ettemaksuna sisse nõudnud, nagu võimaldab AtSS § 15 lg 3. Asendustäitmine ei ole praeguse seisuga lõppenud, kuid lõppeb eeldatavasti kohtumenetluse ajal ning vastustajal puudub takistus asendustäitmise kulude kaebajalt sisse nõudmiseks. Esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamisel tuleb lähtuda mõtteliselt sellest, et vastustaja meetmed on õigusvastased ja ei kuulu täitmisele, mitte sellest, et need tuleb kaebajal varem või hiljem täita. Vastustaja tegevuse õiguspärasust ja avalikke huve hinnatakse esialgse õiguskaitse otsustamise järgmistes etappides, s.o kaebuse perspektiivikuse hindamisel ja huvide kaalumise käigus. Lisaks, kehtestatud nõuete täitmise kava esitamine aitaks vältida kulude suurenemist, kuid mitte juba tekkinud asendustäitmise kulude sissenõudmist. Ringkonnakohtul puudub usaldusväärne teave selle kohta, et Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks algatatud kampaanias annetustena kogutud raha, millele vastustaja viitab, on kaebaja saanud või saab oma käsutusse. 8(13)
3-21-2803 Järelikult on kaebajal olemas esialgse õiguskaitse vajadus ka asendustäitmise kulude sissenõudmise peatamiseks. Kaebuse eduväljavaated
18.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda seda, et kaebusel peaksid tingimata olema väga head eduväljavaated, vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8).
19.Kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle eduväljavaated ei ole ka ülekaalukalt head.
20.Ettekirjutuse kohaselt on kaebaja korduvalt rikkunud korralduse nr 305 p 10 alap-st 7 tulenevate nõuete täitmise kontrollimise kohustust (korralduse p 16). Ettekirjutuse p 2.1 järgi seisneb tuvastatud korrarikkumine selles, et kaebaja on lubanud klientidel viibida teenindamiseks ja einestamiseks müügi- või teenindusalal, kuid ei ole kontrollinud nende nakkusohutust vastavalt korralduse nr 305 p-s 14 sätestatud tingimustele. Lisaks on ettekirjutuse p-des 1.11, 4.6 ja 4.7 toodud välja ka kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise tagamise kohustuse rikkumine (korralduse nr 305 p 8).
21.Kaebuse väidete kohaselt on ettekirjutus õigusvastane järgmistel põhjustel: 1) ettekirjutus on ebaselge; 2) ettekirjutuse aluseks olevad piirangud on põhiseadusevastased, kuna korralduse nr 305 andmise aluseks olev volitusnorm (NETS § 28 lg 6) annab valitsusele võimaluse kehtestada piirangud määramata ajaks; 3) ettekirjutuses on kaalutlusvead.
22.Ringkonnakohtule ei nähtu, et ettekirjutuses esineks ilmseid ja olulisi puudusi. Ettekirjutus on piisaval määral selge ning ettekirjutuse adressaadi õigused ja kohustused on arusaadavad. Ettekirjutuse põhjenduses on toodud selle andmise faktiline ja õiguslik alus, samuti kaalutlused, millest haldusorgan selle andmisel lähtus. Asjaolu, et ettekirjutuse tegemise ajal oli viirusnakkusega haigestumine langustrendis, ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks. Ehkki nakkushaiguse levik ongi laineline, võib nakatumise languse põhjuseks vähemalt osaliselt pidada ka piirangute järgimist ja selle üle järelevalve teostamist. Korraldusega nr 305 kehtestatud nõuete mittejärgimist ei saa ettevõtja õigustada väitega, et tema opereeritavas asutuses on hea ventilatsioon. Kaebaja ei ole vaidlustanud ettekirjutuse väidet, et tema opereeritavas toitlustusasutuses ei järgitud COVID-tõendi kontrollimise nõuet, kuid leiab, et tema tegevust oleks saanud piirata osaliselt, lubades tal tegutseda korralduse p 10 alap 7 teises lauses nimetatud ulatuses. Korralduse p-s 4.6 on Terviseamet kaalunud kaebaja tegevuse piiramist, kuid leidnud, et see ei ole põhjendatud, kuivõrd lisaks tõendi kontrollimise kohustuse rikkumisele on tuvastatud ka maskikandmise kohustuse rikkumine ning ettevõtte esindaja on avaldanud, et keelas klienditeenindajatel nõudeid järgida. Kaebaja käitumist ja avaldusi arvestades ei saa põhjendamatuks pidada vastustaja hinnangut, et kui lubada kaebajal oma tegevust piiratud mahus (sh kaasamüük) jätkata, ei oleks ka sellisel juhul tagatud korralduses nr 305 sätestatud nõuete täitmine, sh maski kandmise kohustuse täitmise tagamine. Lisaks on eelkirjeldatud asjaoludel kaheldav, kas ettevõte järgiks nõuet mitte lubada külastajatel tarbida toitu kohapeal. Võimalik oleks küll teha järelevalvet, kuid sellega kaasneb suur halduskoormus ja kulu maksumaksjale. Õige ei oleks jätkata märkimisväärse osa politsei ja Terviseameti ressursi panustamist tervisekriisi ajal ainult ühe isiku tegevuse üle järelevalve tegemiseks. Oma õigusvastasest käitumisest tulenevate tagajärgede riski peab isik kandma ise.
23.Kaebus on esitatud HKMS § 44 lg 1 alusel, mistõttu ei saa kaebaja kaebusega kaitsta kolmandate isikute õigusi. Seega ei ole kaebust asjakohane põhjendada väitega, et 9(13)
3-21-2803 COVIDtõendi nõue riivab kohviku külastajate eraelu puutumatust eriliigiliste isikuandmete avaldamise kohustuse tõttu. Halduskohus on õigesti jätnud kaebaja selle väite tähelepanuta (määruse p 45). 24. NETS § 28 lg-s 2 on sätestatud meetmed, mida Terviseamet võib nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendada, sh kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid (p 5). NETS § 28 lg 5 järgi võib Terviseamet eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetele ja piirangutele ajutiselt sulgeda asutusi ja ettevõtteid või piirata nende tegevust (p 1). Kui NETS § 28 lg-tes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega (NETS § 28 lg 6). Seda, kas õiguslik alus vaidlustatud korralduse andmiseks on olnud piisavalt määratletud või mitte, tuleb kohtul hinnata haldusasja sisulisel läbivaatamisel, kuid korraldust ei ole alust pidada ilmselgelt õigusvastaseks. Põhjendatud ei ole ka korralduse ümberkvalifitseerimine määruseks. Seadus ütleb ise sõnaselgelt, et piirangud tuleb kehtestada valitsuse korraldusega. Kuivõrd piirangud kehtestatakse üldkorraldusega, tuleb arvestada, et haldusaktiga kehtestatud üldkohustuslikke nõudeid pole lubatud hoida kehtimas lõpmatult kaua. Üksikjuhtumi reguleerimine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses eeldab, et juhtum on piiritletud, ennekõike ruumiliselt, ajaliselt, isikuliselt või esemeliselt (Riigikohtu 25.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2241, p 23). Korraldus nr 305 kehtib alates 26.08.2021 ning korralduse p 19 järgi kehtivad sellega kehtestatud meetmed ja piirangud korralduses nimetatud tähtajani, selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant. Terviseameti ettekirjutuse tegemise ajaks olid korraldusega nr 305 kehtestatud piirangud (vahepealsete muudatustega) kehtinud ligikaudu kolm kuud. Seega ei ole ka alust pidada ettekirjutust õigusvastaseks selle tõttu, et korraldusega nr 305 kehtestatud piirangute kehtivusel puudub konkreetne tähtaeg või et need olid ettekirjutuse tegemise ajaks kehtinud lubamatult kaua.
25.Ringkonnakohus märgib, et kui piirangud kujunevad püsivateks, peab PS § 3 lg 1 esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt nende üle otsustama seadusandja (nt Riigikohtu 18.05.2021 otsus nr 3-19-549, p 18). Olukorras, kus COVID-19 pandeemia on kestnud juba enam kui poolteist aastat ja selle lõpp ei ole ettenähtav, vaid pigem peaks olema selge, et koroonaviirus ei kao kuhugi, on ringkonnakohtu hinnangul jõudnud kätte aeg, et rakendatavate piirangute üle otsustaks seadusandja ja seda juba lähiajal. Püsivat olukorda ei muuda üksikjuhtumiks pelgalt see, kui Vabariigi Valitsus kehtestab piirangud teatava ajavahemiku järel formaalselt uue korraldusega ja näeb selles ette piirangute lõpukuupäeva (nt korralduse nr 212 p 13) või sätestab kohustuse piirangute vajalikkust teatud ajavahemiku möödumisel uuesti hinnata. Vastustajal tuleb seega arvestada võimalusega, et kui üldkorraldusega seatud piiranguid lähiajal seadusandja üle ei vaata, siis ei ole välistatud, et kohus võib asjaomase kaebuse tagamiseks kohaldada esialgset õiguskaitset. Huvide kaalumine majandustegevuse keelu osas
26.Terviseameti 29.11.2021 ettekirjutusega kohustati kaebajat sulgema tema valduses olev toitlustuskoht ning keelati seal majandustegevuse osutamine kuni 31.01.2022. Tegemist on kaebaja ettevõtlusvabaduse intensiivse riivega. Majandustegevuse peatamise jätkumine, sunnirahade sissenõudmine ning asendustäitmise kulude sissenõudmine võivad viia kaebaja pankrotistumiseni. Kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine võimaldaks kaebajal osaliselt oma majandustegevust jätkata ning ta ei peaks kohtumenetluse ajal tasuma asendustäitmise kulusid.
10(13)
3-21-2803
27.Olukorras, kus ühiskonnas levib kiiresti ja ulatuslikult suure nakatuvusega haigus, mille kulg võib olla raske või eluohtlik ning millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust, ei saa vastustaja jääda ära ootama äärmiselt kaalukate avalike huvide rasket kahjustamist, vaid tal tuleb tegutseda proaktiivselt ja rakendada ennetavaid meetmeid. Halduskohus peab samuti arvestama esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi ja kui kaalukausil on ühelt poolt isiku põhiõiguste piirangud ning teiselt poolt muude ühiskonnaliikmete elu ja tervis ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine, peab kohus veenduma, et kaebaja õiguste esialgseks kaitseks kohaldatud abinõud ei kahjustaks ülemääraselt avalikke huve. Ettevaatuspõhimõte on kohane esialgse õiguskaitse menetluses huvide kaalumise käigus tehtavas riskianalüüsis, kus hinnatakse ühelt poolt esialgse õiguskaitse potentsiaalselt eksliku kohaldamisega tekitatavaid tagajärgi vastassuunalistele huvidele ja samu tagajärgi siis, kui esialgset õiguskaitset ekslikult ei kohaldata.
28.Isik saab oma õigusi ja vabadusi kasutada niivõrd, kuivõrd see ei ohusta teise inimese õigusi ja vabadusi (PS § 19 lg 2). Avalik huvi ei võrdu üksikisikute erahuvide summaga, vaid tegemist on üldise huviga tagada kõigi ja igaühe õiguste kaitse ning riigi toimimine ja avalike teenuste kättesaadavus. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaebaja seisukohta, et korraldusega nr 305 kehtestatud piirangud on kehtestatud poliitilistel kaalutlustel, mis ei põhine tõendatud asjaoludel või teadusnõukoja soovitustel. Korraldusega nr 305 kehtestatud piirangute eesmärgiks on takistada koroonaviiruse levikut, et vältida inimeste massilist haigestumist ja sellest tingitud tervishoiusüsteemi ülekoormamist. Kuivõrd usaldusväärsetel andmetel on COVID-19 haigusse nakatumise ja iseäranis raske haigestumise risk vaktsineeritud ja selle haiguse läbi põdenud inimestel madalam kui vaktsineerimata või haigust mitte läbi põdenud isikutel, on teatud tegevustes osalemise lubamine üksnes kehtiva COVID-tõendi ettenäitamisel üks võimalik meede, mis aitab piirata nakkuse levikut. Valitsus on võtnud aluseks teadusliku seisukoha, et distantsi hoidmine ja näomaski kandmine vähendavad viiruseosakeste edasikandumist.1 Selliste meetmete tõhusus sõltub aga sellest, kuivõrd inimesed ja ettevõtjad neist kinni peavad.
29.Kaebajal kohtumenetluse ajal majandustegevuse jätkamise lubamine võib kahjustada avalikku huvi, kuivõrd kaebaja senise tegevuse ja avalduste põhjal on alust arvata, et ta ei järgiks ka piiratud mahus tegutsemisel korralduses nr 305 nakkushaiguse leviku piiramiseks kehtestatud nõudeid. Ka toidu kaasamüügi puhul pole piiratud aeg, mille jooksul kliendid võivad asutuses viibida, ning kui maskikandmise nõuet ei järgita, suureneb nakkuse levimise oht. Samuti puudub kindlus, et kaebaja tagab tegevuse piiratud mahus jätkumisel selle, et kliendid ei tarbi kohvikust ostetud toitu ja jooki kohapeal. Avalikku huvi kahjustaks oluliselt see, kui kaebaja peetavas asutuses töötavad ja/või seda külastavad isikud nakatuksid koroonaviirusega ja osa neist (või neilt omakorda nakkuse saanud isikutest) põeks haigust raskelt, mis põhjustaks täiendavat survet niigi ülekoormatud tervishoiusüsteemile.
30.Kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi, saab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine olla põhjendatud üksnes tingimusel, et kaebusel on head eduväljavaated. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada
Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 seletuskiri, lk 5.
11(13)
3-21-2803 avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
31.Kahtlust ei ole selles, et vaidlustatud korraldus riivab kaebaja põhiõigusi, kuid vaidlusaluse meetmega kaitstakse teiste ühiskonnaliikmete vähemalt sama olulisi kui mitte olulisemaid põhiõigusi (nt PS § 28 lg-s 1 sätestatud õigust tervise kaitsele) ja äärmiselt olulisi avalikke huve vältida tervishoiusektori ülekoormamist ning tagada riigi tuumikfunktsioonide toimimine ja avalike ülesannete täitmine. Kui väga suure hulga inimeste plaaniline haiglaravi lükkub edasi või ei ole tekkinud tervisemurega võimalik saada vajalikku ravi, kujutaks see endast nende inimeste põhiõiguste ulatuslikku ja väga intensiivset riivet ning võib-olla ka rikkumist. Sellise olukorra ärahoidmiseks võib tekkida omakorda vajadus asendada Eestis seni kehtinud ja enamiku EL-i liikmesriikidega võrreldes küllaltki leebed piirangud märksa rangematega (nt asutuste ja ettevõtete täielik sulgemine, üleüldised liikumispiirangud, piiride sulgemine ja reisipiirangud, kohustuslik vaktsineerimine). See stsenaarium paneks ka kaebaja praegusega võrreldes halvemasse olukorda. Vajaliku haiglaravita jäävate inimeste tervisepõhiõiguse riive oleks kaugelt tõsisem, võrreldes kaebaja ettevõtlusvabaduse lühiajalise riivega. Ringkonnakohtu hinnangul kaaluvad avalikud huvid üles kaebaja huvi jätkata (piiratud mahus) oma majandustegevusega, arvestades, et kaebuse eduväljavaated ei ole väga head. Seega ei ole ettekirjutuse kehtivuse (osaline) peatamine põhjendatud ning selles osas on halduskohus õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
32.Nagu ka halduskohus on märkinud, on majandusliku kahju tekkimise vältimine kaebaja enda mõjusfääris. Kaebaja ei ole põhistanud, et korralduses nr 305 sätestatud nõuete täitmine oleks võimatu või temale ebamõistlikult koormav. Väite, et kaebaja seaduslik esindaja kavatseb kohviku ruumid anda kasutusele teisele ettevõttele (FixFood Group OÜ), esitas kaebaja esmakordselt alles määruskaebuses ning selle väitega ei saanud halduskohus vaidlustatud määruse tegemisel arvestada. Seega tuleb see väide jätta määruskaebuse lahendamisel tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et ettekirjutuse p 5.3 kohaselt võib kaebaja selle ennetähtaegse kehtetuks tunnistamise kaalumiseks esitada Terviseametile NETS § 28 alusel kehtestatud nõuete täitmise kava ja kinnituse nõuete täitmise kohta. Selline kava võib sisaldada ka Vana-Kalamaja tn 21-1 asukohas teisel äriühingul tegutsemise võimaldamist. Juhul kui vastustaja aktsepteerib kaebaja esitatud kava, langeb ära vajadus asendustäitmise jätkuvaks rakendamiseks ning sellega seotud kulud ei suureneks. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks vastustaja ei peaks seda aktsepteerima, kui on täidetud tingimus, et uus operaator ei välista valitsuse üldkorraldusest tulenevate nõuete täitmist ja kaebaja uue operaatori tegevusse ei sekku. Huvide kaalumine asendustäitmise kulude osas
33.Asendustäitmise kulude sissenõudmine kohtumenetluse ajal, olukorras, kus esineb siiski teoreetiline võimalus, et kaebus vähemalt mingis osas rahuldatakse, tooks kaebaja jaoks kaasa ilmselt pöördumatud tagajärjed, arvestades nõude suurust.
34.Asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamise puhul on avalikuks huviks, millega tuleb kaalumisel arvestada, kõnealuste kulude sissenõudmise võimaluse jätmine haldusorganile juhtumiks, kus kaebus jääb rahuldamata. Kaebaja on väikeettevõtja, kelle tavapärane kuu müügitulu on kaebusest nähtuvalt kordades väiksem kui asendustäitmise kulud. Piirangute tulemusel ei saa kaebaja oma majandustegevust jätkata ja tal puudub käive, samas kui kaebajal võib olla jätkuvaid kulusid. Seega ei saa välistada, et kaebaja pole võimeline asendustäitmise kulusid tasuma, kui kaebus jääb rahuldamata.
12(13)
3-21-2803
35.Samas tuleb arvestada, et kui asendustäitmisest tulenevat nõuet ei ole võimalik rahuldada osaühingu vara arvel (s.o täitemenetluses on tuvastatud, et osaühing on varatu ning täitmistoimingute tulemusel midagi ei laeku), võib vastustaja nõuda oma kohustusi rikkunud juhatuse liikmelt kahju hüvitamist osaühingule; osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur (äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4; vt ka Riigikohtu 19.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 18). Õigusaktist (korraldus nr 305) tulenevate nõuete ja PPA ettekirjutuste tahtlikku täitmata jätmist saab ilmselgelt pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35, ÄS § 187 lg 1).
36.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada osaliselt ning keelata asendustäitmise kulude sissenõudmine kuni asjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
37.Ringkonnakohus selgitab määruse tagajärgi. Asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamine käesoleva määrusega ei tähenda seda, et tingimata tuleks keelata ka sunniraha sissenõudmine. Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks (ATSS § 3 lg‐d 2 ja 3, HMS § 107 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Sunniraha on seega eesmärgipärane eelkõige siis, kui see nõutakse ettekirjutusega määratud kohustust rikkunud isikult sisse võimalikult vahetult pärast hoiatuses märgitud tähtaja möödumist. AtSS § 8 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada muu hulgas juhul, kui sunni rakendamise alused on ära langenud või kui ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks. Asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal võib tingida selle, et sunniraha sissenõudmine ei ole enam pärast kohtuotsuse tegemist lubatav – erinevalt asendustäitmise kulude sissenõudmisest. Kui kaebajal sunniraha tasumise kohustust ei teki, isegi osaliselt, ei täida see oma eesmärki motiveerida kaebajat täitma korraldusega nr 305 kehtestatud nõudeid. Sunniraha sissenõudmise keelamise üle otsustab siiski esimeses astmes sõltumatult käesolevas määruses väljendatud seisukohtadest halduskohus, arvestades kõiki olulisi asjaolusid. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.