Erik Martinsoni kaebus Tartu Vangla 17.06.2021.a ettekande tühistamiseks ja varalise kahju 11,34 euro hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja - Erik Martinson Vastustaja - Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.Tartu Vangla praktikandi 17.06.2021.a ettekande nr 2-21-2785 (tl 16) kohaselt toimus samal päeval kella 7.15 paiku sündmus, kus kinnipeetav Erik Martinson (edaspidi kaebaja) keeldus sööklasse tööle minemast, kuna temale pole tööle minekust teada antud. Saatmiskava järgi pidi kaebaja 7.30 sööklasse tööle minema. Ettekande ajendil algatati distsiplinaarmenetlus (tl 18). Tartu Vangla 02.07.2021.a distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 14-15) järgi tegi vanglaametnik ettepaneku tunnistada kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lõike 1 rikkumises (kinnipeetava kohustus töötada), jätta ta karistamata ja viia läbi distsiplineeriv vestlus. Vastustaja vastuse põhjal kohtunõudele (tl 9-23) ei ole distsiplinaarmenetluse tulemusena haldusakti antud.
Kaebaja esitas 21.06.2021 Tartu Vanglale kaebusena pealkirjastatud avalduse (tl 11), mis registreeriti esmalt märgukirjana, seejärel 05.07.2021 kahju hüvitamise taotlusena nr 1-13/1811. Kaebaja palus annulleerida 17.06.2021.a ettekande ja kompenseerida talle kolme päeva eest (18, 19, 20.06) 11,34 eurot. Kaebaja selgitas, et töötab kuus tundi ja kolm päeva s.o 18 tundi ja ühe tunni töötasu on 0,63 eurot. Kaebaja ei saanud tööle minna valvuri süül.
3.Tartu Vangla jättis 25.08.2021.a otsusega nr 1-13/181-2 (tl 2) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebajat rakendati majandustööl sööklas külmtoidu ettevalmistajana. Söökla töökorralduses ilmnes vajadus rakendada kaebaja tööle 17.06.2021, kuid kaebaja keeldus tööle asumast. Kaebaja 17.06.2021.a töötamine ja tema liikumine oli planeeritud ka saatmiskavas. Perioodil 18.-20.06.2021 rakendas vangla tööle teisi kinnipeetavaid ja kaebaja tööle rakendamiseks vajadus puudus. Kuivõrd kinnipeetava rakendamine majandustöödele
toimub vanglateenistuse äranägemisel ja kinnipeetaval ei ole õigust nõuda tööd kindlal päeval või kindla aja ulatuses, ei ole alust pidada kaebaja 18.-20.06.2021 tööle rakendamata jätmist õigusvastaseks ega kaebaja õigusi rikkuvaks. Kaebajat ei ole töölt eemaldatud, ta jätkas töötamist sööklas pärast 20.06.2021.
4.Kaebaja esitas 19.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Vanglat tühistama tema suhtes tehtud ettekanne ja kompenseerida 11,34 eurot kolme päeva töö eest, kuna ettekande pärast võeti kaebaja töölt maha. 17.06.2021 ei olnud graafiku järgi kaebaja tööpäev. Kaebaja palus praktikandil kontrollida, kas ta peab tööle minema või mitte. Vead graafikutega juhtuvad tihti. Kaebaja ei keeldunud tööle asumast. Valvur valetab oma ütlustes kaebaja vastu. Kaebaja esitas kaebuses ka muid etteheiteid praktikandi tegevusele. Lisaks palus kaebaja pöörata tähelepanu sellele, et vangla vastas tema avaldusele viiepäevase hilinemisega. Kohtu seisukoht Kaebuse nõuded
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja esitas: - tühistamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 1) 17.06.2021.a ettekande tühistamiseks. Kohus selgitab, et kui kaebaja eesmärgiks on ettekande tühistamine, siis on kohane nõuda ettekande tühistamist, mitte vangla kohustamist ettekande tühistamiseks; - hüvitamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 4) varalise kahju 11,34 eurot hüvitamiseks. Tegemist on saamata jäänud töötasuga perioodi 18.-20.06.2021 eest, kui kaebajat tööle ei viidud.
6.Kaebaja palus kohtul selgitada asja seoses praktikandiga, kes koostas määruse punktis 1 nimetatud ettekande. Kohus ei käsitle seda iseseisva kaebuse nõudena. Vanglaametniku (menetlus)toimingud praeguses kohtuasjas käsitletavates haldusmenetlustes on hõlmatud nõuetega vangla vastu. Kui kaebajal on üldisemat laadi etteheiteid vanglaametniku töösooritustele, siis saab ta esitada märgukirja vangla direktorile. Kaebaja ei saa vaidlustada vangla otsust, kuidas neile etteheidetele reageerida. Isiku vastutusele võtmine seoses tema töökohustuste täitmisega ei ole halduskohtu pädevuses. Kui kaebaja leiab, et toime on pandud kuritegu, on tal õigus esitada vanglale või prokuratuurile kuriteoteade. Kohus ei käsitle iseseisva nõudena ka kaebaja viidet sellele, et vangla lahendas tema kahju hüvitamise taotluse viiepäevase hilinemisega. Kohtu hinnangul esitas kaebaja selle täiendava põhjendusena oma väitele, et vangla ei austa seadusi ja kaebaja õigusi. Kohtule ei nähtu, et kaebaja viidatud hilinemine saaks eraldi võetuna kaebaja õigusi rikkuda. Hüvitamiskaebus on esitatud tähtaegselt. Kohus selgitab kaebajale, et hilinemine oli tegelikult kaks päeva. Kaebaja andis kahju hüvitamise taotluse vanglale üle 21.06.2021. Selle lahendamiseks ette nähtud kahe kuu pikkuse tähtaja (RVastS § 18 lg 1) viimane päev oli 23.08.2021, kuna 21.08 oli laupäev. Vangla on kaebaja ees vabandanud. Kaebuse tagastamine
7.Kohus tagastab kaebuse 17.06.2021.a ettekande tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
Vaidlustatud ettekanne ei ole haldusakt. Asjaolu, et juhtum on fikseeritud kirjalikult ettekande vormis, ei tekita kaebajale õigusi või kohustusi. Tegemist on asjaolude kirjeldamisega nii, nagu praktikant neid tajus. Kaebajal on õigus olla ettekandes toodu osas eriarvamusel, kuid see ei anna kaebajale tühistamiskaebuse esitamise õigust. HKMS § 37 lg 2 punktist 1 tuleneb, et tühistamisnõuet saab esitada üksnes haldusakti suhtes. Ettekande vaidlustamine tühistamisnõudega ei ole lubatav.
8.Kohus ei suuna kaebajat esitama seoses ettekandega või kaebaja töötamisega muid nõudeid, kuna kohtule ei ole äratuntav, kuidas saaks ettekanne kaebaja õigusi rikkuda (HKMS § 44 lg 1). Asja materjalide põhjal ei ole vangla tuginenud ettekandele üheski haldusaktis, mis võiks kaebaja õigusi mõjutada. Ettekande alusel algatati küll distsiplinaarmenetlus, kuid see lõppes ilma haldusakti andmata, sh ilma distsiplinaarkaristust määramata. Vangla selgitas, et ettekande alusel ei ole kaebajat töölt eemaldatud. Ka kohtule esitatud tööaja arvestuse tabeli väljavõttest (tl 23) nähtub, et kaebaja on töötanud pärast 17.06.2021 veel viiel juunikuu päeval. Kui vangla peaks tulevikus tuginema ettekandele mõnes kaebaja suhtes läbi viidavas haldusmenetluses, siis saab kaebaja esitada oma vastuväited ettekandele selle menetluse raames.
9.Kohus tagastab kaebuse varalise kahju 11,34 euro hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt eeldatakse riive vähest intensiivsust, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotletav hüvitis on sellest piirist palju väiksem. Kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on kerge ning kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega.
10.Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vaidlus puudub selles, et kaebaja oli määratud majandustöödele (Tartu Vangla 24.09.2020.a käskkiri nr 6-3/260, tl 12). VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades muu hulgas kinnipeetava füüsilisi võimeid ja oskusi, või rakendab teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Vangistusseaduse sätted ei loo kinnipeetavale subjektiivset õigust kindlale tööle või tööajale. Vastustaja kindlustab kinnipeetavale töö võimaluse korral, arvestades ka vangla vajadusi ning teiste kinnipeetavate tööle rakendamist. Eeltoodu tähendab, et kaebajal töötamise võimaluse puudumine 18-20.06.2021 ei olnud õigusvastane. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi on üheks kahju hüvitamise eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Kui vangla tegevus kinnipeetavate tööle rakendamisel oli õiguspärane, siis on kaebaja kahju hüvitamise nõude eduväljavaated väikesed.
11.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kui kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada menetluslikke taotlusi (tõendite kogumine, riigilõivust vabastamine). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.