Advokaadibüroo TARK OÜ (endised ärinimed Advokaadibüroo TARK AS, Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS) hagi osaühingu Bulean vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.06.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
osaühingu Bulean apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2132,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Advokaadibüroo TARK OÜ (registrikood 10223698), esindaja vandeadvokaat Tauno Tark Kostja: osaühing Bulean (registrikood 11011068), esindaja Leonid Jakerson
Kohtuistungi toimumise aeg
05.12.2016, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.06.2016 otsus menetluskulude jaotuse, menetluskulude kindlaksmääramise ning menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas ning määrata uus menetluskulude jaotus.
2.Muuta Harju Maakohtu 03.06.2016 otsust osas, milles maakohus luges hagi rahuldatuks. Lugeda hagi rahuldatuks osaliselt.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 03.06.2016 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Hagi rahuldada osaliselt. 5.2 Välja mõista osaühingult Bulean võlgnevus 2132,86 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend kaks eurot ja 86 senti) eurot Advokaadibüroo TARK OÜ kasuks.
5.3 Välja mõista osaühingult Bulean viivis 2132,86 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend kaks eurot ja 86 senti) eurot Advokaadibüroo TARK OÜ kasuks. 5.4 Maakohtu menetluskulud jätta 33 % ulatuses Advokaadibüroo TARK OÜ kanda ja 67 % ulatuses osaühingu Bulean kanda. 5.5 Ringkonnakohtu menetluskulud jätta 20 % ulatuses Advokaadibüroo TARK OÜ kanda ja 80 % ulatuses osaühingu Bulean kanda.
6.Jätta rahuldamata osaühingu Bulean vastuväide Tallinna Ringkonnakohtu tegevuse peale.
7.Jätta rahuldamata osaühingu Bulean taotlus asja arutamise uuendamiseks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.08.2011 esitas Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS (uued ärinimed Advokaadibüroo TARK AS, Advokaadibüroo TARK OÜ) (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus osaühingult Bulean (kostja) välja mõista põhivõlgnevuse summas 2132,86 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 509,07 eurot ja alates 11.08.2011 viivise määras 0,1% päevas kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.09.2010 kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks. Pooled leppisid kokku, et õigusteenuse osutamine seisneb kostja esindamises haldusasjas nr 3-09-2400. Nimelt esitas kostja 22.10.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 06.07.2009 maksuotsuse tühistamiseks. Kliendilepingu sõlmimisega soovis kostja, et edaspidiselt esindaks haldusasjas kostjat lepingulise esindajana hageja. Kliendilepingu p 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et õigusteenuse osutamise eest maksab kostja hagejale tasu arvestusega 2000 krooni (s.o 127,82 eurot) tunnis ning hüvitab õigusteenuse osutamisega seonduvad üldkulud, mis moodustab 3% õigusteenuse maksumusest. Eeltoodud tasudele lisandub käibemaks. Arved kohustus kostja tasuma seitsme päeva jooksul arve esitamise kuupäevast arvates.
Kliendilepingu punktist 3 tulenevalt kohaldub õigusteenuse eest tasumisega viivitamise korral viivis määras 0,1% päevas.
3.Kliendilepingu sõlmimise järel tutvus hageja haldusasja materjalide ja senise menetluskäiguga, pidas kostjaga nõupidamisi ning koostas õigusliku analüüsi tulemusena Tallinna Halduskohtule esitatava põhjaliku menetlusdokumendi projekti, mis kandis nimetust „Kaebuse esitaja täiendavad seisukohad“. 28.10.2010 edastas hageja menetlusdokumendi üle vaatamiseks ning kommenteerimiseks kostjale. Kostja esitas omalt poolt mõned ettepanekud ning hageja täiendas kostja märkuste põhjal menetlusdokumenti, esitades täiendatud versiooni kostjale 25.11.2010. Kostja teatas 26.11.2010 e-kirjas, et tal on ka menetlusdokumendi täiendatud projekti osas mõned ettepanekud. Milles need ettepanekud seisnevad, kostja ei täpsustanud. Hageja palus menetlusdokumendi lõplikuks vormistamiseks korduvalt kostjalt selgitust, millised ettepanekud kostjal menetlusdokumendi osas on. 30.11.2010 esitas hageja kostjale arve summas 2132,86 eurot, mis hõlmas perioodil 04.10.2010 – 24.11.2010 osutatud õigusteenuseid. Arve tasumise tähtpäevaks oli 14.12.2010. Kuivõrd kostja oma ettepanekuid mingil viisil ei selgitanud, pöördus hageja 06.01.2011 ja 10.01.2011 juba korduvalt kostja poole. Vaatamata pöördumistele ei andnud kostja sisulist tagasisidet ka jaanuarikuu jooksul. 31.01.2011 esitas hageja kostjale kliendilepingu ülesütlemise avalduse, tuginedes muu hulgas kostja poolt õigusabi osutamise takistamisele (tagasiside andmata jätmine, tähtaegade mittejärgimine jms). Kliendilepingu ülesütlemise järel kostja arvet ei tasunud. Võlgnevus muutus sissenõutavaks alates 15.12.2010 ning iga viivitatud päeva eest on hagejal õigus nõuda viivist 0,1% päevas. Hagi esitamise seisuga on viivise nõue 509,07 eurot. Menetluse vahepealne käik
4.Harju Maakohus rahuldas 13.10.2011 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2132,86 eurot, viivise 509,07 eurot ja alates 11.08.2011 viivise 0,1 % võlgnetavalt summalt päevas kuni kohustuse täitmiseni. Tagaseljaotsus tehti põhjendava ja kirjeldava osata. Kostja taotluse alusel tegi maakohus 04.08.2015 kirjeldava ja põhjendava osaga täiendava tagaseljaotsuse. Maakohus märkis muuhulgas, et 13.10.2011 tagaseljaotsus toimetati 21.10.2011 kätte KP-le, kuid tal ei olnud volitust kostja nimel tagaseljaotsust vastu võtta ning seetõttu oli kostja taotlus esitatud tähtaegselt. 21.08.2015 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja. 30.09.2015 määrusega jättis maakohus kaja rahuldamata. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. 09.02.2016 määrusega tühistas ringkonnakohus maakohtu 30.09.2015 määruse ning rahuldas kaja. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja esitatud kulud on ülepaisutatud. Hageja on teinud tööd, mida kostja ei ole palunud ning mida ka kohus ei nõudnud. Pooled on kliendilepingu sõlmimisel silmas pidanud, et teenust osutab vandeadvokaat Erki Kergandberg isiklikult. Kostja pöördus E. Kergandbergi poole isiklikult ja soovis temalt nõustamisteenust selle kohta, kas kostja poolt kasutatav strateegia kohtuvaidluses on õige või vajab see täiendamist. E. Kergandberg pakkus välja, et pooled võiksid kokku leppida esindamises, millega kostja nõustus. Kostja on E. Kergandbergile esitanud enda poolt varasemalt koostatud dokumendid ning palus need üle vaadata. Selle alusel hakkas E. Kergandberg koostama dokumenti, mida kostja ei olnud palunud. Kostja ei protesteerinud otseselt dokumendi koostamise vastu, kuid oleks saanud ka ilma selle dokumendita. Dokument ei sisaldanud ühtegi õigusliku väidet, mida kostja ei oleks varem kohtule esitanud. Kostja avaldas hagejale, et ta ei kavatse arvet sellises ulatuses tasuda. Advokaadi tunnitasus kokkulepitud hind vastas kogenud advokaadi turuhinnale,
vandeadvokaadi abi tööle see hind ei vasta. Kostja palus vähendada hageja viivisenõuet kuni põhinõudeni. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 03.06.2016 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2132,86 eurot ja viivise 2132,86 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu 990 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Maakohtu otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja esitas 22.10.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 06.07.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/132-9 tühistamiseks. Sügisel 2010 võttis kostja ühendust vandeadvokaat Erki Kergandbergiga ja soovis temalt nõustamisteenust. 15.09.2010 sõlmisid pooled kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks. Kliendilepingu p 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et õigusteenuse osutamise eest maksab kostja hagejale tasu arvestusega 2000 krooni (s.o 127,82 eurot) tunnis ning hüvitab õigusteenuse osutamisega seonduvad üldkulud, mis moodustab 3% õigusteenuse maksumusest. Eeltoodud tasudele lisandus käibemaks. Pooled leppisid kokku, et õigusteenuse osutamine seisneb kostja esindamises haldusasjas nr 3-09-2400. Kostja esitas E. Kergandbergile enda poolt varasemalt koostatud dokumendid ning selle alusel hakkas hageja koostama dokumenti. 28.10.2010 edastas hageja menetlusdokumendi ülevaatamiseks ning kommenteerimiseks kostjale. Kostja esitas omalt poolt mõningad ettepanekud ning hageja täiendas kostja märkuste põhjal menetlusdokumenti, esitades täiendatud versiooni kostjale 25.11.2010. Kostja teatas 26.11.2010 e-kirjas, et tal on ka menetlusdokumendi täiendatud projekti osas mõningad ettepanekud. Kostja 26.11.2010 e-kirja saamise järel palus hageja menetlusdokumendi lõplikuks vormistamiseks korduvalt kostjalt selgitust, millised ettepanekud kostjal menetlusdokumendi osas on, kuid kostja ei vastanud. 30.11.2010 esitas hageja kostjale arve summas 2132,86 eurot, mis hõlmas perioodil 04.10.2010 – 24.11.2010 kostjale osutatud õigusteenuseid. Arve tasumise tähtpäevaks oli 14.12.2010. Kostja arvet ei tasunud. 31.01.2011 esitas hageja kostjale kliendilepingu ülesütlemise avalduse.
8.Kostja on esitanud hinna alandamise vastuväite. Kostja arvates seisnes käsundi täitmine mittekohaselt asjaolus, et käsundit ei täitnud lepingus nimetatud advokaat isiklikult, ja et koostati menetlusdokument, mille koostamiseks ei olnud vajadust ning mis ei sisaldanud õiguslikult midagi uut võrreldes kostja enda dokumendiga. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus anda käsundi täimine osaliselt üle advokaadibüroo teistele töötajatele. Kliendilepingu p 9 sätestab, et kliendile osutab õigusteenust vandeadvokaat E. Kergandberg. Vajadusel võib büroo või õigusteenust osutav advokaat kaasata õigusteenuse osutamisse teisi büroo advokaate. Viidatud sättest ei saa järeldada, et pooled oleksid kokku leppinud, et kõiki toiminguid teeb üksnes vandeadvokaat E. Kergandberg isiklikult. Kui kostja oleks tõepoolest soovinud, et tema asjadega tegeleb vaid üks isik, oleks ta pidanud lepingus seda sõnaselgelt sätestama. Kohus leidis, et lepingu p-i 9 ei ole põhjendatud tõlgendada selliselt, et vastutav täitja võib kaasata õigusteenuse osutamisse teisi advokaate üksnes hädavajadusel. Büroodes, kus on kogenud vandeadvokaadid ja partnerid ning väiksema kogemusega advokaadid, on mõistlik, et kogenud advokaadid annavad teatud tööde tegemise või tööde ettevalmistamise üle noorematele kolleegidele. Seejuures jääb vastutavaks siiski kogenud advokaat ja ta võib anda nooremale kolleegile juhiseid. Ka VÕS §-st 622 ei tulene, et käsundi peaks täitma vaid üks töötaja. VÕS § 622 sätestab üksnes keelu anda töö tegemine üle mõnele teisele advokaadibüroole. Seega tuleb kliendilepingu p-i 9 mõista selliselt, et vastutav täitja võib kaasata teenuse osutamisse teisi sama büroo
töötajaid vastavalt oma äranägemisele eeldusel, et tal säilib üldine kontroll ja ülevaade teenuse osutamisest. Kohus asus seisukohale, et kliendilepingu p-i 9 ja sellele kohtu antud tõlgendus ei ole vastuolus advokatuuriseaduse (AdvS) § 56 lg-tega 1 ja 2.
9.Arvest nr 1021168 nähtub teostatud tööde sisu ja ajamaht. Arve lisa kohaselt töötas vandeadvokaat E. Kergandberg 1 tunni, advokaat Rene Frolov 1 tunni ja advokaat Andreas Veeret 11,5 tundi. Kommentaaride kohaselt on vandeadvokaat E Kergandberg osalenud toimikumaterjalide analüüsis, sisenõupidamisel, nõupidamisel kliendiga. Kostja ise on selgitanud, et tal oli 3 kohtumist vandeadvokaat E. Kergandbergiga. Kommentaaride alusel võib järeldada, et kaebuse tekstilise koostamisega tegeles advokaat Andreas Veeret. Kohus leidis, et selline töökorraldus ei ole vastuolus kliendilepingu p 9 regulatsiooniga. Kohus järeldas, et vandeadvokaat E. Kergandberg kohtus kliendiga ning omas piisaval määral kontrolli õigusteenuse osutamise üle.
10.Kohus leidis, et põhjendamatud on kostja vastuväited teenuse kvaliteedi puudulikkuse kohta. Vastavalt VÕS § 77 lg 1 peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus märkis, et teatud järeldusi nõustamisteenuse oodatava kvaliteedi kohta saab teha nõustamisteenuse hinnast. Antud juhul on aga pooled ühisel seisukohal, et kokku lepitud tunnitasu 2000 krooni vastab turu keskmisele vandeadvokaadi tasule. Seega võis kostja eeldada, et teenust osutatakse vähemalt vastavalt keskmise vandeadvokaadi nõustamisteenuse tasemele. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et teenus oleks olnud ebakvaliteetne. Kostja oma väiteid puuduliku kvaliteedi kohta millegagi tõendanud ei ole. Arusaamatu on ka kostja väide, et dokument oli halduskohtumenetluses ebavajalik, sest kostja ise oli enda sõnutsi sama sisuga dokumendi juba koostanud ja plaanis seda halduskohtule esitada, kuid enne seda soovis siiski konsulteerida vandeadvokaat E. Kergandbergiga. Seega leidsid nii kostja ise kui ka vandeadvokaat E. Kergandberg, et dokument on vajalik ja tuleb halduskohtule esitada. Kohus märkis, et asjaolust, et teenust osutas mahuliselt suuremas osas kolleeg, kes ei olnud veel vandeadvokaat, ei tähenda samuti, et teenus ei oleks vastanud keskmise vandeadvokaadi nõustamisteenuse tasemele. Tulenevalt eelnevast ei ole täidetud hinna alandamise vastuväite eeldus, et käsunditäitja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt. Seega puudus kostjal õigus esitada hinna alandamise vastuväidet.
11.Kliendilepingu p-st 3 tulenevalt kohaldub õigusteenuse eest tasumisega viivitamise korral viivis määras 0,1% päevas. Võlgnetav summa 2132,86 eurot muutus sissenõutavaks 15.12.2010. Kohtuotsuse tegemise ajaks on muutunud sissenõutavaks viivis 1997 päeva eest summas 4253,61 eurot. Kostja on palunud viivist vähendada põhinõude summani. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 18). Hageja põhivõlga ületavat kahju tõendanud ei ole, seega mõistis kohus viivise välja põhivõlaga samas suuruses.
12.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Hagejale on ostutatud õigusteenust 9,75 tundi, hinnaga 170 eurot tund, kokku summas 1542,50 eurot. Toimiku materjale ja asja keerukust arvestades asus kohus seisukohale, et põhjendatud ajakuluks materjalide analüüsiks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja kohtuistungi ettevalmistamiseks kokku on 4 tundi (mitte 5,5 tundi). Seega on hageja õigusabi
osutamiseks kulunud aeg põhjendatud ja vajalik kokku 8,25 tunni ulatuses. Kohus leidis, et õigusabi tunnihind 170 eurot (ilma käibemaksuta) on käesoleval juhul tavapärasest oluliselt suurem. Kohtu praktika kohaselt jääb vandeadvokaadi tunnihind vahemikku 110 - 130 eurot. Tsiviilasi ei olnud keerukas ega vajanud eriliselt kõrge kvalifikatsiooniga juriidilist abi, eriti arvestades seda, et hagejaks oli advokaadibüroo. Seega tuleb mõistlikuks õigusabi teenuse hinnaks pidada 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Eelnevat silmas pidades leidis kohus, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 990 eurot. Vastuseks kostja väitele, et hageja esindajal kui hageja töötajal ei ole õigus nõuda kulusid TsMS § 175 lg 1 järgi, märkis kohus, et seadusest ei tulene keeldu kasutada advokaadibüroo lepingulise esindajana kohtumenetluses sama advokaadibürooga seotud advokaati (RKTKm nr 3-2-1-184-15 p 13). Hageja esindaja on kinnitanud, et ta ei ole õigusteenust osutanud advokaadibüroo töötajana, vaid on tegutsenud käsunduslepingu alusel ning kohtul ei ole alust esitatud väites kahelda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.29.08.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 03.06.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus asunud ekslikult seisukohale, et vaidlus tuleb lahendada hinna alandamist reguleerivate materiaalõiguse normide alusel. Vaidlus tuleb lahendada eelkõige lähtudes lepingusuhete üldregulatsioonist, sh VÕS § 76 lg-test 1 ja 3, § 77 lg-st 1, § 82 lg-test 5 ja 7, käsunduslepingu puhul ka VÕS § 628 lg 1, samuti AdvS § 60 lg 4, milliste kohaselt on käsundisaajal tasu saamise õiguse tekkimise eelduseks käsundi nõuetekohane täitmine kokkulepitud ulatuses, kusjuures eelmärgitud tingimuste täitmist peab vaidluse korral tõendama käsundisaaja, kes vastavale asjaolule tugineb. Ebaõige on maakohtu õiguslik käsitlus, mille kohaselt advokaadiga sõlmitava kliendilepingu pooleks on ainult advokaadibüroo pidaja ja klient, kuid mitte õigusteenust osutav advokaat. Põhjendamatu on seisukoht, et VÕS § 622 sätestab üksnes keelu anda töö tegemine üle mõnele teisele advokaadibüroole, kuid ei piira õigusteenuse osutamise osaliselt või täielikult üleandmist sama büroo teisele advokaadile. Advokaadi poolt õigusteenuse osutamiseks sõlmitava lepingu eripära seisneb selles, et vastav leping on oma olemuselt kolmepoolne, s.o lepingu pooleks on lisaks advokaadibüroo pidajale ja kliendile ka õigusteenust osutav advokaat. Just sellise tõlgenduse kasuks räägivad mitmed AdvS sätted, mh seaduse nõue, et kirjalikule kliendilepingule kirjutab alla mh õigusteenust osutav advokaat (AdvS § 55 lg 4 teine lause). Lisaks sätestab AdvS § 47, et õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Samuti jättis maakohus põhjendamatult arvestamata VÕS § 621 sätted.
15.Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ei võtnud selgesõnalist seisukohta oluliste vaidlusaluste asjaolude tõendamisekoormise jaotuse kohta. Otsuses heidetakse kostjale korduvalt ette, et ta ei ole tõendanud teatavat asjaolu. Seevastu hageja nõude aluseks olevate ja kostja poolt vaidlustatud faktiliste asjaolude tõendatuse osas ei ole kohus võtnud seisukohta. Sellest saab vähemalt kaudselt tuletada, et kohus ei pidanud vastavate asjaolude tõendamist hageja kohustuseks. Kõigi vaidlusaluste asjaolude osas lasus kohtu hinnangul tõendamiskohustus üksnes kostjal. Samas 09.05.2016 toimunud kohtuistuistungil tõendamiskoormise jaotuse kohta antud selgitused olid vastupidised.
16.Kohus on valesti kindlaks teinud poolte ühise tahte 15.09.2010 kliendilepingu sõlmimisel. Maakohus tõlgendas lepingus ettenähtud võimalust „kaasata õigusteenuse osutamisse teisi büroo advokaate“ kui hageja õigust üle anda, selleks kliendi nõusolekut küsimata ja klienti teatamata, kogu õigusteenuse osutamine lepingus ettenähtud vandeadvokaadilt „nooremale kolleegile“. Lisaks tõlgendas kohus meelevaldselt kliendilepingu p-s 2 sätestatut, et „vajaduse korral“ võib advokaadibüroo või õigusteenust osutav advokaat kaasata õigusteenuse osutamisesse teisi büroo advokaate. Kohus jättis avamata mõiste „vajadusel“ tegeliku tähenduse ega selgitanud ka seda, kas ja milles seisnes antud juhul vajadus üle anda õigusabiteenuse osutamine lepingus ettenähtud vandeadvokaadi asemel vandeadvokaadi abile. Hageja asemel asus kohus ise põhistama hageja nõuet selliste faktiliste asjaoludega, milliste esitamisest on hageja teadlikult hoidunud. Kohtu sellekohased põhjendused on ka sisuliselt ebaveenvad, sest tegelikult ei põhistanud kohus mitte advokaadi ülesande vajalikkust, vaid üksnes selle otstarbekust hageja ressursi säästmise seisukohalt. Tõendite vale hindamine väljendus ka selles, et kohus pidas tuvastatuks mitmeid asjaolusid, milliste kohta ei ole toimikus ühtegi tõendit. Sellisteks asjaoludeks on nt hageja poolt teenuste osutamine ja selleks kulutatud aeg. Teisest küljest jättis kohus mitu asjas kogutud tõendit hindamata või hindas neid meelevaldselt, mis puudutab eelkõige kostja esindaja poolt kohtuistungil vande all antud seletust.
17.Rahuldades hagi üksnes osaliselt (65%), jättis kohus menetluskulud ebaõigesti kogu ulatuses kostja kanda. Hageja lepingulise esindaja T. Targa kulude hüvitamiseks puudub alus, kuna hageja poolt kulude kandmine ei ole tõendatud. Kohtu viide Riigikohtu määrusele kohtuasjas nr 3-2-1-184-15 on antud kontekstis ebarelevantne, sest kostja ei seadnud kahtluse alla advokaat T. Targa õigust esindada hagejat käsunduslepingu alusel, vaid väitis, et hageja sellekohaseid väiteid on tõendamata. Kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis tõendaks hagejal lepingulise esindaja kulude tekkimist TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Samuti ei olnud kohtul õigust välja mõista hageja lepingulise esindaja 09.05.2016 kohtuistungiga seotud kulusid summas 480 eurot, kuna kohus ei ole kätte toimetanud ega edastanud kostjale hageja menetluskulude täiendavat nimekirja ega võimaldanud esitada selle kohta seisukohta. Vastav avaldus puudub kohtutoimikus ka käesoleval ajal. Lisaks jättis kohus tähelepanuta, et suurem osa hageja lepingulise esindaja ajakulust on tingitud hageja esindaja vahetamisest. Nähtuvalt 09.05.2016 istungil esitatud kulude nimekirjast on hageja esindaja T. Tark kulutanud asja materjalidega tutvumiseks kokku 5,5 tundi, millistest kohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks 4,0 tundi. Selle aja jooksul, mis T.Tark esindas hagejat (13.04.2016 – 09.05.2016) lisandus toimikusse ainult kostja 15.04.2016 kirjalik vastus hagile (sisuline osa ca 1 lk) ja 18.04.2016 kohtukutse. Hageja vandeadvokaadist esindaja ei saanud kulutada eelmärgitud kahe menetlusdokumendi analüüsiks 5,5 tundi ega ka kohtu poolt põhjendatuks peetud 4,0 tundi. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 03.06.2016 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse, menetluskulude kindlaksmääramise ja menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus määrab uue menetluskulude jaotuse. Samuti tuleb maakohtu otsust muuta osas, milles maakohus on lugenud hagi rahuldatuks. Hagi tuleb lugeda rahuldatuks osaliselt. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.
20.Kostja leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, kuna ei võtnud selget seisukohta tõendamiskoormise jaotuse kohta. Ringkonnakohus ei tuvastanud asjas selliseid menetlusnormi rikkumisi, mis tooks kaasa otsuse tühistamise põhivõla ja viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohtu 05.12.2016 istungil asus kostja seisukohale, et ta ei ole õiguslikus mõttes hinda alandanud, kuna ta ei ole täitmist vastu võtnud. Ringkonnakohus lähtub sellest, et kostja ei ole hinda alandanud. Sisuliselt on kostja õiguskaitsevahendina keeldunud oma kohustuse täitmisest.
21.Kolleegiumi hinnangul on hageja esitatud tõenditega tõendatud, et ta on nõude aluseks oleva teenuse kostjale osutanud. VÕS § 620 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Hageja on teenuse osutamise kohta tõendina esitanud tema poolt 25.11.2010 koostatud „Kaebuse esitaja täiendavad seisukohad kohtuasjas nr 3-09-2400“ üheksal leheküljel, millest sisulise teksti osa on ca seitse lehekülge (I kd lk 10-18). Samuti on hageja esitanud tehtud tööde spetsifikatsiooni, mille kohaselt oli materjalide analüüsi, sisenõupidamise ja kliendiga nõupidamise ajakulu kokku 6,5 tundi ning täiendavate seisukohtade koostamise ajakulu 7 tundi, kõik kokku 13,5 tundi. Arvestades hageja koostatud menetlusdokumendi mahtu, on selle koostamise ajakulu 7 tundi kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Samuti puudub alus pidada materjalide analüüsi ning nõupidamiste ajakulu, kokku 6,5 tundi, ebavajalikuks. Väidet, et hageja koostatud menetlusdokumendis ei olnud midagi uut, ei ole kostja sisuliselt põhjendanud ega ka tõendanud, mistõttu ei anna see väide alust lugeda hageja märgitud õigusteenuse osutamise ajakulu ülepaisutatuks. Ka puudub alus väita, et hageja koostatud täiendavad seisukohad ei vastanud üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele. Vastuoluline on kostja väide, et ta ei palunud hagejat seda dokumenti koostada. Kostja on oma vastuväidetes avaldanud, et ta ei protesteerinud dokumendi koostamise vastu. Samuti ei ole kostja vaielnud vastu hageja väitele, et ta esitas hageja poolt 28.10.2010 edastatud menetlusdokumendi projekti kohta oma ettepanekud. Seega nõustus kostja menetlusdokumendi koostamisega.
22.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et temale pidi teenust osutama üksnes E. Kergandberg ning teenuse osutamisse ei tohtinud teisi advokaate kaasata. Kliendilepingu punkt 2 sätestas, et kliendile osutab õigusteenust vandeadvokaat E. Kergandberg. Vajadusel võib büroo või õigusteenust osutav advokaat kaasata õigusteenuse osutamisse teisi büroo advokaate. Seega on pooled leppinud kokku, et kostjale võivad vajadusel õigusteenust osutada ka teised hageja advokaadid. Kuna lepingus ei ole määratletud, millise vajaduse korral võib teisi advokaate kaasata, siis jäeti vajaduse olemasolu hageja otsustada ning õigusteenuse osutamist ka teiste advokaatide poolt ei saa pidada lepingu rikkumiseks. Kliendileping ei kohustanud hagejat, teiste advokaatide kaasamiseks õigusteenuse osutamisse, küsima kostjalt täiendavat nõusolekut. Ekslik on ka kostja arusaam, et õigusabiteenuse osutamise leping on kolmepoole leping. AdvS § 55 lg 1 kohaselt sõlmib õigusteenuse osutamiseks advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu. Seega on lepingu poolteks klient ja advokaadibüroo pidaja. Kuigi AdvS § 55 lg 4 kohaselt kirjutab kirjalikule lepingule alla ka ülesande täitmiseks võtnud advokaat, ei tee see advokaati kliendilepingu pooleks. Arvestades, et kliendilepingu kohaselt võisid vajadusel õigusteenust osutada ka teised hageja advokaadid, siis ei keelanud ka VÕS § 622 ega AdvS § 55 teiste advokaatide kaasamist õigusteenuse osutamisse. Keeldu teiste advokaatide kaasamiseks ei tule ka VÕS §-ist 621. Lisaks on hageja koostatud dokumendis märgitud kaebuse esitaja esindajaks
üksnes E. Kergandberg, millest järeldub, et õigusteenuse osutamine on toimunud tema kontrolli all.
23.Vastuseks kostja väitele, et kokkulepitud tunnihind vastas kogenud advokaadi turuhinnale, mitte vandeadvokaadi abi turuhinnale, märgib ringkonnakohus, et pooled ei ole kliendilepingus eristanud tunnihinda sõltuvalt sellest, kas teenust osutab vandeadvokaat või vandeadvokaadi abi. Kliendilepingus on pooled leppinud kokku ühtses tunnihinnas 2000 krooni ning hagejal on seda õigus nõuda sõltumata sellest, kas teenust osutas vandeadvokaat või vandeadvokaadi abi.
24.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hageja ei ole kliendilepingut rikkunud ning on nõude aluseks oleva õigusteenuse kostjale osutanud. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja kasutada VÕS § 111 ja § 110 tulenevat õigust keelduda oma kohustuse täitmisest. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hageja on nõude aluseks oleva õigusteenuse osutanud. Kostja ei ole väitnud, et tal on hageja vastu kliendilepingust tulenev täitmisnõue. Lisaks on hageja 31.01.2011 öelnud kliendilepingu üles. Seega ei saa kostja kasutada VÕS § 111 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendit. VÕS § 110 lg 1 järgi võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud andmeid, millest nähtuks, et tal on hageja vastu nõue, mis ei ole piisavalt tagatud (st mille realiseerimine on raskendatud). Seega ei saa kostja kasutada ka VÕS § 110 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendit.
25.Eeltoodust tulenevalt on maakohus lõpptulemusena põhjendatult kostjalt välja mõistnud põhivõla 2132,86 eurot ja viivise 2132,86 eurot. Maakohus on seda aga ebaõigesti käsitlenud hagi rahuldamisena. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2132,86 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 509,07 eurot ning alates 11.08.2011 viivise 0,1 % põhivõlalt päevas kuni kohustuse täitmiseni. Seega oli maakohtu otsuse tegemise päeva (03.06.2016) seisuga viivisnõude suuruseks 4260,77 eurot ja kogunõude suuruseks 6393,63 eurot (põhivõlg 2132,86 eurot + viivis 4260,77 eurot). Kuna maakohus mõistis kostjalt välja kokku 4265,72 eurot, siis rahuldas maakohus hagi osaliselt, s.o 67 % ulatuses. Seega tuleb muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus luges hagi rahuldatuks. Hagi tuleb lugeda rahuldatuks osaliselt.
26.04.06.2015 täitemenetluse lõpetamise otsusest nähtub, et käesolevas tsiviilasjas 13.10.2011 tehtud tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetlus on lõpetatud nõude rahuldamise tõttu. Täitemenetluse lõpetamise otsusest ei nähtu sissenõutud võlgnevuse suurus. Kuna pärast tagaseljaotsuse tegemist ja menetluse taastamist on ka maakohtu 03.06.2016 sisulise otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud põhivõlg ja viivis, siis märgib kolleegium, et hageja ei saa kostjalt nõuda täitemenetluses sama nõude rahuldamist kaks korda. Kui hageja seda teeb, siis on kostjal õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku § 221 alusel.
27.Kuna sisuliselt rahuldas maakohus hagi osaliselt, siis on maakohus ebaõigesti jätnud kõik menetluskulud kostja kanda. Seetõttu tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse,
menetluskulude kindlaksmääramise ja menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas tühistada. Lähtudes hagi rahuldamise proportsioonist, tuleb maakohtu menetluskulud jätta 33 % ulatuses hageja kanda ning 67 % ulatuses kostja kanda. Arvestades, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas), siis peab kohus põhjendatuks jätta ringkonnakohtu menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda ning 80 % ulatuses kostja kanda.
28.Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kuna maakohtul tuleb menetluskulud uuesti kindlaks määrata, siis puudub ringkonnakohtul vajadus võtta seisukohta apellatsioonkaebuse nende väidete kohta, mis puudutasid maakohtus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist.
29.Kostja esitas pärast ringkonnakohtu 05.12.2016 istungit vastuväite ringkonnakohtu tegevuse peale. Kostja leiab, et kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse nõuda hagejalt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kolleegium leiab, et vastuväide ei ole põhjendatud. TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Seega on menetluskulusid tõendavate dokumentide nõudmine kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohus jääb selle juurde, et kohtuistungil ei põhistanud kostja piisavalt, et hageja esitatud andmed võivad olla ebaõiged, mistõttu jättis kohus õigesti taotluse rahuldamata. Ka vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt kostja taotlusest kohustas ringkonnakohus 05.12.2016 istungil hageja esindajat esitama esindusõigust tõendava dokumendi. Hageja esitas 05.12.2016 juhatuse liikme kinnituse, et Tauno Targal on täieõiguslikud volitused esindada hagejat selles tsiviilasjas. Kinnitus esitati kohtule ärakirjana. Kostja leidis, et kinnitus oleks tulnud esitada originaaldokumendina. Kolleegium kostjaga ei nõustu. TsMS § 273 lg 1 kohaselt võib dokumendi esitada ka ärakirjana. TsMS § 273 lg-st 5 tulenevalt on algdokumendi nõudmine kohtu diskretsiooniotsus. Kohtu hinnangul tõendab hageja esitatud dokument piisavalt Tauno Targa esindusõigust ning algdokumendi nõudmiseks puudub vajadus. 19.12.2016 esitas kostja taotluse asja arutamise uuendamiseks, põhjendades seda sellega, et ringkonnakohus oleks pidanud menetlema kostja tasaarvestuse avaldust, kuna see ei oleks venitanud asja lahendamist. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse asja arutamise uuendamiseks rahuldamata, kuna TsMS §-is 437 sätestatud asja arutamise uuendamise eeldused ei ole täidetud. Ringkonnakohus keeldus põhjendatult tasaarvestuse avalduse menetlemisest, kuna 05.12.2016 istungil esitatud tasaarvestuse avaldus oli esitatud hilinenult. Kostja oleks saanud tasaarvestuse avalduse esitada ka maakohtus. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis peab ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist nähtuma kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus (TsMS § 654 lg 22). Arvestades, et hageja ärinimi on pärast maakohtu otsuse tegemist muutunud (enne
Advokaadibüroo TARK AS, nüüd Advokaadibüroo TARK OÜ), esitab ringkonnakohus tervikresolutsiooni kehtiva ärinimega.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.