Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
09.02.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-37527
Tsiviilasi
Advokaadibüroo (AB) Tark Grunte Sutkiene AS-i hagi OÜ Bulean vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2015 määrus kaja rahuldamata jätmise kohta ja 06.11.2015 määrus riigi õigusabi saamise taotluse lahendamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Bulean 16.10.2015 ja 26.11.2015 määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AB Tark Grunte Sutkiene AS (registrikood 10223698), lepingulised esindajad v/adv Erki Kergandberg ja adv Edgar-Kaj Velbri Kostja OÜ Bulean (registrikood 11011068), seaduslik esindaja juhatuse liige Leonid Jakerson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 06.11.2015 määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades käesolevas määruses esitatud põhjendusi.
2.Harju Maakohtu 30.09.2015 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega OÜ Bulean kaja rahuldada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule edasiseks menetlemiseks.
3.30.09.2015 määruse peale esitatud määruskaebus rahuldada.
06.11.2015 määruse peale esitatud määruskaebus jätta rahuldamata.
5.Jätta rahuldamata määruskaebuste esitaja taotlus määrata talle täiendav tähtaeg 16.10.2015 määruskaebuse põhjendamiseks.
6.Jätta rahuldamata 16.10.2015 määruskaebuses esitatud taotlus täiendavate tõendite kogumiseks määruskaebusmenetluses.
7.Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks maakohtus asja uuel läbivaatamisel.
8.Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa (TsMS § 191 lg 1, § 417 lg 4). Asjaolud
1.10.08.2011 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt võlgnevuse 2132.86 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus võttis hagi 14.09.2011 menetlusse. Kohtumääruse koos hagimaterjalidega võttis kostja registrijärgsel aadressil XXXXX XXX XX-X, Tallinnas vastu KP.
2.13.10.2011 rahuldas maakohus hagi tagaseljaotsusega tulenevalt asjaolust, et kostja ei vastanud tähtaegselt hagile. Kohus märkis otsuses mh, et otsuse vaidlustamiseks on pooltel õigus esitada kohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 14 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Otsus toimetati 21.10.2011 kätte kostja registrijärgsel aadressil KP-le üleandmisega.
3.07.11.2011 on meiliaadressilt [email protected] esitatud kohtule e-kiri, milles kirja saatja palub peatada täitemenetluse ning teavitab oma soovist esitada kaja. 10.04.2015 esitas kostja järelepärimise ja palus lahendada 07.11.2011 esitatud taotlus. 15.04.2015 kirjaga selgitas Harju Maakohus kostjale, et tähtaeg taotluse esitamiseks kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga ja kaja esitamiseks hakkas kulgema 22.10.2011 ning möödus 04.11.2011, mistõttu on avaldaja (puudustega) taotlus esitatud hilinenult.
4.05.05.2015 esitas kostja taotluse 07.11.2011 esitatud taotluse lahendamiseks ja tingimusliku taotluse tähtaja ennistamiseks. Kostja leidis, et tema taotlus 13.10.2011 tagaseljaotsuse täiendamiseks on esitatud tähtaegselt, sest kostja on saanud tagaseljaotsuse kätte mitte 21.10.2011, vaid 24.10.2011, ja seega saabus taotluse esitamise tähtaeg mitte 04.11.2011, vaid 07.11.2011.
5.07.05.2015 määrusega jättis kohus kostja taotluse käiguta. 13.05.2015 esitas kostja täiendavad selgitused. 22.05.2015 kirjas asus kohus seisukohale, et kostja seletusest nähtuvalt ei olnud KP-l volitust OÜ Bulean nimel tagaseljaotsust vastu võtta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 322 ega 323 alusel. Samuti palus kohus kõrvaldada 07.11.2011 avalduses esinevad puudused. 29.05.2015 kõrvaldas kostja puudused ja teatas, et loobub taotlusest täitemenetlus peatada seoses täitemenetluse lõpetamisega.
6.04.08.2015 tegi kohus põhjendava ja kirjeldava osaga kohtuotsuse.
7.21.08.2015 esitas kostja taotluse menetluse taastamiseks. Kostja leidis, et kuivõrd hagi toimetati kostjale kätte muul viisil kui isiklikult, tuleb menetlus taastada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. 10.09.2015 e-kirjas märkis kostja täiendavalt, et pärast 13.10.2011 otsuse täiendamist ei ole enam asjakohane, kas taotlus otsuse täiendamiseks esitati tähtaegselt või mitte.
8.03.09.2015 vastuses leidis hageja, et nii menetlusdokumendid kui tagaseljaotsus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 323 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kuivõrd KP võis pidada antud asjaoludel kostja volitatud isikuks. Seega tuleb kaja rahuldamata jätta. Harju Maakohtu 30.09.2015 määrus
9.Harju Maakohus jättis 30.09.2015 määrusega kaja rahuldamata.
10.Kuigi alates 01.01.2013 kehtiva TsMS § 444 lõike 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, punkt 15), võib kohus oma äranägemisel siiski ka enne 01.01.2013 tehtud tagaseljaotsust täiendada kirjeldava ja põhjendava osaga vastavalt TsMS § 448 lõigetele 4-1 koosmõjus TsMS §-ga 6. Antud juhul on kohus 13.10.2011 kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendanud 04.08.2015.
11.Alates 01.09.2011 kehtinud TsMS-i redaktsiooni § 448 lõiked 4-2 sätestasid, et kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamise lahendab kohus kirjalikus menetluses ning nii 2011.a kui 2015.a kehtinud redaktsiooni järgi ei teavitata otsuse täiendamisest kohtuasja teisi pooli ning neil ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha avaldusi.
12.TsMS § 415 lõike 2 kohaselt võis kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, seega tuli ka kaja esitamise soovist teatada kohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Vastavalt TsMS §-le 66, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha.
13.Kohus viitas TsMS § 415 lõikele 1 ja § 417 lõigetele 1 ja 2. Lisaks TsMS § 417 lõikes 2 toodud eelduste kontrollimisele peab kohus kaja lahendamisel kontrollima, kas kaja esitanud isikul on kajamise õigus. Kajamise õigus puudub menetlusosalisel mh siis, kui ta ei ole tähtaegselt esitanud teadet oma soovist esitada kaja. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et pärast tagaseljaotsuse täiendamist TsMS § 448 lõigete 4-2 kohaselt ei ole kohus enam õigustatud kontrollima, kas isik on tähtaegselt esitanud teate oma soovist esitada kaja. Kaja esitamise soovist teatamise tähtaeg on seotud tagaseljaotsuse kättetoimetamise ajaga. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine võib toimuda mõnel TsMS 6. osas toodud viisil ning hinnangu andmine sellele, kas kättetoimetamine on olnud nõuetekohane, võib sisaldada endas tõendite hindamist erinevate faktiliste asjaolude kohta. TsMS §-s 7 on väljendatud poolte võrdsuse põhimõte ning selle kohaselt peab kohus looma pooltele võimalikult võrdsed võimalused tõendite esitamiseks ja tõendite kohta selgituste andmiseks. Eelnevalt märkis kohus, et tagaseljaotsuse täiendamisest ei teavitata kohtuasja teisi pooli ning neil ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha avaldusi. Seisukoha selle kohta, kas isik on tähtaegselt esitanud teate oma soovist esitada kaja, peab kohus võtma üksnes avaldaja selgituse ja tema esitatud tõendite alusel ning oma selgitusi sellele, kas kättetoimetamine on olnud nõuetekohane, saavad teised menetlusosalised esitada alles kaja arutamise staadiumis. Seega tuleb kohtu arvates, lähtudes poolte võrdsuse printsiibist, TsMS § 217 lõiget 2 tõlgendada sellisel viisil, et ka kaja arutamise staadiumis on kõigil menetlusosalistel õigus esitada selgitusi ja tõendeid selle kohta, kas tagaseljaotsuse kättetoimetamine on olnud nõuetekohane ning kohus peab jätma kaja rahuldamata, kui kostja ei ole tähtaegselt esitanud teadet oma soovist esitada kaja.
14.Kohus asus seisukohale, et praegusel juhul ei ole kostja tähtaegselt esitanud teadet soovi kohta esitada kaja. Sellega muutis kohus eelnevalt üksnes kostja selgituste alusel
võetud seisukohta, et tagaseljaotsuse vastu võtnud KP-l ei olnud volitust OÜ Bulean nimel tagaseljaotsust vastu võtta TsMS §-de 322 ega 323 alusel.
15.Riigikohus on lahendis nr 3-2-2-2-13 selgitanud, et püsivalt äriruumi hoones viibiv isik, kes ei osuta adressaadile teenuseid lepingulisel alusel, ei ole õigustatud dokumenti vastu võtma TsMS § 323 lõigete 1 ja 2 alusel. Nimetatud asjas leidis kolleegium, et tagaseljaotsuse üleandmine turvatöötajale 30.01.2012 ei vasta seaduses ettenähtud kättetoimetamise tingimustele. See ei välista aga siiski TsMS § 323 kohaldamist olukorras, kus dokumendi vastuvõtjal on asjaoludest nähtuvalt eriline side adressaadiga. Senises praktikas on Tartu Ringkonnakohus TsMS §-i 323 kohaldanud järgnevalt: "Asja materjalidest nähtuvalt asuvad kõnesoleva aktsiaseltsi äriruumid OÜ D äriruumidega samal aadressil. Ringkonnakohus leiab, et kuigi samas äriruumis töötav AV ei ole OÜ D töötaja, saab teda vaatamata sellele käsitleda osaühingule adresseeritud dokumendi vastuvõtmisel TsMS § 323 lg 1 sätte tähenduses muu töötajana, kes püsivalt viibib juriidilise isiku äriruumis või osutab talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid. Asjaolude põhjal saab eeldada, et OÜ D oli korraldanud oma posti vastuvõtu tema töötajate äraolekul selliselt, et selle võtavad vastu samades äriruumides asuva AS N töötajad. Kohtu veendumust nimetatud eelduse kehtivuse osas tugevdab asjaolu, et kõnesoleval aadressil asuvate äriühingute juhatuse liikmed on omavahel seotud (AS N juhatuse liige MW osaleb koos OÜ D juhatuse liikme PJA-ga samal aadressil asuvate AS B ning OÜ H juhtimises). Kõnesolevate äriühingute seotust kinnitab samuti määruskaebusele lisatud AS N juhatuse esimehe ET seletuskiri, milles on muuhulgas märgitud, et "[dokumendid vastu võtnud]...AV ei teinud midagi firma huvidega vastuolus olevat, vaid aitas üksnes firma koostööpartneril infot paremini kätte saada." Tartu Ringkonnakohtu seisukohast nähtuvalt oleks seega võimalik lugeda menetlusdokumendid kätte toimetatuks ka nende üleandmisega teise samades ruumides asuva äriühingu töötajale, eeldusel, et sel äriühingul on piisav seos menetlusosaliseks oleva äriühinguga. (Riigikohtu analüüs, 2009, kättesaadav http://www.riigikohus.ee/vfs/891/MenetlusdokumentideK2ttetoimetamine_Margit_Vu tt.pdf, lk 18). Seadusandja on väljendanud tahet lihtsustada juriidilistele isikutele kättetoimetamist. TsMS 01.01.2013 jõustunud muudatustega piisab juriidilisele isikule avalikuks kättetoimetamiseks, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud aadressile tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. Seega on kohtu arvates alust tõlgendada TsMS § 323 lõikeid 1 ja 2 laiendavalt vähemalt selliselt, et erandlikel asjaoludel võib kohus dokumendi kättetoimetatuks lugeda ka üleandmisega isikule, kes ei ole menetlusosalise töötaja, kuid on muul viisil erilise sideme kaudu äriühinguga seotud.
16.Antud juhul on kostja juhatuse liige Leonid Jakerson istungil selgitanud, et nii hagimaterjalid kui tagaseljaotsuse vastu võtnud KP on OÜ Ipso Jure töötaja ja allub vahetult Leonid Jakersonile, kes on talle ka praktikas korraldusi jaganud. Leonid Jakerson on ise nii OÜ Ipso Jure juhatuse liige kui kostja juhatuse liige. Nii OÜ Ipso Jure kui kostja tegutsevad samal aadressil XXXXX XXX XX-X ja osaliselt on neil samad kontaktandmed, st faksinumber (vt registrikaardid, t lk 31 ja 99). OÜ-l Bulean kostja selgituse järgi töötajaid ei ole. Kostja selgituse kohaselt asukohas XXXXX XXX XX-X ei ole ruumid väga suured, kuid kummalgi äriühingul on oma ruumid. Kohus asus seisukohale, et kõik nimetatud asjaolud annavad alust arvata, et Leonid Jakerson oli korraldanud OÜ Bulean ja OÜ Ipso Jure asjaajamise selliselt, et OÜ Bulean nimel oli volitatud dokumente vastu võtma KP. Töötaja KP on tegelikkuses ka selliselt käitunud, sest ta on vastu võtnud nii hagimaterjalid kui tagaseljaotsuse ja need
Leonid Jakersonile üle andnud, seejuures on ta posti väljastuskviitungile oma nime taha kirjutanud mõlemal korral „volitatu“. Kohus märkis, et peab kostja esindaja Leonid Jakersoni selgitust kogu olukorra kohta teatud määral eksitavaks. 15.05.2015 e-kirjas selgitas Leonid Jakerson, et „Ärihoones XXXXX XXX XX-X asub peale OÜ Bulean veel kümneid ettevõtteid, kelle hulgas on näiteks advokaadibüroo, ilusalong, lapseaed, kirikukogudus jm. Ilmselt ei ole põhjust eeldada, et OÜ Bulean peaks kasutama just naaberettevõte teenuseid, praktikas valitakse äripartnereid üldiselt teiste kriteeriumite järgi.“ Alles kohtuistungil antud selgitusest jäi kohtule arusaam, et tegemist on pigem elumaja esimesel korrusel oleva äriotstarbelise suurema korteriga, kus ühes korteris tegutsevad mõlemad Leonid Jakersoni vastutusel olevad ettevõtted. Samuti ei andnud Leonid Jakerson e-kirjades kohtule teada, et KP on tema enda vahetu alluv teises ettevõttes. Arvestades eelkirjeldatud erinevaid sidemeid OÜ Bulean, OÜ Ipso Jure, Leonid Jakersoni ja KP vahel on kohus kindlal veendumusel, et KP oli 2011.a OÜ Bulean menetlusdokumente vastu võtma õigustatud isikuks TsMS § 323 lõigete 1 ja 2 mõttes.
17.Kuivõrd kostja sai KP vahendusel tagaseljaotsuse kätte 21.10.2011, siis tähtaeg taotluse esitamiseks kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga ja kaja esitamiseks hakkas kulgema 22.10.2011 ning möödus 04.11.2011. Kostja esitas teate soovist esitada kaja tagaseljaotsusele 07.11.2011, mistõttu on kostja taotlus esitatud hilinenult TsMS § 66 mõttes.
18.Kostja on esitanud alternatiivselt taotluse kaja esitamise soovi kohta teate esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus leidis, et viidatud taotlus tuleb jätta rahuldamata TsMS § 67 lõike 2 alusel. Möödalastud kaja esitamise soovi kohta teate esitamise tähtaeg lõppes 04.11.2011, kuid kostja esitas tähtaja ennistamise taotluse enam kui 3 aastat hiljem. Seega kuulub esitatud taotlus rahuldamata jätmisele.
19.Kostja ei ole kaja esitamisel tuginenud sellele, et tagaseljaotsust ei võinud teha seetõttu, et hagi ei ole õiguslikult veenev. Kohus on täiendatud tagaseljaotsuses asunud seisukohale, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
20.Kuivõrd kostja on esitanud kaja esitamise soovi kohta teate pärast selleks ette nähtud tähtaega, kohus ei ole kostja jaoks tähtaega ennistanud ning puuduvad mõjuvad põhjused kostja esitatud avalduse hilinenud arvestamiseks, leidis kohus, et kostjal puudub kajamise õigus ning TsMS § 217 lõike 2 alusel tuleb esitatud kaja jätta rahuldamata.
21.Vastavalt TsMS § 149 lõikele 5 tuleb kostja tasutud kautsjon arvestada riigituludesse. OÜ Bulean 16.10.2015 määruskaebus
22.16.10.2015 esitatud määruskaebuses ja selle 17.10.2015 paranduses palub kostja maakohtu määruse tühistada. Kaebuses esitas kostja ka taotluse tõendite kogumiseks. Samuti esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja täiendava tähtaja määramiseks kaebuse põhjendamiseks.
23.Kaevatavas määruses on maakohus muutnud oma varasemat (nii 22.05.2015 määruses kui 04.08.2015 tagaseljaotsuses väljendatud) seisukohta, et kostja 07.11.2011 taotlus täitemenetluse peatamiseks ja otsuse täiendamiseks seoses sooviga esitada kaja on esitatud tähtaegselt ning kohus on õigustatud avaldust läbi vaatama. Kaevatavas
määruses leidis kohus, et kostja 07.11.2011 teatis ei olnud tähtaegne. Määruse põhjenduste kohaselt tingisid maakohtu eeltoodud seisukoha muutmist alljärgnevad asjaolud, mis määruse kohaselt said kohtule selgeks alles pärast täiendava tagaseljaotsuse tegemist kaja lahendamise menetluses: 1) kostja seaduslik esindaja Leonid Jakerson on ühtlasi OÜ Ipso Jure juhatuse liige – kostja märkis, et viidatud asjaolu nähtub kohtu enda poolt peetavast äriregistrist, mistõttu on vähemalt õiguslikust aspektist küsitav, kui mitte eluliselt ebausutav, et kohus ei olnud sellest asjaolust teadlik 22.05.2015 määruse ja 04.08.2015 tagaseljaotsuse tegemisel; 2) OÜ Ipso Jure ja kostja tegutsevad samal aadressil XXXXX XXX XX-X – ka see asjaolu nähtub äriregistrist, mistõttu on samuti ebausutav, et kohus ei olnud sellest asjaolust teadlik 22.05.2015 määruse ja 04.08.2015 tagaseljaotsuse tegemisel. Lisaks on kostja ka ise korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu sellele asjaolule, vt nt kostja 15.05.2015 menetlusdokument; 3) kostja selgituse kohaselt ei ole XXXXX XXX XX-X ruumid väga suured – kostja möönis, et kohtu selline hinnang võib olla põhjendatud, kuna mõiste „väga suured“ on subjektiivne ja sõltub sellest, millega ruumide suurust võrrelda. Kostja märkis selguse huvides, et XXXXX XXX XX-X ruumide üldpinda 330m2 ei saa tõepoolest pidada väga suureks, kuid siiski ei ole see Eesti oludes ka väga väike ja ületab oluliselt Tallinnas asuva äriruumi keskmise suuruse; 4) ühes korteris tegutsevad mõlemad Leonid Jakersoni vastutusel olevad ettevõtted – kostja on selgitanud juba 18.09.2015 istungil ja märkis taas, et asukohas XXXXX XXX XX-X tegutseb vähemalt 6 erinevat „Leonid Jakersoni vastutusel olevat ettevõtet“, kelle hulgas on kostja ja OÜ Ipso Jure, kuigi mitte igal neist ettevõtetest on, erinevalt nt kostja OÜ-st Bulean, eraldi sissepääsuga ruumid; 5) tegemist on pigem elumaja esimesel korrusel oleva äriotstarbelise suurema korteriga – kostja on selgitanud juba 18.09.2015 kohtuistungil ja märkis taas, et erinevalt kohtu eeltoodud üllatuslikust järeldusest ei ole Pärnu mnt 23 elumaja, vaid büroohoone, kus asub kostja teada vähemalt 30-40 erinevat ettevõtet ilusalongist lasteaiani, samuti ei asu kostja kasutuses olevad äriruumid mitte esimesel, vaid III ja osaliselt IV korrusel, samuti ei ole tegemist äriotstarbelise suurema korteriga, vaid klassikalises büroohoones asuva tavapärase äriruumiga. Kostja hinnangul võib viidatud asjaolu omada tõepoolest teatavat tähendust kaevatava määruse seaduslikkuse hindamisel, kuna kohtu järelduste aluseks oleva TsMS § 323 lõigetest 1 ja 2 nähtub üheselt, et menetlusdokumendi kättetoimetamine just dokumendi saaja äriruumis, mitte aga nt kõrval asuva teise isiku äriruumis, püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule on määrava tähendusega obligatoorne tingimus viidatud regulatsiooni kohaldamiseks.
24.Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud on üllatuslikud ja meelevaldsed. Arusaamatuks jääb, millistele tõenditele kohus tugines. Kaevatavas määruses viidatakse selles osas mõnevõrra eksitavalt kostja esindaja poolt kohtuistungil antud selgitustele, kuid 18.09.2015 istungi protokollist, mida maakohus pidas oma 12.10.2015 määrusega korrektseks, nähtub üheselt, et kostja ei ole kohtuistungil selliseid väiteid esitanud.
25.Kostjal on raske võtta seisukoht selle kohta, millist tähendust võib tema taotluse lahendamiseks omada see, millisel korrusel asuvad kostja ruumid, kas tegemist on korteri või äriruumiga, kas kostja ja OÜ Ipso Jure kasutavad ühist faksinumbrit või mitte jne. Esmapilgul näib kostjale, et need asjaolud ei saa omada asjas tähendust. Samas, kuivõrd kohus pidas neid asjaolusid piisavalt oluliseks oma varasema seisukoha muutmiseks, pidas kostja vajalikuks taotleda kohtult abi tõendite kogumiseks, mis võiksid eelduslikult ümber lükata maakohtu eelmärgitud ebaõiged järeldused. Selleks palus kostja esitaja: 1) üle kuulata tunnistajana OÜ Ipso Jure
töötaja KP, kes võib anda ütlusi selle kohta, kas ja millistel õiguslikel alustel oli temal õigus 2011.a vastu võtta kostja nimel menetlusdokumente; 2) nõuda ärihoone Pärnu mnt 23 omanikult OÜ V (registrikood XXXXXXXX) andmete esitamist selle kohta, kas tegemist on äri- või korterihoonega, kas kostja üüritav ruum on korter või äriruum, kas kostja äriruum asub maja esimesel või muul korrusel, kas kostja ja OÜ Ipso Jure asuvad samades või erinevates ruumides jms; 3) korraldada paikvaatlus asjaolu tuvastamiseks, kas kostja ja OÜ Ipso Jure asuvad samades või erinevates ruumides.
26.Koos kaebusega esitatud riigi õigusabi taotluses märkis kostja, et käesolevas menetluses on kostjat esindanud seni juhatuse liige, milline esindamise viis ei ole kostjale olnud kuigi edukas ja viis vaidluse kaotamiseni esimeses kohtuastmes. Olukorras, kus hagejat esindab koguni kolm advokaati, kuid kostjat esindab seaduslik esindaja, kellel puuduvad piisavad õigusteadmised kostja huvide kohtumenetluses vajalikul tasemel kaitsmiseks, tekib poolte vahel silmatorkav ebavõrdus. Kostja majanduslik seisund ei võimalda tasuda isegi ühe advokaadi või muu kutsealase lepingulise esindaja õigusabiteenuste eest, rääkimata siis hagejaga võrdse esindamise taseme saavutamiseks vajaliku kolme advokaadi õigusabiteenusest. Kostjal puudub arvestatav vara, mida saaks realiseerida mõistliku aja jooksul, samuti ei ole kostjal raha pangakontodel ega kassas (kostja pangakontod on arestitud seoses käesolevas asjas tehtud tagaseljaotsuse sundtäitmisega). Kostja hinnangul on tal sellises olukorras õigus saada TsMS § 180 lõike 4 alusel riigi õigusabi. Määruskaebus Harju Maakohtu 30.09.2015 määruse peale (so taotlus TsMS § 181 lõike 1 punkti 2 mõttes) on menetlusabi andmise seisukohalt perspektiivikas, kuna kaevatava määruse põhjendused on enamasti otsitud ning nende kvaliteet ja määruses toodud õiguslik käsitlus ei vasta kohtulahendi põhjendamise kasvõi miinimaalsete nõuetele. Pärast kostjale riigi õigusabi andmist palus kostja määrata talle täiendava mõistliku tähtaja TsMS § 187 lõigete 5 ja 6 ning § 632 lõike 5 alusel määruskaebuse põhjendamiseks. Täiendava tähtaja määramine ei oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ega tooks kaasa menetluse lahendamise viibimist. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
27.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle menetlusse võtmata või alternatiivselt rahuldamata. Samuti palus hageja jätta rahuldamata kostja taotluse tõendite kogumiseks.
28.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas 26.11.2015 määrusega TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Harju Maakohtu 06.11.2015 määrus
29.06.11.2015 määrusega jättis maakohus kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduse kohaselt sätestab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lõikes 3 juriidiliste isikute loetelu, kes on õigustatud saama õigusabi. Äriühingud nimetatud loetellu ei kuulu, mistõttu puudub alus kostja taotluse rahuldamiseks. OÜ Bulean 26.11.2015 määruskaebus ja menetluse edasine käik
30.26.11.2015 esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu 06.11.2015 määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule taotluse uueks lahendamiseks.
31.Kaevatav määrus kuulub tühistamisele olulises ulatuses motiveerimata jätmise tõttu. Kostja nõustus maakohtu määruses esitatud seisukohaga, et RÕS § 6 lõige 3 ei võimalda äriühingule õigusabi andmist. Kostja viitas põhiseaduse (PS) § 15 lõikele 2,
leides, et antud juhul pidi kohtul tekkima mõistlik kahtlus RÕS § 6 lõike 3 põhiseadusele vastavuse osas, kuna ka TsMS § 183 lõige 1, mis sätestab menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmise üldise regulatsiooni, sätestas samasuguse keelu äriühingutele menetlusabi andmiseks. Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10 tunnistati TsMS § 183 lõike 1 esimeses lauses sisaldunud eelmärgitud keeld kehtetuks PS-ga vastuolu tõttu osas, milles see välistas tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule. TsMS § 180 lõike 1 punkti 3 ja lõike 4 kohaselt on riigi õigusabi menetlusabi alaliik. Olukorras, kus menetlusabi andmise üldregulatsioon on äriühingutele menetlusabi andmise välistamise osas osutunud PS-ga vastuolus olevaks, tuleb kostja hinnangul pidada väga tõenäoliseks, et analoogne eriregulatsioonis sisalduv piirang võib samuti olla vastuolus PS-ga. Sellekohast mõistlikku kahtlust oleks maakohus pidanud kaevatava määruse tegemisel kontrollima omal algatusel, kuid jättis oma vastava kohustuse täitmata, rikkudes oluliselt TsMS § 465 lõike 2 punkti 8. Kaevatava määruse ainus õiguslik põhjendus on ebaõige ka sisuliselt, mistõttu palus kostja kontrollida RÕS § 6 lõike 3 vastavust PSle.
32.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas 09.12.2015 määrusega TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
33.Ringkonnakohus kohustas 22.12.2015 kirjaga kostjat seoses riigi õigusabi taotlusega esitama RÕS § 12 ja § 13 lõike 5 kohane taotlus ning lisaks selgitama, miks kostja osanik ei saa menetluskulusid isiklike varaliste vahendite arvel finantseerida või miks ta ei saa selleks vahendeid leida. 25.01.2016 esitas kostja nõutud dokumendid ja täiendavad selgitused. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.09.2015 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega rahuldab kaja ja saadab tsiviilasja tagasi maakohtule edasiseks menetlemiseks. Kostja 16.10.2015 määruskaebus tuleb rahuldada. Harju Maakohtu 06.11.2015 määruse resolutsioon tuleb jätta vastavalt TsMS § 657 lg 1 punktile 21 ja §-le 659 muutmata, kuid muuta tuleb lahendi õiguslikku põhjendust. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu selle määruse tühistamiseks. Seega jääb kostja 26.11.2015 määruskaebus rahuldamata.
35.Seoses kostja 16.10.2015 määruskaebusega maakohtu 30.09.2015 määrusele leiab kolleegium, et maakohus on ebaõigesti jätnud kaja rahuldamata. Nõustuda ei saa määruse põhjendusega, et kostjal puudus kaja esitamise õigus, kuna kostja ei teatanud kohtule alates 01.09.2011 kehtinud TsMS-i redaktsiooni § 415 lõike 2 kohase tähtaja (14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest) jooksul kaja esitamise soovist. Teate esitamise tähtaja rikkumine ei ole seaduse järgi kaja rahuldamata jätmise aluseks. Viidatud sättes toodud tähtaja rikkumine saanuks olla kirjeldava ja põhjendava osaga tagaseljaotsuse tegemisest keeldumise aluseks. Kuna maakohus aga nimetatud toimingu tegemisest ei keeldunud, siis 04.08.2015 täiendava tagaseljaotsuse tegemisega maakohus luges teate õigeaegselt esitatuks (või konkludentselt ennistas vastava tähtaja), mistõttu hiljem ei saanud ta asuda vastuoluliselt teistsugusele seisukohale. Eeltoodust tulenevalt oli kostja õigustatud esitama kaja.
36.Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu asjaolule, et kaevatava määruse põhjendustes on kohus lahendanud kostja alternatiivse kaja esitamise tähtaja ennistamise taotluse (jättes selle rahuldamata), kuid määruse resolutsioonist taotluse lahendamine ei nähtu. TsMS § 442 lõike 5 kohaselt koosmõjus § 463 lõikega 2 tuleb määruse resolutsiooniga lahendada selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. TsMS § 68 lõike 4 kohaselt võib maakohtu menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse.
37.TsMS § 415 lõike 1 punkti 1 järgi võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Asja materjalidest nähtuvalt on hagimaterjalid toimetatud kätte tähitud kirjaga kostja registrijärgsel aadressil Ipso Jure õigusbüroo juristile KP-le (väljastusteade t lk 34). Seega ei ole hagimaterjalid toimetatud kätte kostjale (so kostja juhatuse liikmele Leonid Jakersonile) isiklikult. Asjas ei ole ka tõendatud, et hagimaterjalide vastuvõtja oleks kostja lepinguline esindaja. Asjaolu, et väljastusteatel on KP nime taga märge „volitatu“, ei anna alust vastupidisele seisukohale jõudmiseks. Kuivõrd asja materjalides puudub KP vastav volikiri ning ka kostja eitab KP-ga sellise esindussuhte olemasolu, ei ole tõendatud, et KP-l oli õigus kostja nimel kohtudokumente vastu võtta. Seega esinevad praegusel juhul TsMS § 415 lõike 1 punktis 1 sätestatud alused kaja esitamiseks sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus kaja rahuldamata jätmise kohta tühistada ning saata asi tagasi maakohtule kaja edasiseks menetlemiseks.
38.Seoses kostja 26.11.2015 määruskaebusega maakohtu 06.11.2015 määrusele märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et tulenevalt Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsusest asjas nr 3-2-1-62-10 tuleb analoogselt TsMS § 183 lõike 1 esimeses lauses sätestatuga RÕS § 6 lõikes 3 sätestatut kohaldada laiendavalt ka muudele Eesti eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Seega on maakohus vääralt tuginenud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisel üksnes RÕS § 6 lõikele
3.Siiski ei muuda see menetlusõiguse rikkumine ebaõigeks kohtu lõppjäreldust, st otsustust, et kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus saab muuta taotluse rahuldamata jätmise õiguslikku põhjendust.
39.RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Viidatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kolleegiumi hinnangul välistab kõnealune säte praegusel juhul kostjale riigi õigusabi andmise, kuna kostja seaduslikul esindajal Leonid Jakersonil on piisavad teadmised ja oskused käesolevas menetluses kostja õiguste kaitsmiseks, sh on esindaja ise esitanud korrektse määruskaebuse kaja rahuldamata jätmise määrusele. Määruskaebusest ning asjas esitatud muudest menetlusdokumentidest (millistes sisalduvad mh viited asjakohastele menetlus- ja materiaalõiguse normidele ning Riigikohtu praktikale) nähtuvalt on L.Jakerson võimeline ise kostjat seadusliku esindajana esindama. Lisaks on kohtule teadaolevalt kostja seaduslikul esindajal aastakümnetepikkune praktika erinevate äriühingute esindamisel kohtumenetlustes. Asjaolu, et konkreetses kohtuasjas on vastaspooleks advokaadibüroo, ei saa iseenesest anda alust kostjale riigi arvel esindaja määramiseks. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kostja eelduslikult ise võimeline kaitsma oma õigusi käesolevas menetluses ning RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel puudub alus anda talle riigi õigusabi. Taotluse rahuldamiseks ei saa anda alust ka määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole kostja seadusliku esindaja poolt esindamine käesolevas asjas kostjale seni edu toonud, ega
asjaolu, et hagejal on mitu esindajat. Riigi õigusabi andmist ei saa tingida ebaedu menetluses, primaarseks on siiski piisavate majanduslike vahendite ja esindamiseks vajalike teadmiste-oskuste puudumine (RÕS § 6 lõige 1).
40.Kuna taotlus jääb rahuldamata RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel, ei analüüsi kohus üksikasjalikult kostja ja tema ainuosanikust füüsilise isiku varalist olukorda ning puudub ka alus kaaluda RÕS § 6 lõike 3 vastavust PS-le. Küll aga juhib kohus kostja tähelepanu äriseadustiku (ÄS) § 180 lõikes 51 sätestatule, mille kohaselt on äriühingu maksejõuetuse puhul ühingu juhatusel kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus. Ka ei ole väitega äriühingul mistahes vara puudumise kohta kooskõlas kohtule kättesaadavast kostja 2014.a majandusaasta aruande lisast (allkirjastatud juhatuse liikme poolt 29.07.2015) nähtub info, et äriühingul oli seisuga 31.12.2014 deklareeritud jaotamata kasumina 47 456 eurot (kohtu poolt teostatud väljatrükk t lk 190-195). Samuti nähtub äriregistri teabesüsteemist, et kostja ainuosanik L.Jakerson on seotud kas juhatuse liikme ja osanikuna (9-l juhul), juhatuse liikmena (1-l juhul), osanikuna (1-l juhul) ja nõukogu liikmena (1-l juhul) kokku 12 tegutseva äriühinguga (väljatrükid t lk 196-209). Kõikide äriühingute puhul on esitatud 2014.a majandusaasta aruanded. Seega isegi kui eeldada kohtumenetluse suhtes varalist huvi omava L.Jakersoni väite temal isiklikult mistahes vara puudumise kohta elulist veenvust, on tõendatud, et tema igakuise piisava sissetuleku puudumine sõltub vähemalt 10 äriühingu puhul tema enda tegevusest osanikuna iseendale kui juhatuse liikmele igakuise sissetuleku määramisel või selle määramata jätmisel.
41.Kostja 16.10.2015 määruskaebuses sisalduva taotluse määrata täiendav tähtaeg määruskaebuse põhjendamiseks rahuldamiseks kolleegium alust ei näe. Ringkonnakohus saab asja olemasoleva kaebuse ja menetlusdokumentide põhjal lahendada ning eelnevalt leidiski, et kostja määruskaebus kaja rahuldamata jätmise määrusele on põhjendatud. Samal põhjusel jäävad rahuldamata ka kostja taotlused kaebuse täiendavaks põhjendamiseks tõendite kogumiseks.
42.Kolleegium juhib lisaks tähelepanu, et kaebuste esitaja 25.01.2016 menetlusdokumendis sisaldub ebaõige arusaam, nagu oleks maakohus lahendanud ainult määruskaebuse maakohtu 06.11.2015 määruse peale, kuid ei ole lahendanud kaebust enda 30.09.2015 määruse peale. Tsiviilasja toimikust nähtub, et 30.09.2015 määruse peale esitatud kaebuse jättis maakohus rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule 26.11.2015 määrusega (t lk 153). Seega on ringkonnakohtul pädevus lahendada mõlemad käesoleva määruse sissejuhatavas osas nimetatud kostja määruskaebused.
43.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.