Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

1(2)

2-16-112033 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt TsMS § 142 lg 2 tasuda kautsjon summas 75 eurot. Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kautsjoni tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Hageja esitas 07.06.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1232,14 euro saamiseks. Pärnu Maakohus 19.10.2016 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada. Hageja esitas 17.11.2016 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt PlusPlus Capital AS ja kostja sõlmisid 26.02.2016 Kompromissileping/Võlatunnistus/Vahekohtu kokkulepe nr 24169383 (edaspidi kompromissileping), millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Vastavalt kompromissilepingu p.1.1 tunnistas võlgnik võlgnevust võlausaldaja ees summas 1168 euro ja viiviste 56,71 euro ulatuses.

2(2)

2-16-112033 Pooled sõlmisid kompromissilepingu võlgnevuse tasumiseks vastavalt kompromissilepingu p.2.1 mõttes ning p 2.4 alusel lugesid pooled lõppenuks kompromissilepingu punktis 1.1 kirjeldatud võlgniku kohustused ning kompromissilepingu sõlmimisega tekkis võlgnikul uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale kompromissisumma 1056,72 eurot. Kompromissilepingu punkt 2.5 kohaselt kohustus võlgnik tasuma kompromissisumma perioodiliste igakuist maksetega 15 kuupäevaks ja kuumaksega 15 eurot kuus, alates 15.03.2016. Kostja kompromissilepingut täitma ei asunud ning kompromissisumma muutus kompromissilepingu p 3.3 alusel koheselt sissenõutavaks tervikuna, seega alates 16.03.2016. Vastavalt kokkulepe punktile 3.2 kokkuleppe rikkumisel kohustus võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,2% päevas kokkuleppe punktis 2.4 nimetatud nõude tasumata kompromissisummalt. 15.04.2016 loovutas võlausaldaja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlgneb hagejale kompromissilepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 1056,72 eurot 2) viivised summas 56,93 eurot. Vastavalt kompromissilepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivise määr 0,2% päevas tasumata summalt. Hagi esitamisel korrigeerib hageja viivisearvestust vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadele ning viivise arvestus on järgmine: võlgnevuse summa x viivitatud päevade arv 245 x 0,0219 %, viiviste arvestamise ajavahemik 16.03.2016-17.11.2016. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 28.11.2016 isiklikult allkirja vastu. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 288 eurot (sisaldab käibemaksu 48 eurot). Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus leiab, et hageja menetluskulud summas 488 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 288 eurot, on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ning TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud ja kuuluvad hagejale hüvitamisele täies ulatuses. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.