X kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetlustoimingud
Kaebuse tagastamine Riigi õigusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 7. detsembril 2021 kinnipeetav X kaebus Tallinna Vangla peale. Kuna X viibib Tartu Vanglas, siis andis Tallinna Halduskohus 8. detsembri 2021. a määrusega X kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasja materjalid saabusid Tartu Halduskohtusse 5. jaanuaril 2022 ehk pärast 8. detsembri 2021. a määruse jõustumist.
X kohtule esitatud kaebusest nähtub, et ta soovib esitada kohtule mittevaralise kahju hüvitamise kaebust Tallinna Vangla vastu. Kaebaja taotleb 5180 euro suurust hüvitist selle eest, et Tallinna Vangla valvur jättis ukse sulgemisel tema käed ukse vahele. Ukse ja trellide vahelt vabastas kaebaja käed teine valvur. Eeltooduga tekitati kaebajale füüsilist valu. X mainib veel seda, et valvur on teda mitmel korral selja taga pedofiiliks kutsunud. Kaebusega koos kohtusse saabunud ümbrikule on X märkinud, et ta kukkus 1. detsembril 2021 oma põlved puruks; valvurid murdsid ta maha ja kasutasid tema suhtes vägivalda.
3-21-2823
3.Vastuseks kohtunõudele teatas Tallinna Vangla 6. jaanuaril 2022 kohtule, et X on kaebuses kirjeldatud asjaoludel esitanud Tallinna Vanglale kaks kahjunõuet, mille osas otsust ei ole veel tehtud ja nõuded on veel menetlemisel. Vastuse juurde oli lisatud kaks X poolt Tallinna Vanglale esitatud taotlust, millest nähtub soov saada hüvitist seonduvalt tema käte ukse vahele jätmisega. Taotlused on vanglas registreeritud 29. novembril 2021 ja 9. detsembril 2021, vastavalt numbritega 5-37/21/288-1 ja 5-37/21/295-1.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kohus märgib, et mõistab X poolt kohtule esitatud kaebust kui hüvitamiskaebust Tallinna Vangla vastu, sest kaebusest nähtub konkreetne soov saada hüvitist füüsilise valu tekitamise eest seoses käte ukse vahele jätmisega. Mis puudutab asjaolu, et valvur on kaebaja selja taga tema kohta halvustavalt öelnud (s.o nimetanud kaebajat pedofiiliks), ei ole kaebaja seonduvalt eeltooduga kaebuses ühtegi nõuet välja toonud. Kohus märgib, et kaebaja on vanglaametnike poolt sarnasele sõnakasutusele viidanud ka nt haldusasjas nr 3-21-2939, kus kohus on jätnud 5. jaanuari 2022. a määrusega kaebuse käiguta ning on andnud kaebajale võimaluse oma nõuete täpsustamiseks. Seega, kui kaebajal on soov esitada kohtule nõudeid seonduvalt valvuri sõnakasutusega, siis on tal võimalik seda teha haldusasja nr 3-21-2939 raames. Kuna praeguses asjas ei nähtu kaebaja soovi esitada eraldiseisvalt nõuet seonduvalt valvuri sõnakasutusega, käsitab kohus kaebaja viidet valvuri sõnakasutusele kui kaebust ilmestavat asjaolu. Lisaks märgib kohus, et kui kaebajal on pretensioone Tartu Vangla ametnike tegevusele, mida võib järeldada kaebuse juurde kuuluva ümbriku peale tehtud märkest, siis on kaebajal võimalik esitada oma nõuded eraldiseisvas menetluses (kohtueelses menetluses ja kaebusega kohtusse).
6.Kohus leiab, et X hüvitamiskaebus Tallinna Vangla vastu tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.
6.1.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahjunõue on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.
6.2.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on vanglale kaebuses kirjeldatud asjaoludel kahju hüvitamise taotluse(d) esitanud, kuid Tallinna Vangla ei ole taotlusi veel lahendanud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan peab taotluse lahendama kahe
3-21-2823
kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. See tähtaeg ei ole praeguseks veel möödunud ning seega on kaebaja kahju hüvitamise taotlusega pöördunud kohtu poole ennatlikult. Kohtueelset menetlust ei saa lugeda veel läbituks. Kohus märgib, et kui haldusorgan (st vangla) jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kaebaja ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib ta 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2). Arvestades seda, et kaebajal on hüvitamisnõudes veel kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
7.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega saab kaebaja RVastS § 18 lõikes 2 sätestatut arvestades pöörduda hiljem hüvitamiskaebusega uuesti kohtu poole.
8.X on kaebuses märkinud, et ta taotleb kaitsjat. Kohus tõlgendab seda taotlust riigi õigusabi taotlusena ning mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole põhjust arvata, et kaebaja ei saaks enda kohtumenetluses esindamisega iseseisvalt hakkama. Kaebaja on suutnud esitada kohtueelses menetluses hüvitamistaotluse ning pöördunud kaebusega ka kohtu poole. Kuigi kaebus on esitatud ennatlikult, siis pole põhjust arvata, et kohtueelse menetluse läbimisel ei suudaks kaebaja ise uuesti kohtu poole pöörduda. Kohus märgib, et halduskohtul on selgitamiskohustus ning kohus juhindub uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleks esindaja. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
9.Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.