3-21-2840/31 - Rahvastik - Isikut tõendavad dokumendid - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-21-2840 millel on erinevad andmekoosseisud (määruse nr 56 § 2 lg 2, § 723; sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ § 3 lg 1 ja § 2 lg 2). Sünniepikriis on mõeldud sünnitusabiteenuse osutamise ja epikriis ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks; 2) meditsiiniline sünnitõend ei ole tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument ning selle sisu ja vorm on õigusaktides avamata. Meditsiiniline sünnitõend vormistatakse sünnitusabiteenuse osutamise dokumenteerimise käigus ITK haiglainfosüsteemis e-Health elektroonselt, kus pärast sünnitusabi osutamist vastsündinu haigusloo avamisel toimub automaatne päring haiglainfosüsteemist X-tee vahendusel rahvastikuregistrisse isikukoodi genereerimiseks. Seejärel genereeritakse haiglainfosüsteemis automaatselt meditsiiniline sünnitõend, mille andmed edastatakse rahvastikuregistrile (vt isikukoodi kohta määruse nr 1 § 5 lg 3). Sünniepikriis on vastsündinu haigusloo kokkuvõte, see vormistatakse sünnitusabiteenuse lõppemisel. Kui vastsündinu haiguslugu ei ole koostatud, ei ole võimalik ka meditsiinilist sünnitõendit tekitada ja andmeid rahvastikuregistrile edastada. Määruse nr 1 seletuskirja järgi saab assisteerimata sünnituse korral tervishoiuteenuse osutaja anda lapse sünni kohta meditsiinilise sünnitõendi juhul, kui tal on võimalik naine ja laps viivitamata pärast sünnitust läbi vaadata. Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb põlvnemine tuvastada kohtus ja siis annab isikukoodi perekonnaseisuasutus. Kaebaja ei pöördunud viivitamatult ITK-sse ega mujale sünnitusabi osutavasse haiglasse ega kutsunud kiirabi, kes oleks ta haiglasse toimetanud. Kaebaja pöördus ITK-sse 18 tundi pärast sünnitust ja talle vormistati ambulatoorne epikriis, kuid ei tehtud vahetuid sünnitusjärgseid toiminguid, sünnitusabi polnud nii hilja ammugi mingil moel võimalik osutada. Sünnitusabi osutamise lõpuks loetakse 2 tundi pärast sünnitust. Seega meditsiinilise sünnitõendi vormistamiseks ei olnud meditsiinilist ega õiguslikku alust; 3) kuna ITK töötaja ei ole vahetult sünnituse juures olnud, ei saa ta ka tuvastada, kas konkreetse lapse on sünnitanud konkreetne naine ja millal, ning tunnistaja ütlustest ei piisa. Epikriis, mis sisaldas teavet lapse sünni kohta, ei tõenda, et kaebaja selle lapse sünnitas. Epikriisis on dokumenteeritud patsiendi öeldu, kuid töötaja ei saa kinnitada, kas see on tõene. ITK ei saa väljastada meditsiinilist sünnitõendit, kuna ei osutanud sünnitusabi, ja kohustamisnõuet pole võimalik täita. ITK kohustamine väljastada meditsiiniline sünnitõend tähendaks seda, et kohus kvalifitseeriks kaebajale osutatud ambulatoorse vastuvõtu sünnitusabiteenuseks, sest ainult see oleks alus vastsündinu haigusloo koostamisele ning meditsiinilise sünnitõendi väljastamisele. Kaebaja saab tuvastada lapse põlvnemise kohtus, millega vald teda abistab. Laps ei jää isikukoodita ilma ka tervishoiuteenustest.

3-21-2840 aga seda ei tohiks teha esialgse õiguskaitse menetluses. Isikukoodi väljastamisega registreeritakse ka lapse sünd ning luuakse seos lapse ja ema vahel, kuid kuna epikriis põlvnemist ei tõenda, siis ei tohiks seda teha. ITK-d ei saa esialgse õiguskaitse korras kohustada, sest meditsiinilise sünnitõendi saab väljastada vaid tervishoiutöötaja, kes viibis sünnituse juures või on veendunud lapse põlvnemises emast. Põlvnemise tuvastamise periood pärast sünnitust on suhteliselt lühike ning see on võimalik vaid koheselt sünnituse väljutusperioodi järgselt, kui on võimalik ema ja last omavahel füüsiliselt seostada (sünd on kas äsja toimunud, laps veel nabaväädi kaudu emaga ja veel sündimata platsentaga seotud või on see läbi lõigatud või on platsenta sündinud ning veel olemas ja on tuvastatav nabaväädi lõige). Kuna ITK keeldus meditsiinilise sünnitõendi väljastamisest, siis võib põhjendatult eeldada, et tervishoiutöötajal ei olnud võimalik enam lapse põlvnemist sünnitanud naisest tuvastada. Sellises olukorras ei tohigi tervishoiutöötaja väljastada meditsiinilist sünnitõendit; 3) kui valida sünnitus ilma tervishoiuteenuse osutaja juuresolekuta, siis tuleb laps registreerida kohtu kaudu. Assisteerimata sünnitus on äärmiselt riskantne ja mitu tundi hiljem haiglasse pöördumisel võib abi olla hilinenud. Eesti Ämmaemandate Ühingu kodulehel on raseduse jälgimise juhend, mille lisast 1 nähtuvalt nõustatakse rasedat ka asjaajamistoimingutes (sh sünni registreerimine) ning sünnituskoha valikul. Internetist, naistearstidelt ja ämmaemandatelt on võimalik saada teavet kodusünnituse kohta. Seega peaks assisteerimata kodusünnituse tagajärg olema isikule mõistetav. Haiglasse läbivaatusele pöördudes ei saa täpsustamata pädevusega tervishoiutöötaja tuvastada sünni fakti ilma sündi nägemata või sünni toimumist tõendavaid asjaolusid tuvastamata. Põlvnemise tuvastamise periood pärast assisteerimata kodusünnitust on väga lühike. „Viivitamatu“ tähendab seda, et koheselt pärast sünnitust kutsutakse kiirabi või sõidetakse haiglasse. Sama päeva õhtul tunde hiljem või järgmisel päeval haiglasse pöördumist ei saa lugeda viivitamatuks. Meditsiinilisele sünnitõendile pole kehtestatud vormi, kuid vajalikud andmed sisalduvad PKTS-s. Ministeerium kahtleb meditsiinilise sünnitõendi kohta eraldi normistiku kehtestamise vajalikkuses. Meditsiinilise sünnitõendi väljastamine on sisuliselt sünnitusabi raames sooritatav tegevus. Esmatähtis on sünnituse ohutus, sellest ka tegevusloa nõue ning nõue, et sünnituse juures viibiks meditsiiniline abi. Kodus on võimalus sünnitada, kuid assisteerimata sünnitusi riik ei toeta. Seetõttu ei ole teadlikult ka lapse registreerimise kord assisteerimata kodusünnituse puhul lihtne.

15.ITK on vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele seisukohal, et kaebaja ei pöördunud viivitamata ITK-sse ega mujale sünnitusabi osutavasse haiglasse, samuti ei kutsunud ta kohale kiirabi, kes oleks ta haiglasse toimetanud. Nimetatud küsimust tuleb põhjalikumalt analüüsida asja sisulisel arutamisel. Nimelt ei ole ITK vastu vaielnud kaebaja väitele, et kaebaja oli ITK-s rasedusega arvel ja kaebaja külastas ITK-d enne sünnitust 20. septembril 2021. ITK 21. septembri 2021. a epikriisist nr E237258 nähtub, et kaebaja pöördus 21. septembril 2021 erakorralisse vastuvõttu. Epikriisis on kaebaja põhidiagnoosiks pandud: „Muul viisil abistatud üksiksünnitus, täpsustamata abistatud üksiksünnitus 083.0 + Kaasuv haigus: Anaemai gravidarum. Sünnitusjärgne aneemia 099.0 +.“ Haiguse kulgemise kohta on märgitud järgmist: „21.09.2021 20:36 Naine saabus koos lapsega. [---] Sünnitas 21.09 kl: 03.09 enneaegse lapse 36+6 RN (ämmaemandat ei olnud, kõrval oli sõbranna). Naise sõnul ei jõudnud haiglasse tulla, kiirabi ei kutsunud. [---].“ Samuti võimaldab epikriis järeldada, et arst on viinud läbi kaebaja läbivaatuse ja uuringud ning tehtud on analüüsid ja talle on määratud ravi. Seejärel suunati kaebaja koos lapsega 21. septembril 2021 kell 21.22 lastearsti konsultatsioonile ning laps kaaluti, mõõdeti pikkus ja peaümbermõõt, mõõdeti temperatuuri, uuriti lõge ja puusaliigeste liikuvust, kuulati kopse, uuriti reflekse jms (kaebuse lisa 2). Seega pärast lapse sündi on ITK jälginud nii kaebajat kui ka last, teinud uuringuid, sh määranud ravi. Seejuures tuleb asja lahendamisel analüüsida ka ajalist mõõdet sünnituse ja ITK tegevuste vahel. Laps sündis väidetavalt 21. septembri öösel kell 3.09 ja kaebaja pöördus ITK-sse samal päeval. Eelduslikult on sünnitamine füüsiliselt koormav ja kurnav, mistõttu ei pruugi inimene pärast lapse sündimist olla koheselt võimeline liikuma ja asju korraldama. Kaebusele lisatud andmetest võib seejuures esmahinnangul järeldada, et kaebaja elab Tallinnast umbes 50–60 km kaugusel. Kuigi kaebajal võis olla võimalik kutsuda kiirabi, ei pruugi selle tegemata jätmine kaebajale olla etteheidetav. Kaebaja otsustas ise koos lapsega ITK-sse minna ning ta ei 6(8)