Korrakaitse › Muu korrakaitse

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-2717 Seega ei ole vaktsineerimata isikutel enam võimalik kontrollitud tegevustes osaleda. Kaebaja ei ole vaktsineeritud ega Covid-viirust läbi põdenud. Seega on ta ühiskonnast isoleeritud. Korralduse nr 362 p 1 ap 7 riivab oluliselt kaebaja põhiõigusi. Kaebajat koheldakse vaktsineeritud isikutega võrreldes ebavõrdselt. Kaebajat survestatakse end vaktsineerima, kuigi vaktsiine müüakse ajutiste müügilubade alusel ja neid ei ole veel piisavalt testitud. Kaebaja allutatakse tema tahte vastaselt meditsiini- ja teaduskatsetele. Piiratakse kaebaja eneseteostust ja liikumisvabadust. Riivel puudub legitiimne eesmärk. Korralduse nr 362 seletuskirjas põhjendatakse piirangut vajadusega vähendada haiglate koormust. Samas ei kaitse vaktsiin Covid-viirusesse haigestumise eest, sest ka vaktsineeritud ja Covid-haiguse läbi põdenud haigestuvad. Kaebaja ei vaja ega soovi riigi kaitset. Esineb suurem tõenäosus surra muu haiguse tagajärjel. Meede ei ole sobiv. Negatiivne test tõendab, et isik ei ole viirusesse nakatunud, ei ohusta ühiskonda ega nakata teisi inimesi. Kuna vaktsiinide kõikvõimalikud mõjud ei ole teada, siis võib haiglate koormus vaktsineerimise tagajärjel hoopis tõusta. Teadaolevalt on inimesed vaktsineerimise tagajärjel surnud või on neil kaasnenud rasked tervisekahjustused. Meede ei ole vajalik, sest viiruse levikut aitab tõkestada, vaktsineerimata isikuid kaitsta ja haiglate koormust vähendada ka negatiivsete testide aktsepteerimine. Ei ole tõendatud, et negatiivse testiga vaktsineerimata isik oleks viiruse leviku seisukohalt ohtlikum kui vaktsineeritud isik, kes võib samuti viirust edasi kanda. Viiruse läbipõdemise raskust mõjutab eelkõige isiku üldine tervislik seisund, mitte see, kas ta on vaktsineeritud. Avalike andmete järgi on haiglakohti vähendatud, seega ei ole põhjendatud kaebaja põhiõiguste piiramine haiglate ülekoormuse vältimise ettekäändel. Jääb arusaamatuks, miks haiglad ei palka personali juurde või miks ei jagata töökoormust erahaiglatega. Avalike andmete kohaselt on surmade arv olnud stabiilselt sama nii enne Covid-19 viiruse levima hakkamist kui ka selle levimise ajal. Enne viirust oli haiglate ravivoodite hõive suurem kui viiruse ajal. Meede ei ole mõõdukas. Korralduse nr 362 p 1 ap 7 on materiaalselt õigusvastane, sest kaebaja õiguste riive on kaalumata ja põhjendamata. Samuti on korralduse nr 362 p 1 ap 7 formaalselt õigusvastane, sest ei ole välja toodud faktilist ega õiguslikku alust. Volitusnorm ei ole põhiseaduspärane, sest on väga üldine. Kõik olulised põhiõiguste piirangud tuleb ette näha seadusega. Arvestades Covid-viiruse levikut ja kestust, ei ole korralduse nr 362 p 1 ap 7 täpne ega selge, kuna sellega võib kaebaja põhiõigusi piirata lõpmatult. Arvestades, et Covid-viirusesse on Eestis nakatunud kokku üle 217 784 inimese ja negatiivseid teste on andnud 2 071 752 inimest, on kiirtestide mitteaktsepteerimine üldkorralduse vormis õigusvastane. Seega kuulub korralduse nr 372 p 1 ap 7 tühistamisele. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus korralduse nr 362 p 1 ap 7 kehtivuse peatamiseks kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest tema põhiõigusi on intensiivselt rikutud, tema tavapärast elu on muudetud ja ta on ühiskonnast isoleeritud. Kaebajal on 3 alaealist last, kuid tal ei ole võimalik osaleda lastega seotud üritustel (nt isadepäeva kontsert, jõuluetendus), sh veeta oma lastega harjumuspäraselt aega (külastada kino, teatrit, veekeskust jne). Samuti ei ole tal võimalik osaleda laste kasvatusprotsessis ehk täita oma vanemakohustusi. Kaebajal ei ole võimalik kohtuda oma äripartneritega avalikes ruumides ja tema sissetulek väheneb. Lisaks piiratakse tema võimalust võtta osa õppetööst ja treeningutest. Kuna kohtumenetlus kestab mitu kuud, siis ei pruugi kaebaja pärast selle menetluse lõppu enam oma eesmärki saavutada, sest korraldus nr 362 enam ei kehti. Vaktsineerimine peab olema kaebaja vaba valik ja ta ei pea seda tegema sundkorras. Kaebaja suhtes kiirtesti aktsepteerimisega ei ole kaebaja ühiskonnale mingil viisil ohtlik ega levita Covid-viirust. Testimine on kordades turvalisem viiruse leviku tõkestamiseks kui vaktsineerimine.

2(10)

3-21-2717 Korralduse nr 362 p 1 ap-ga 7 kehtestatud täiendavad piirangud on käesolevas epidemioloogilises olukorras Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks vajalikud, sobivad ja proportsionaalsed, arvestades ülekaalukat avalikku huvi. Antud juhul ei esine olukorda, mille tagajärjel oleks kaebaja õiguste kaitse tagamine kohtuotsusega võimatu või oluliselt raskendatud. Kaebaja ei ole selliste asjaolude esinemist tõendanud ega põhistanud. See, et kaebaja soovib ilma õigusliku aluseta negatiivse testi alusel sotsiaalsetes ja ühiskondlikes tegevustes osaleda, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks sobiv ega õiguspärane põhjendus. Kaebaja ei ole välja toonud ülekaalukaid huvisid või ülemäärast õiguste rikkumist, mis piirangute järgimisega kaasneks ja mis kaaluksid üles avalikud huvid ning kolmandate isikute elu ja tervise kaitse ehk nende põhiõigused. Vaktsineerimata ja läbipõdemata kaebajal puudub immuunsus Covid-haiguse vastu, mistõttu puudub igasugune põhjus teha talle soovitud tingimustel erandit ühiskondliku tervishoiukriisi kestel. See ei oleks kooskõlas korralduste eesmärkide, piirangute ja tingimuste mõtte ega arstide ja teadlaste arvamustega. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sh võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Korralduses nr 305 kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata viiruse levikut, viirusega nakatumist ja raskelt haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Samuti on korralduse nr 305 seletuskirjas toonitatud, et nakkusohutuse kontrollimine, sh vaktsineeritute ja läbipõdenute hulga kasv, võimaldab hoida ühiskonda võimalikult avatuna ning majandustegevust jätkata. Vastustajal on kohustus tagada inimeste elu ja tervise kaitse ka laiemalt, mitte üksnes kaitsta neid Covid-19 eest ehk tagada tuleb ka muude haigete õigus saada ravi ning tervishoiusüsteemi pidev ja jätkusuutlik toimimine. Nende eesmärkide ja hüvede kaitseks kehtestatud piirangutest on korralduses nr 305 ette nähtud erandeid nii palju kui on mõistlikult ja teaduspõhiselt võimalik ja põhjendatud. Sellist erandit aga, mille kohaselt lubataks vaktsineerimata ja läbipõdemata isikul soovitud sotsiaalsetes tegevustes osaleda igasuguste piiranguteta üksnes negatiivse testi alusel, ei ole mõistlikult võimalik ette näha. Vaktsineerimata isikute suhtes kohaldatakse piiranguid, sest sellel sihtrühma on oluliselt suurem tõenäosus haigestuda ning haigestudes sattuda haiglasse, põdeda haigust raskelt, samuti tüsistuste ja muude raskete tagajärgede tekkeks. Piirangute eesmärk on mh vaktsineerimata inimeste kui enam ohustatud inimgrupi kaitse haigestumise eest. See on seotud ka tervishoiusüsteemi toimimise tagamisega, kuna suurem osa sümptomaatilise Covid-19 tõttu haiglasse ja haiglas intensiivravile sattunutest on vaktsineerimata. Lisaks on vaktsineerimata isikute hulgas kõrge suremus. Riik on praeguses olukorras kohustatud looma teatud viisil õiglase tasakaalu nakkushaige ja veel terve inimese (põhi)õiguste vahel ja arvestatava ohu korral on riigi sekkumine lubatav (teatud juhtudel isegi kohustuslik). Covid-viirus on ka teadlaste jaoks jätkuvalt tundmatu ja muteeruv viirus, mille osas viiakse järjepidevalt läbi teadusuuringuid. Uudse ohtliku nakkushaiguse korral tuleb arvestada, et teave täieneb ja muutub pidevalt. Kui nakkushaigus on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik, peab olema võimalik kasutada igal ajahetkel asjakohaseid ja vajalikke meetmeid ja ka piiranguid, et nakkushaiguse levikut tõkestada. Nakkushaiguse leviku tõkestamisele aitab vaieldamatult kaasa ka see, et vaktsineerimata isikud ei saaks sotsiaalsetest üritustest niivõrd igakülgselt osa võtta kui vaktsineeritud isikud, sest vaktsineerimata isikutel on oht kergemini nakatuda ning viirust edasi kanda. Sel põhjusel jäeti korraldusest nr 305 välja riigisiseste piirangute osas tegevustes osalemise võimalus Covid-19 testi negatiivse tulemuse alusel. Vastustaja on korralduste kehtestamisel ja muutmisel alati tuginenud teaduslikule konsensusele ning lähtunud Teadusnõukoja soovitustest. Teadusnõukoda on pandeemia vältel kogunud ja 3(10)

3-21-2717 analüüsinud vastustaja jaoks parimat ekspertinfot ning esitanud oma põhjendatud seisukohad ja soovitused. Teadusnõukoja soovitused põhinevad parimatel teaduslikel andmetel, sh rahvusvahelistel uuringutel ja teadustöödel, Terviseameti statistikal haigestumiste ja haiglaravi vajajate kohta ning nendele andmetele tuginevatel prognoosmudelitel, samuti Tartu Ülikooli uuringul „Koroonaviiruse levimus“, mis hindab läbilõikeuuringuna koroonaviiruse tegelikku levikut ja epideemia kulgu Eestis. Teadusnõukoja soovituste kohaselt on vaktsineerimine väga efektiivne just raske haiguse ära hoidmisel, vaktsineeritud inimesel on võimalik seeläbi ka haiglasse sattumise võimalust minimeerida ning tervishoiusüsteemi koormust vähendada. Ühiskondlikult võimalikult rohke vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus toimiv lahendus tavapärase elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 8 annab õiguse rakendada eriti ohtliku nakkushaiguse tõkestamiseks mõeldud meetmeid ka uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Vaktsineeritutele ja vaktsineerimata läbipõdemata isikutele erinevate tingimuste kohaldamine on õigustatud, sest olemasolevatel teadusandmetel on vaktsineeritud isikutel oluliselt väiksem tõenäosus nakatuda ja ka viirust edasi levitada. Samuti on nakatumise korral vaktsineeritud isikutel oluliselt väiksem risk haigestuda raskelt ning vajada haiglaravi, seega toob vaktsineeritute nakatumine kaasa väiksema koormuse tervishoiusüsteemile. Kaebaja vastupidised seisukohad pole kooskõlas hetkel olemasolevate teadmistega ega teadlaste ja arstide arvamustega. Negatiivse testi alusel ühiskondlikus elus osalemist ei ole Teadusnõukoja eksperdid mõistlikuks ega põhjendatuks pidanud. Praeguses epidemioloogilises olukorras tuleb haiglate koormus võimalikult kiiresti alla saada – see on legitiimne eesmärk, mille saavutamiseks ongi võimalik ja vajalik teatud ühiskonnagruppides inimeste kontakte piirata. Kehtivad piirangud ei kujuta endast sundvaktsineerimist. Kõigil inimestel on õigus end lasta mitte vaktsineerida, kuid vaktsineerimata isikutele kohalduvadki tänased erinevad piirangud. Küll aga on vaktsineerimine kõige efektiivsem meede sotsiaalses elus osalemiseks, nakkusohu vähendamiseks ja raske nakatumise ärahoidmiseks. Kuigi erinevaid Covid-viirusega seonduvaid analüüse ja andmeid on palju, nähtub olemasolevatest teadusandmetest läbivalt, et võrreldes läbipõdenud vaktsineerimata isikutega on vaktsineeritud isikutel oluliselt väiksem tõenäosus Covid-viirusesse nakatuda ja viirust edasi levitada. Covid-viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi, või saastunud pindade ja käte kaudu. Kui vaktsineeritud inimene haigestub, võib temalt leida elujõulist viirust vaid paari päeva jooksul, kuid vaktsineerimata inimene võib olla nakkusohtlik nädala või mitu. Järelikult on vaktsineeritud isik viiruse edasikandumise osas ohtlik märkimisväärselt vähem aega kui vaktsineerimata isik. Kõik täna Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on ohutud, kvaliteetsed, efektiivsed ja reeglina kõrvalnähtudeta, mistõttu on vaktsineerimine kaebajale soovitatav. Kõik vaktsiinid on saanud müügiload. Pole põhjust uskuda, et pandeemia ajal kiirendatud müügiloa taotlemiseks oleks vaktsiinide puhul efektiivsuse ja ohutuse osas järeleandmisi tehtud. Asjaolu, et vaktsiinidele on antud tingimustega müügiload, ei tähenda, nagu oleks tegemist eksperimentaalsete ja katsefaasis vaktsiinidega. Tingimustega müügiluba antakse välja olukorras, kus ravimi järele on tungiv vajadus, kuid ravimi kohta on olemas tavapärasest vähem andmeid. Seda võimaldatakse juhul, kui ravimist saadav kasu või kohene kättesaadavus kaalub üles puudulikest andmetest tulenevad riskid. Ka edaspidi peavad ravimifirmad jätkama Euroopa Ravimiametile käimasolevate või uute uuringute andmete esitamist, mille eesmärgiks on kinnitada, et ravimist saadav kasu ületab jätkuvalt sellega kaasnevad riskid. Arvestades, et 4(10)

3-21-2717 esimesed vaktsiinid on turul olnud ligi aasta ning ülemaailmselt on neid süstitud miljardeid doose, kuid siiani pole avastatud riske, mis kaaluksid üles vaktsiinist saadava kasu, on põhjendatud pidada Eestis kasutusel olevaid müügilubadega vaktsiine piisavalt ohututeks. Vaktsiinide ohutust kinnitab ka piisav kontroll ja pidev järelevalve. Siiani ei ole Euroopa Ravimiamet ühegi vaktsiini manustamist ära keelanud. Vaktsiinide kasutamise võimalusi on tänaseks aina laiendatud eeskätt haavatavamatele inimgruppidele, nt lastele. Negatiivne test ei kaitse nakatumise ega raske haigestumise eest ega ole efektiivne nakkuse leviku takistamisel. Riive kaebaja õigustele on proportsionaalne. Epidemioloogiline olukord Eestis on hetkel võrdlemisi halb. Haiglas viibivate vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste proportsioon on küll pidevas väikeses kõikumises, kuid tähelepanu ja hindamist vajab see, kui kaua viibivad vaktsineerimata ja vaktsineeritud isikud haiglas ning mis mahus ressurssi nad enda alla võtavad. Täna ei esine teaduslikku kahtlust selles, et vaktsineerimata isikud viibivad kauem haiglaravil, kuna nende hulgas on märkimisväärselt rohkem raskekujulise sümptomaatilise Covid-19 tunnustega patsiente, kes vajavad seega ka aeganõudvamat intensiivravi. Vaktsineerimata isikud hõivavad haiglates suurema osa voodikohtadest ja on kauem intensiivravil, mistõttu tavapatsientide ravivõimalused vähenevad ja plaanilist ravi on võimalik vähemal määral osutada. Covid-haiguse kõrget riskitaset silmas pidades tuleb otsuste tegemisel lähtuda ettevaatuspõhimõttest. Lubamatu on anda laiemaid vabadusi isikutele, kelle puhul puudub teaduslik kindlustunne, et tal on teatud kaitse Covid-19 vastu. Kaebaja lubamine osaleda negatiivse testi alusel sotsiaalsetel üritustel avalikus ruumis oleks lubamatu risk. Piirangute leevendamist või teatud erandite kehtestamist võib kaaluda olukorras, kus haiguse riskitase on väga madal ja haiglate koormus väike ning kus riskidega kaasnev võimalik nakatumiste tõus ei tooks kaasa ühiskonna jaoks ülemäära raskeid tagajärgi. Kaebaja ei ole põhjendanud pöördumatu kahju tekkimist. Liikumisvabaduse piirangute leevendamiseks saab kasutada veebipõhiseid kohtumisi ja filmide laenutamist. Teatrietendusi ja kultuurisündmusi on võimalik nautida interneti vahendusel. Uuemad filmid ja teatrietendused on mängukavas piisavalt kaua, et neid oleks ka hiljem võimalik nautida. Laste kontserti või etendust on võimalik filmida ja tagantjärele vaadata. Kaugtöö tegemine on muutunud universaalseks. Äripartneritega võib kohtuda ka tööruumides. Tänaseks on paljud õppeasutused läinud üle hübriidõppele, kus õppetöös on võimalik osaleda ka interneti teel. Seega on kaebajal võimalik oma tavapärast elu jätkata ja soovitud tegevustele alternatiive leida ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik. Kaebaja õiguste riive ei ole sedavõrd intensiivne kui pandeemia algul, kus erinevates sotsiaalsetes tegevustes osalemise võimalus oli sisuliselt peatunud. Pandeemia vaibudes piiranguid leevendatakse või need kaovad. Kaebajal oleksid suuremad võimalused tegevustes osaleda, kui ta laseks end vaktsineerida. Esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustaksid üksnes erandlikud asjaolud. Kaebaja ei ole erandlike asjaolude esinemist põhjendanud. Vaidlustatud korralduse mõtte ja eesmärkidega oleks vastuolus olukord, kus riiklikult kehtestatud piirangutest saaks vabastuse iga inimene, kellele ei meeldi, et tema suhtes kohalduvad piirangud. Samuti oleks korralduse nr 305 mõtte ja eesmärkide vastuolus lubada vaktsineerimata läbipõdemata inimestel osaleda soovitud ettevõtmisel piiranguteta, vaid negatiivse testi alusel, kuigi korraldused nr 305 ega 362 selleks alust ei anna.

5(10)

3-21-2717

3-21-2717 vaktsineeritud inimesed viirusesse kergemalt ega vaja tõenäolisemalt haiglaravi, seega on nad tervishoiusüsteemile vähem koormavamad. Terviseameti igapäevased statistikaaruanded näitavad, et nakatunute hulgas on vaktsineerima isikute osakaal suurem vaktsineeritud isikute osakaalust. Piirangute kehtestamisel on tuginetud spetsialistide arvamustele. Kuna vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed on erinevas olukorras, siis ei pea neid kohtlema võrdselt. Vaktsineerimata inimestest tulenevat ohtu nakkuse levikul ja nende haigestumisest tulenevat koormust tervishoiusüsteemile arvestades on põhjendatud seada neile täiendavad piirangud. Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks kooskõlas avalike huvidega ja oleks vastuolus kehtestatud piirangute eesmärgiga. Mittevaktsineerituna on kaebajal suur oht nakatuda viirusesse. Nakkuse saanuna kujutaks ta nakkuse levitajatena ohtu teistele inimestele, sh enda lähedastele. Raskelt haigena või ka hiljem tüsistuste käes kannatajana oleks ta täiendavaks koormaks tervishoiusüsteemile ja ravikindlustusele. Kaebaja soovi osaleda mittevaktsineerituna lasteüritustel ei saa aktsepteerida. Lapsed on vähem kaitstud inimgrupp, sest neil ei ole võimalik end viiruse vastu vaktsineerida. Samuti on lapsed sageli täiskasvanutest nõrgema tervisega, mistõttu võivad nad kergemini haigestuda. Uute piirangute tõttu on kaebajal takistatud osa võtta mitmetest tegevustest. Samas sai kaebaja sellise tagajärjega arvestada, kui otsustas mittevaktsineerimise kasuks. Vastustaja on teinud pikka aega laialdast teavitustööd vaktsineerimise vajaduse põhjendamisel ja hoiatanud, mis olukord võib saabuda, kui otsustatakse mittevaktsineerimise kasuks. Samuti oli kaebajale teada, millised piirangud eelmise koroonalaine ajal kehtestati. Kuna selle koroonalaine nakatumisenäitajad on veelgi kõrgemad, siis ei saanud kaebaja eeldada, et tema tegevust kuidagi piirama ei hakata. Vaktsineerimine on olnud juba mitu kuud kõigile ja tasuta kättesaadav. Järelikult oli ja on kaebajal võimalik uute piirangute kohaldamist tema suhtes vältida. Mittevaktsineerimine on olnud kaebaja enda teadlik valik, seega peab ta ka leppima sellega kaasnevate tagajärgedega. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et vaktsineerimine oleks talle vastunäidustatud. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja umbusk vaktsiinide mõjusse. Arvestades vaktsineeritute hulka ja nende hulgas isikuid, kelle esinesid kõrvaltoimed, saab järeldada, et kõrvaltoimete avaldumine on pigem harv nähtus. Ka Covid-haiguse läbipõdemine võib lõppeda surmaga või tuua kaasa püsivad tervisekahjustused. Seega puudub alus arvata, et vaktsineerimine oleks inimesele kahjulikum haiguse läbipõdemisest. Kaebaja soov jätkata teistega võrdselt ühiskondlikus elus osalemist ei kaalu üles viiruse leviku tõkestamise vajadust, teiste inimeste elu ja tervise kaitsmise vajadust ning tervishoiusüsteemi jätkusuutliku tegutsemise vajadust. Kaebajal on mitmeid võimalusi, et piirangute mõju enda suhtes leevendada. Tööd on võimalik teha mitmel juhul veebi teel ja äripartnerite kohtuda kas veebi vahendusel või tööruumides. Mitmeid koolitusi ja õppetööd viiakse tänasel päeval läbi veebi vahendusel. Treeninguid on võimalik teha kodus või välitingimustes, sh on veebis kättesaadavad mitmed treeningvideod. Oma perega on võimalik aega veeta kodus või õues. Kultuuri on võimalik nautida teleri, interneti või videote vahendusel, samuti raamatuid lugedes. Lasteüritusi on võimalik filmida ja järele vaadata. Kohus juhib tähelepanu sellele, et ka enne negatiivse testi mitteaktsepteerimist võimaldati lasteüritustel osaleda vaid väga piiratud hulgal täiskasvanutel. Kaebaja ei ole täpsustanud, kuidas piiratakse tema võimalusi vanemakohustusi täita. Kaebaja ei ole väitnud, et temalt oleks vanema õigused ära võetud või tal ei ole võimalik oma lastega koos elada. Laste kasvatajate ja õpetajatega on võimalik suhelda sidevahendite abil. 7(10)

3-21-2717

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2717 haiguse kiiret levimist ja suurt nakatumist, on tegemist jätkuvalt olukorraga, kus suur osa elanikkonnast on immuunkaitseta. Professor KF analüüsitud andmed kinnitavad, et nakatumine 08.12.2021–21.12.2021 on olnud kõige suurem just nende inimrühmade hulgas, kes ei ole vaktsineeritud ega ka haigust läbi põdenud. Samuti näitavad andmed seda, et sellel inimrühmal on kõige suurem tõenäosus sattuda raske haigusega haiglasse. Selle inimrühma intensiivravi vajadus ja suremus on kõige suurem (vt Covid-19: vaktsineerimine, nakatumine ja haiglaravi Eesti andmed aastast 2021 (ut.ee)). See aga omakorda koormab meditsiinisüsteemi ja on suur kulu meditsiinieelarvele.

9(10)

3-21-2717 Kaebaja esitatud tõendid seda järeldust ei kinnita. Kaebaja pole pädev ise seda küsimust otsustama, vaid seda peab tegema vastava valdkonna pädev meditsiinitöötaja. Isikul on võimalik osaleda korralduse nr 305 nimetatud tegevustes, kui tema vaktsineerimine ei ole arsti otsusel võimalik isiku tervislikku seisundit arvestades ning isik esitab enne tegevuses osalemist sellekohase tõendi (korraldus nr 305 p 14 alap 3). Seega, kui kaebajal oleks kohtule esitada tõend, millest nähtuks arsti otsus vaktsineerimise vastunäidustuste kohta, saaks ta ka ilma esialgse õiguskaitseta osaleda soovitud tegevustes.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.