X kaebus Tartu Vangla 13. juuli 2021. a käskkirja nr 6-2/258 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X esindajad Vastustaja – Tartu Vangla Haldusasi
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta riigilõiv 15 eurot, mille kandmisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31. jaanuaril 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vangla karistas 13. juuli 2021. a käskkirjaga nr 6-2/258 kinnipeetav X distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks, kohaldades karistuse täitmisele pööramisele kolmekuulist katseaega.
3-21-2211
X karistati selle eest, et ta rikkus Tartu Vangla kodukorra punkte 8.2.13 ja 8.2.7., st keeldu kääritada või hapendada toiduaineid ning hoida enda juures asju, mis ei ole vanglasse saabumisel kaasa võetud või soetatud vangla vahendusel. Käskkirja kohaselt teostati X kambris 13. juunil 2021 läbiotsimine, mille käigus võeti kambrist ära pooleliitrises limonaadipudelis värvusetu liimja lõhnaga tundmatu vedelik, veerandliitrises sildita pudelis desinfitseerimisvahend, mis pärineb sektorist, ning üheliitrises Cappy pudelis hapendatud piimatoode.
2.X esitas Tartu Vangla 2021. a käskkirja nr 6-2/258 peale vaide, milles taotles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist. Tartu Vangla jättis 13. septembri 2021. a vaideotsusega nr 1-11/239-2 X vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjendustes on kokkuvõtvalt märgitud järgmist. Süüteod on piisavalt tõendatud, tõendamisel olid aluseks vanglaametniku ettekanne, kinnipeetava ostude nimekiri, tema antud selgitused ja vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile. Tõendatud on kodukorra järgi keelatud esemete omamine. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust endale meelepärast distsiplinaarkaristust. Käskkiri on kaalutlusvigadeta ning määratud karistus proportsionaalne. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud, et kinnipeetav pani toime raske rikkumise ning teda on varem distsiplinaarkorras karistatud.
3.X esitas 27. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 13. juuli 2021. a käskkirja nr 6-2/258 tühistamiseks.
4.Kohus võttis kaebuse 1. oktoobri 2021. a määrusega menetlusse. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 5. novembril 2021. Kaebaja teavitas 17. oktoobri 2021. a avalduses, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ning esitas täiendavad tõendid.
5.Kohus määras 8. novembri 2021.a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Vastustaja esitas
30.novembril 2021 täiendava selgituse vastavalt 8. novembri 2021. a kohtumääruse resolutsiooni p-le 3.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavas kirjalikus avalduses järgmist.
6.1.Süüdistus on kaebajale arusaadav, kuid ta ei ole sellega nõus ning süüdistuses on ebakõlad.
6.2.Tallinna Vanglas antakse desinfitseeriv vahend kambrisse ning kaebaja tuli sellega Tallinna Vanglast. Valvur Lauri Saks võttis 13. juunil 2021 mitmelt kinnipeetaval ära kambritest erinevaid vahendeid, mida teised valvurid ära ei võta, kuna need ei ole keelatud. Keegi peale kaebaja ei saanud karistada.
6.3.Aine kindlakstegemiseks ei tehtud ekspertiisi, vaid valvur otsustas lõhna järgi. Kaebaja ning kambrikaaslase alkoholi- ja narkojoobe testide kohta ei antud kinnipeetavatele protokolli.
6.4.Limonaadipudelis (0,5 l ) võeti ära natuke vedelikku, millel oli liimilõhn. Kaebaja esitab küsimused: missuguse liimi ning kuidas sai vanglasse liim. Kaebaja selgitas vanglale, et selles pudelis oli kontsentreeritud lahus vahendist teekannu pesemiseks, mida müüdi kaupluses sel hetkel tablettides. Kaebaja ise seda vahendit ei ostnud, nagu väidavad vanglaametnikud. Võimalik, et mingit lõhna see vahend eraldas, kuna juba ammu hoiti seda lahjendatud kujul 2(10)
3-21-2211
teiste pesuvahendite seas. Vahend ei ole keelatud ega ole keelatud kasutada vahendit mitu korda.
6.5.0,25-liitrises pudelis võeti ära desinfitseerimisvahend (kraanikausside ja WC puhastamiseks kambris), mida antakse eeluurimiskambrites. Vahendid, mis kambris alles jäid koos seebi, šampooni ja muude asjadega, tõi kaebaja endaga kaasa Tallinna Vanglast. Kuna need vahendid ei ole keelatud (teekannu jaoks ja desinfitseerimisvahend,) lasti need läbiotsimisel vanglasse. Vangla ei teinud uurimise käigus kaebaja palvel järelepärimist Tallinna Vanglasse selle kohta, et seal väljastatakse vahend kambrisse.
6.6.Võeti ära keefir, mida kaebaja täiendavate kruuside puudumise tõttu valab ümber laia kaelaga pudelisse, et õhtul ära juua.. Tervisliku seisundi tõttu saab kaebaja vanglas mitte piima, vaid hapupiimatooteid nagu keefir, mille jätab järele ja joob vastu ööd ning hommikul võtab ravimit maoprobleemi tõttu. Sel õhtul ei saanud kaebaja oma keefiri ära juua, kuna see võeti ära. Tartu Vanglas antakse hapupiimatooteid mitte graafiku järgi, st mitte hommikul, vaid õhtul (vastu ööd).
6.7.Menetluses on ebatäpsusi. Distsiplinaarmenetluse protokollis on märgitud, et kinnipeetav on allkirjastanud õiendi õigusaktidega tutvumise kohta 21. mail 2021, kuid see on võimatu, kuna kaebaja saabus Tartu Vanglasse 2020. a. Kaebaja ei ole kusagil kirjutanud, et ostis keefiri kauplusest, vaid saab vanglalt 0,5 liitrit päevas. Aine kääritamise või hapendamise kohta on vangla kirjutanud, et see on keskmise raskusega tegu ja seejärel, et raske rikkumine.
6.8.Kaebaja jaoks on arusaamatu, millise karistuse vangla talle määras.
6.9.Kaebaja kontaktisik ei täida enda ülesandeid ja kaebaja iseloomustuses on tema kohta ebaõigeid andmeid esitatud. Kontaktisik määrab karistusi, tuginedes eelnevale rikkumisele.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades vastuses kaebusele ja täiendavas selgituses järgmised seisukohad.
7.1.Kaebaja rikkumine on distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud ja määratud karistust ei saa pidada ebaproportsionaalseks.
7.2.Ei ole vaidlust, et 13. juunil 2021. a võeti kaebaja kambrist radiaatori pealt ära üheliitrises Cappy pudelis hapendatud piimatoode ning äravõetud vedelik kuulus kaebajale. Menetluse käigus tehti kindlaks, et kaebaja vangla kaupluse vahendusel keefiri ostnud ei ole. Vastab tõele, et kaebajale antakse menüüs ette nähtud piima asemel keefiri. Kinnipeetavate juunikuu menüü kohaselt pakuti 11. juunil 2021 (reede) kaebajale hommikusöögi kõrvale piima asemel keefiri ja lõunasöögi kõrvale keefiri. Ei ole eluliselt usutav, et ühe ööpäeva kambris olnud keefir oleks selle ajaga hapnema läinud. Kuna vangla väljastab kinnipeetavatele keefiri ja seda on võimalik osta ka vangla kauplusest, ei ole keefir kui toiduaine kinnipeetavatele keelatud ja keefiri kambrist äravõtmisteks puudub põhjus. Kuna kinnipeetavatele on keelatud toiduainete kääritamine ja hapendamine ning selle tulemusel saadud produktid, võetakse ära kääritatud või hapendatud tooted, mitte tarbimiskõlbulik keefir. Ei ole eluliselt usutav, et vanglaametnik ei teeks vahet tavapärasel keefiril ja muul hapendatud piimatootel, mistõttu ei ole vanglal alust kahelda vanemvalvuri ettekandes esitatus. Kaebaja on rikkunud Tartu Vangla kodukorra p-s 8.2.13 sätestatut ja tema distsiplinaarkorras karistamine selle eest oli õiguspärane.
3(10)
3-21-2211
7.3.Vaidlust ei ole, et sama läbiotsimise raames võeti kaebaja kambri WC-ruumist ära 0,25liitrises sildita pudelis desinfitseerimisvahend ja 0,5-liitrises limonaadipudelis värvusetu liimja lõhnaga tundmatu vedelik. Kaebaja ei eita, et tegemist oli tema asjadega.
7.4.Desinfitseerimisvahend on väga spetsiifilise lõhnaga, mistõttu ei ole alust kahelda selles, et vanemvalvur oleks eksinud äravõetud vedeliku kirjeldamisel. Tartu Vanglas on desinfitseerimisvahendid üksnes eluosakondades üldiseks kasutamiseks ja vangla neid kinnipeetavatele kambrisse ei väljasta. Ka ei ole võimalik vangla kauplusest osta isiklikuks tarbimiseks desinfitseerimisvahendit. Seega ei saanud äravõetud vedeliku näol olla tegemist vanglasse kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud esemega.
7.5.Kaebaja väide, et ta sai desinfitseerimisvahendi Tallinna Vanglas viibides ja see oli tal Tartu Vanglasse saabudes kaasas, ei ole usutav. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas perioodil 12.07.2019–11.05.2020, mis tähendab, et nimetatud vedelik oleks pidanud tal olema kambris üle aasta Kuna äratarvitatavaid asju kinnipeetavate isiklike asjade ühtsesse nimekirja ei kanta, siis ei ole selle kaudu võimalik kontrollida, millised äratarvitatavad asjad olid kaebajal kaasas Tartu Vanglasse saabudes. Teisest vanglast Tartu Vanglasse saabudes kontrollitakse kinnipeetavaga kaasas olnud isiklikke esemeid, sealhulgas ka äratarvitatavaid esemeid. Kui kinnipeetaval on teisest vanglast saabudes kaasas esemeid või aineid, mis ei ole Tartu Vanglas lubatud, siis neid kinnipeetavale kambrisse ei lubata, sõltumata sellest, et teises vanglas võis see olla lubatud. Tartu Vangla lähtub kinnipeetava esemete kontrollimisel Tartu Vanglas kehtivas korrast ja arvestab sellega, millised esemed või ained on Tartu Vanglas kinnipeetavale keelatud.
7.6.Kodukorra punkti 7.1.8 kohaselt on kinnipeetavale keelatud erinevatest ainetest kokku segatud vedelikud, mille koostist ei ole võimalik üheselt tuvastada. Kuna desinfitseerimisvahend võib olla ka alkoholisisaldusega, siis teadmata vedeliku koostist, ei ole võimalik vanglal seda kinnipeetavale kambrisse lubada. Kaebaja rikkumisega samal päeval avastas vanemvalvur, et kaebajaga samas osakonnas väljus kinnipeetav kambrist osakonna desinfitseerimisvahendi pudeliga ja läbiotsimise käigus võeti kambrist ära läbipaistev alkoholilõhnaline vedelik. See näitab, et kinnipeetavad viivad eluosakonnast üldiseks kasutamiseks mõeldud desinfitseerimisvahendit kambrisse ning ka seda, et selliste vedelike leidmisel võetakse need kinnipeetavatelt ära. Seega ei ole eluliselt usutav, et kinnipeetaval oli kambris üle aasta desinfitseerimisvedelik, mida ükski ametnik ei ole märganud ega ära võtnud.
7.7.Kaebaja väitel oli limonaadipudelis olnud vedelik kontsentreeritud lahus veekeedukannu pesemiseks, mida vangla kaupluses müüdi tablettides. Kaebajal ei ole isiklike asjade hulgas veekeedukannu. Kuigi veekeedukannu olemasolu ei ole puhastusvahendi ostmiseks vältimatult vajalik, jääb kahtlus, et miks peaks isik ostma endale katlakivieemaldajat, kui tal endal seade puudub ja isiklikuks tarbimiseks lubatud asju teistele üle anda ei tohi (kodukorra p 8.2.2.) ning vangla kaudu ta seda soetanud ei ole.
7.8.Ei ole usutav, et kaebaja tuli sellise vedelikuga enam kui aasta tagasi Tallinna Vanglast ja see lubati temale kambrisse. Selline lahjendatud vedelik, mille koostist ei ole võimalik vanglal kindlaks teha, oleks kinnipeetavale keelatud kodukorra p 7.1.8 kohaselt ja oleks Tartu Vanglasse saabudes kaebajalt ära võetud.
7.9.Kaebaja väited joobetesti kohta ei ole seotud temale määratud distsiplinaarkaristuse ega selle asjaoludega. Siiski kui kinnipeetava elukambrist leitakse aineid, mis on kääritamis- või hapendamistunnustega või mille puhul võib tekkida kahtlus alkoholisisalduses, kontrollitakse vangla üldise julgeoleku tagamise eesmärgil ka kinnipeetavate joovet. 4(10)
3-21-2211
7.10.Kaebaja väited kontaktisiku ülesannete täitmise kohta ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjakohased. Käskkirja õiguspärasuse hindamise seisukohalt ei oma tähendust, kas või kuidas on inspektor-kontaktisik täitnud teisi temale pandud ülesandeid ja millise hinnangu sellele annab kaebaja.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on vaidlustanud talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Vaidlustatud käskkirja järgi on kaebajale ette heidetud Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra1 p 8.2.13 ja p 8.2.7 rikkumist.
9.Kodukorra p 8.2.13 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kääritada või hapendada toiduaineid. Kodukorra punkti 8.2.7 kohaselt on kinnipeetaval keelatud hoida enda juures asju, mis ei ole vanglasse saabumisel kaasa võetud või soetatud vangla vahendusel. Eelnimetatud kodukorra sätete rikkumine seisnes vaidlustatud käskkirja kohaselt selles, et 13. juunil 2021 kaebaja kambris toimunud läbiotsimise käigus võeti sealt ära pooleliitrises limonaadipudelis värvusetu liimja lõhnaga tundmatu vedelik, veerandliitrises sildita pudelis desinfitseerimisvahend, mis pärineb sektorist, ning üheliitrises Cappy pudelis hapendatud piimatoode (vt vanemvalvuri ettekanne dtl 53-54).
10.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi. Praegu on kaebajale ette heidetud esemete omamine, mida tal eelnevalt viidatud kodukorra sätete järgi ei ole lubatud omada ning keelatud tegevust. Kaebaja ei eita, et need esemed tal kambris olid, kuid ei nõustu talle esitatud süüdistustega ega ole nõus, et temalt ära võetud aineid käsitatakse keelatud ainetena, mille omamise või hoidmise eest võiks talle määrata distsiplinaarkaristust. Samuti ei nõustu ta talle ette heidetava tegevuse (toiduaine kääritamine või hapendamine) eest karistuse määramisega.
11.Kaebaja ei eita, et ühes tema kambrist ära võetud pudelitest oli keefir. Kaebaja on selgitanud, et terviseprobleemide tõttu saab ta piima asemel toiduks keefiri, mille valab ümber laiema kaelaga pudelisse, et seda õhtul juua. Vastustaja on kinnitanud kaebajale keefiri võimaldamist toiduna ning et see oli kaebaja menüüs ka 11. juunil. Keefir toiduainena ei ole iseenesest vanglas keelatud aine, mille omamise eest kinnipeetavat võidaks karistada (vt ka vastus kaebusele p 8). Küll aga on keelatud toiduainete kääritamine ja hapendamine (kodukorra p 8.2.13). Kodukorra seletuskirjas2 on p-s 8.2.13 sätestatud keelu põhjenduseks märgitud, et toiduainete kääritamine ja hapendamine ei ole hügieeniline ning selliste toiduainete söömine võib kahjustada tervist. VangS § 52 lg-st 2 tulenevalt on vangla kohustatud tagama ja kinnipeetavate tervise kaitse ning seda eesmärki teenib ka kodukorra p
12.Kaebaja väitel unustas ta keefiri külmkappi viia ning märgib seejuures, et on juba eakas inimene (kinnipeetava 16. juuni 2021. a seletus, tl 31; tõlge tl 37). Kohus ei pea esiteks veenvaks väidet, et unustamise tingis kaebaja vanus – kaebaja on haldusasja materjalidest nähtuvalt sündinud 1970. aastal olles seega 51-aastane, mis ei ole kohtu hinnangul selline vanus, millega kaasneksid vaieldamatult olulised mäluprobleemid. Kohtupraktikas on ka kujunenud seisukoht,
https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_vangla_kodukord_7_0.pdf https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_vangla_kodukorra_seletuskiri_3_0. pdf
5(10)
3-21-2211
et distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toimepandud süütegu (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-24-10, p 11), mistõttu ei vabasta teo tõendatuse korral vastutusest ka unustamine keelatud teo põhjendusena. Kaebaja väited seoses keefiri kambris hoidmisega on ka vastuolulised. Kui distsiplinaarmenetluses väitis ta, et unustas selle külmkappi viia, siis kaebuses kohtule märgib kaebaja, et ei saanud keefiri külmkappi viia, kuna kambrid olid lukustatud (eelduslikult peab kaebaja silmas osakondade sulgemist koroonaviiruse leviku vältimiseks).
13.Kohtul puudub alus kahelda, et ettekande koostanud vanglaametnik suutis eristada (liigselt) hapnenud keefiri toiduks kõlblikust keefirist, mille äravõtmiseks ja selle kohta ettekande tegemiseks tal alus puuduks. Ka kaebaja ise tunnistas, et ilm muutus soojaks ja möönis keefiri riknemist.
14.Vastustaja on märkinud nii keefiri kui ka muude kambrist leitud vedelike puhul (vt käesoleva otsuse põhjenduste p-d 15-18) võimalust, et neid on hoitud seal ka joobe tekitamise eesmärgil. Kohtu hinnangul ei lükka kaebaja selgitused seda väidet veenvalt ümber. Kohtupraktika on olnud ka järjekindlalt seisukohal, et vanglal karistust täideviiva asutusena on ulatuslik kaalumisruum ka erinevatest esemetest ja ainetest lähtuvate ohtude äratundmisel ja nende ohtude ennetamisel ning tõrjumisel, samuti kogemus ja pädevus selliste ohtude avastamisel (nt Riigikohtu 17. detsembri 2019. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-19-40, p 41 ja seal viidatud praktika).
15.Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas p 8.2.7. kohta viidatud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju või vanglasse saabudes kaasas olnud asju, sellest tulenevalt on igasugune muu viis esemete enda valdusesse saamiseks keelatud. Seega on keelatud teiste esemete omamine ja ka omandamine ja ka kasutusse andmine. Sellised sätted vähendavad seletuskirja kohaselt võimalust, et tugevamad kinnipeetavad võtavad nõrgematelt esemeid ära, kuna hilisema kontrolli käigus tuleb see välja ning esemed võetaks ära.
16.Kaebajalt ära võetud pooleliitrises limonaadipudelis olnud ainet on ettekandes kirjeldatud kui värvusetut liimja lõhnaga tundmatut vedelikku. Vastustaja on asunud seisukohale, et tegemist on ainega, mis on keelatud kodukorra p 8.2.7, st see pole vanglasse saabumisel kaasa võetud või soetatud vangla vahendusel. Asjakohased ei ole kaebaja küsimused selle kohta, kust liim pärines ja millise liimiga oli tegemist. Ettekande koostanud ametnik ei ole väitnud ega ettekandes märkinud, et tegemist olnuks liimiga. Ta on kirjeldanud seda kui tundmatut vedelikku ning seda iseloomustades märkinud, et vedelikul oli liimjas lõhn.
17.Kaebaja väitel oli tegemist katlakivi eemaldamiseks mõeldud vahendiga, mida on vanglas võimalik soetada tablettidena ning ta hoidis seda kambris lahjendatud kujul ning kasutas seda vedelikku korduvalt. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal endal veekeedukannu ei ole ning kambris olev kann kuulub kambrikaaslasele. Samas tunnistas kaebaja enda omaks vedeliku, mida ta nimetab lahjendatud katlakivieemaldajaks. Kohus möönab, et kui kaebaja kasutab näiteks kambrikaaslase veekeedukannu, on inimlikult mõistetav, et ta soovib panustada seadme hooldamisse. Küsimus on aga selles, kas vahendi olemasolu kaebajal on õiguspärane. Kaebaja enda väitel on ta soetanud tablettidena müüdava vahendi vangla kauplusest. Vastustaja väitel ei ole kaebaja ka vangla vahendusel soetanud katlakivieemaldajat ning sellist ostu ei nähtu ka kaebaja sisseoste 6(10)
3-21-2211
kajastavast tõendist (tl 44). Seega on vastustaja põhjendatult käsitanud vedelikku ainena, mis on kodukorra p 8.2.7. tähenduses keelatud.
18.Veerandliitrises sildita pudelis olnud aine on ettekande kohaselt määratletud kui desinfitseerimisvahend. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pole desinfitseerimisvahendit Tartu Vanglas kinnipeetavatele kambritesse kasutamiseks ette nähtud ja ta pidi selle ise eluosakonnast võtma. Kinnipeetavatel pole võimalik desinfitseerimisvahendeid kauplusest osta. Käskkirjas on ka selgitatud, et desinfitseerimisvahend on aine, mis võib olla suukaudsel manustamisel mürgine. Vastustaja on samas selgitanud ka kahtlust, et kinnipeetaval võis olla eesmärk seda vahendit suukaudselt manustada (vt ka eespool otsuse põhjenduste p 14).
19.Kaebaja on nii desinfitseerimisvahendi kui ka katlakivieemaldaja osas väitnud, et tõi need endaga kaasa saabudes Tallinna Vanglast (11. mail 2020), kus sellised ained olid lubatud (erinevalt Tartu Vanglast). Käesoleva vaidluse raames ei lahenda kohus vaidlust selle üle, kas desinfitseerimisvahend oli Tallinna Vanglas (erinevalt Tartu Vanglast) lubatud. Vastustaja selgituste kohaselt teisest vanglast saabudes äratarvitatavaid asju kinnipeetavate isiklike asjade ühtsesse nimekirja ei kanta ning selle kaudu ei ole võimalik kontrollida, millised äratarvitatavad asjad olid kaebajal Tartu Vanglasse saabudes kaasas. Küll aga on vastustaja vastuseks kohtu küsimustele selgitanud, et teisest vanglast Tartu Vanglasse saabudes kontrollitakse kinnipeetavaga kaasas olnud isiklikke esemeid, sealhulgas ka äratarvitatavaid esemeid (nt šampoon, dušigeel, pesupulber, pesuloputusvahend, toiduained jms) ning kui kinnipeetaval on teisest vanglast saabudes kaasas esemeid või aineid, mis ei ole Tartu Vanglas lubatud, siis neid kinnipeetavale kambrisse ei lubata. Tartu Vangla lähtub kinnipeetava esemete kontrollimisel Tartu Vanglas kehtivast korrast ja arvestab sellega, millised esemed või ained on Tartu Vanglas kinnipeetavale keelatud. Isegi kui mõni ese on teises vanglas lubatud, kuid Tartu Vanglas mitte, ei lubata sellist eset või ainet kinnipeetavale kambrisse sõltumata sellest, et teises vanglas võis see olla lubatud (30. novembri 2021. a kirjalik seisukoht, tl 51).
20.Seega ei ole usutav, et kaebajal võimaldati desinfitseerimisvahend ning vedelik, mida kaebaja ise nimetab lahjendatud katlakivieemaldajaks, koos muude äratarvitatavate asjadega kambrisse võtta. Sarnaselt vastustajaga ei pea ka kohus usutavaks, et need vedelikud oleks saanud vanglaametnikele märkamata jääda kogu aja, mil kaebaja Tartu Vanglas oli viibinud, st rohkem kui aasta vältel. Kuna desinfitseerimisvahendid on seoses koroonaviiruse leviku takistamisega vanglas tavapäraselt kasutuses, on usutav, et vanglaametnik suudab selle lõhna alusel identifitseerida ning pole vajalik korraldada taoliste vedelike täpsemaks tuvastamiseks ekspertiise. Vastustaja seisukohta toetab ka asjaolu, et desinfitseerimisvahendit on kambritesse viinud ka teised kinnipeetavad, kuigi see on mõeldud ühiskasutuseks (ettekanne tl 43).
21.Kaebaja on vastuväidetes distsiplinaarmenetluse protokollile ka väitnud, et tooted olid juba kasutuses (see tähendab, et ta juba olin nendega keedukannu ja kruuse pesnud) ning valas need kokkuhoiu mõttes tagasi pudelitesse. Kaebaja on selgitanud, et neid tooteid sisaldav taara muutus pidevalt, sest kogused ajaga vähenesid ja vast sellepärast olidki erinevad lõhnad. Kaebaja arvates hakkas lõhn muutuma aja ja kuumuse tõttu (tl 33-34p; tõlge tl 36-36p). Kohtu hinnangul ei ole tegemist Kuigi vastustaja ei ole karistust määrates tuginenud kodukorra p-le 7.1.8, on selle sätte kohaselt ka kinnipeetavale keelatud erinevatest ainetest kokku segatud vedelikud, mille koostist ei ole võimalik üheselt tuvastada. 7(10)
3-21-2211
22.Kaebaja väitel on vedelikke ära võetud ka teistelt kinnipeetavatelt, kuid karistada on saanud tema. Vanglaametnikel on ulatuslik kaalumisruum, et konkreetseid asjaolusid arvesse võttes otsustada nii distsiplinaarmenetluste algatamise, menetluste läbiviimise kui ka distsiplinaarvastutuse kohaldamise üle. Kohtul puudub praeguse kohtuvaidluse raames võimalus hinnata teiste kinnipeetavate käitumist või ametnike tegevust teiste kinnipeetavate kohtlemisel. Kehtiv halduskohtumenetluse normistik võimaldab üldjuhul kohtusse pöördumist vaid enda subjektiivsete õiguste kaitseks ning kaebaja on kohtus vaidlustanud talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, mille õiguspärasust kohus käesolevas kohtumenetluses kontrollib. Isegi, kui kaebaja väide teiste kinnipeetavate karistamata jätmisest peaks tõele vastama, ei ole lubamatu distsiplinaarsüüteo tunnustele vastava teo avastamisel vastav menetlus kaebaja suhtes algatada ning teokoosseisu täidetuse korral selle eest karistust määrata.
23.Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kaebajale ette heidetavad teod on tõendamist leidnud.
24.Kohtu hinnangul on läbi viidud ka korrakohane distsiplinaarmenetlus vastavalt VangS §-s 64 sätestatule. Muuhulgas on kaebajale olnud tagatud võimalus olla menetluses ära kuulatud – kaebaja on esitanud distsiplinaarmenetluses seletuse (tl 31, tõlge tl 37) ning vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 33-34p; tõlge, tl 36-36p). Karistus on määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaega järgides.
25.Vastustaja on kaalunud karistuse määramist tõendatud süütegude eest ning on pidanud karistamist vajalikuks, esitades käskkirja p-s 3 järgmised põhjendused. Vangistust reguleerivates õigusaktides sätestatud keeldude ja kohustuste järgimine tagab vanglas distsipliini ja julgeoleku. Vedelike kääritamist/hapendamist on vastustaja pidanud keskmise raskusega rikkumiseks, kuna taolise vedeliku tarbimine võib tekitada tervisekahjustusi (mürgistus) või joovet. Viimane omakorda võib kaasa tuua konflikte ning luua ohu julgeolekule ja nii enda kui ka teiste isikute tervisele. Rikkumised näitavad nende raskusastmest hoolimata isiku suhtumist õiguskorda. Vastustaja on hinnanud kaebaja tegevust tahtlikuks. Vastustaja hinnangul ei saa sellistele tegudele jätta reageerimata ning distsiplinaarvastutuse kohaldamisega soovib vangla anda signaali, et suhtub taolistesse rikkumistesse äärmise tõsidusega.
26.Vaidlustatud käskkirjas on vastustaja mõneti ebajärjekindlalt kajastanud seda, millise raskusastme omistab ta rikkumistele. Vastustaja on kodukorra p 8.2.13 osas esmalt määratlenud toiduainete kääritamise või hapendamise kui keskmise raskusega rikkumise (käskkirja lk 3, tl 8), kuid järgmises lõigus (lk-l 4, tl 8p) on korduvalt nimetanud nii kääritatud või hapendatud vedelike kui ka desinfitseerimisvahendi kambris omamist raskeks rikkumiseks. Seega on vastustaja kokkuvõtteks hinnanud kaebajale omistatud süütegusid raskeks.
27.Vastustaja on kaalunud ka karistuse liigi ja määra valikut. Seejuures on arvesse võetud kolme kehtivat distsiplinaarkaristust teo toimepanemise hetkel. Korduvalt kohaldatud noomitused pole vastustaja hinnangul kinnipeetavale soovitud mõju avaldanud. Vastustaja on seetõttu asunud seisukohale, et järgnev karistus peaks olema eelnevast rangem, st kartser. Samuti on kartserikaristuse määramisel arvestatud, et tegusid on hinnatud varasematest raskematena ning need kujutavad ohtu vangla julgeolekule ja kinnipeetava enda või teiste isikute tervisele. Kuna kinnipeetavat ei oldud varasemalt distsiplinaarkaristuse täitmiseks kartserisse paigutatud, otsustas karistuse määraja nelja päeva pikkuse kartserikaristuse puhul katseaja kohaldamise.
8(10)
3-21-2211
Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel piisava põhjalikkusega ning eesmärgipäraselt kaalutlusõigust teostanud.
28.Vastuseks kaebaja väitele, et tema kontaktisik määrab karistusi tuginedes eelnevale rikkumisele (täiendav seisukoht , tõlge tl 25), märgib kohus, et vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on karistuse valiku ja kartserikaristuse pikkuse määratlemisel lähtutud tõepoolest varasemate kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolust ning varem määratud karistuste mõjususest. Kohtu hinnangul on tegemist lubatavate kaalutlustega. Samas on vaidlustatud käskkirjas tuginetud üksnes selle andmise tinginud süüteo koosseisu hindamisele.
29.Kaebaja väidab, et ei saa aru, milline karistus talle on määratud ning viitab karistuse määra erinevale kajastamisele erinevates dokumentides (distsiplinaarmenetluse protokoll, karistuse määramise käskkiri, vaideotsus).
29.1.Vaidlustatud käskkirjas on selle ülejäänud osadest selgelt eristuvas resolutsioonis märgitud: „Tunnistada kinnipeetav X süüdi Tartu Vangla kodukorra punktide 8.2.13. ja 8.2.7. rikkumistes ja määrata talle karistuseks kartserisse paigutamise neljaks (4) ööpäevaks kolme (3) kuulise katseajaga“ (tl 7-8p). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 ls 1 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Kaebajale määratud karistus on kirjas Tartu Vangla 13. juuli 2021. a käskkirja nr 6-2/258 resolutsioonis.
29.2.Käskkirja resolutsiooni sisu ei mõjuta asjaolu, et distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 56p) tegi menetleja ettepaneku määrata karistuseks kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks. VangS § 64 lg-st 4 tulenevalt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul põhjendatud käskkirjaga. Seega ei ole karistuse määramiseks pädev vanglateenistuse ametnik (vt VSkE § 17) kohustatud määrama igal juhul ettepanekus sisalduvat karistust, vaid tal on õigus kaalutlusõigust teostades otsustada karistuse valik ja määr. Praegusel juhul on määratud karistus isegi leebem, kui seda sisaldas ettepanek – nimelt on erinevalt ettepanekust käskkirja kohaselt määratud kartserikaristus katseajaga. VangS § 65 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja resolutsiooni arusaadavust ega selle käskkirjaga mõistetud karistuse määra ega katseaja kohaldamist ei mõjuta asjaolu, et distsiplinaarmenetluse protokollis märkis ametnik lisaks karistamisettepanekule, millele tugineb praegusel juhul vaidlustatud käskkiri, ka ettepaneku varasema distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise kohta (tl 6, viimane lõik).
29.3.Kaebajal on õigus selles, et käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja peale esitatud vaide lahendamisel on vastustaja vaideotsuses märkinud järgmiselt : „Antud juhul leidis menetluse raames juhtumikorraldaja, et kõige eesmärgipärasem karistus oleks 4 ööpäevane kartserisse paigutamine 4 kuulise katseajaga (tl 9p, kolmas lõik). Kohus möönab, et see vaideotsuse lõik on eksitav, kuna menetleja ei teinud üldse ettepanekut katseaja kohaldamiseks. Samas ei muuda see eksimus vaideotsuse tekstis õigusvastaseks vaidlustatud käskkirja ega mõjuta selle resolutsioonis määratud karistuse määra ega katseaja kohaldamist.
29.4.Vastustaja ei ole kohtu hinnangul eksinud HMS § 55 lg-s 1 sätestatud haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõude vastu. 9(10)
3-21-2211
30.Kaebaja viitab ka tema ja kambrikaaslase suhtes tehtud alkoholi ja narkootilise joobe testidele ja heidab ette, et neid tulemusi ei ole asja juurde lisatud. Kohus nõustub vastustajaga, et neil testidel puudub seos kaebajale määratud ning praeguses haldusasjas vaidlustatud distsiplinaarkaristusega – kaebajat ei ole karistatud alkoholi ega narkootilise aine tarvitamise eest. Vastustaja selgituste kohaselt tehakse kinnipeetavate kambritest selliste vedelike avastamisel, mis loovad alkoholisisalduse kahtluse, kinnipeetavatele joobetest. Testi tulemus ei mõjutaks praeguse kohtuvaidluse tulemust ega oleks asjakohaseks tõendiks praeguses haldusasjas (HKMS § 62 lg 2).
31.Asjakohased ei ole ka kaebaja väited ning viited tõendtele seoses väidetega kontaktisiku tegevuse ning kaebaja iseloomustuse sisuga. Kaebaja on soovinud neid esitada kaudsete tõenditena selleks, et näidata, et ta ei eksita kohut väites, et kontaktisik ei täida talle pandud kohustusi (17. oktoobri 2021. a avaldus kohtule, tl 22; tõlge tl 25). Kohtu hinnangul ei saa neist tõenditest järeldada ebapiisavat tegevust distsiplinaarasja menetluses ega ka erapoolikut suhtumist kaebajasse praeguses asjas vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramisel.
32.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kaebus jääb seega rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu (15 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 2). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu, mistõttu jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1; § 109 lg 1 ls 4).
34.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja eraelu kaitse eesmärgil tema nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
35.Kohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetluse kinniseks kaebaja terviseseisundit kajastavate tõendite osas (väljavõte haigusjuhtudest, tl 42). Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Ülekaalukas avalik huvi taoliste andmete avaldamise vastu kohtu hinnangul praegusel juhul puudub.