Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale ning edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla 23.11.2016. a käskkirjaga nr 6-2/1589 määrati X.X. tööle finants- ja majandusosakonna abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 28.11.2016.
2.Viru Vangla tunnistas 20.12.2021. a käskkirjaga nr 6-3/1140-1 X.X. süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning karistas teda kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli Viru Vangla valvuri 20.11.2021. a ettekanne nr 3-21-8876, mille kohaselt ei allunud X.X. valvuri 20.11.2021 kell 17.45 antud korraldusele asuda koristama eluosakonda/valveruumi esist koridori. Kinnipeetav tõi keeldumise põhjuseks kehva enesetunde. Meditsiiniõde vaatas kinnipeetava kell 18.15 üle ja ei andnud töövabastust.
3.X.X. esitas 21.12.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla 20.12.2021. a käskkiri nr 6-3/1140-1. Samuti palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada
3-21-2980 Viru Vangla 20.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1140-1 täitmine. Kaebaja märgib, et esitas vangla käskkirja peale vaide 21.12.2021 ja seega on käskkirja tühistamise nõudes läbitud kohtueelne menetlus. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta on Eesti Töötukassa 23.12.2019. a otsusega nr TVH/19/058204 tunnistatud invaliidiks, siis ei saa teda kohustada töötama ning seetõttu ei saa teda ka karistada tööle minemata jätmise eest, sest ta ei ole tervisest tulenevalt võimeline töötama. Kaebajal on korduvalt olnud insult, mistõttu on järgmise insuldi oht suurem. 19.12.2021 viidi kaebaja Viru Vangla meditsiiniosakonda, kus tal mõõdeti kõrge vererõhk (200/100).
4.Kaebaja esitas 27.12.2021 kohtule oma esindaja vahendusel esialgse õiguskaitse taotluse täpsustuse, milles märgib, et tema kartserisse paigutamine toimub 27.12.2021 ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pööratakse karistus täitmisele enne asjas kohtulahendi tegemist, mis tema hinnangul muudab põhikaebuse perspektiivituks.
4.1.Kaebaja terviseseisund võib kartseris viibimisega parandamatult halvemaks muutuda. Koristustöödest keeldumine kaebaja poolt oli seotud tema halva tervisliku seisundiga (insuldieelne seisund, kõrge vererõhk fikseeriti meditsiinitöötaja poolt), kuid mitte soovimatusega tööd teha.
4.2.Alates 16.12.2021 on kaebaja registreeritud arsti vastuvõtule, kuid teda ei ole siiani vastu võetud. Kaebaja on invaliid ning kõrge vererõhuga töötamine on vastunäidustatud, kuna see on ohtlik tema elule ja tervisele. 19.12.2021 ja 20.12.2021 oli kaebajal ka hüpertooniline kriis, mis on erakorraline raske seisund ja mis on tingitud vererõhu tõusust ning nõuab viivitamatut vererõhu alandamist.
5.Viru Vangla palus 29.12.2021. a vastuses jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest puuduvad põhjused arvata, et kaebaja õigused saaksid käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristusega pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine oleks vajalik ja kaaluks üles asjas esineva avaliku huvi. Vastustaja põhjendab enda seisukohti lühidalt järgmiselt.
5.1.Kaebaja ei allunud 20.11.2021 valvuri korraldusele asuda tööle, tuues põhjuseks kehva enesetunde. Tervishoiutöötaja hindas kaebaja seisundit, sh mõõtis tema kehatemperatuuri ja vererõhku ning ei pidanud vajalikuks anda talle ajutist tööst vabastust. Seega keeldus kaebaja korralduse täitmisest alusetult. Kaebaja töövõimelisust on tema vangistuse jooksul hinnatud mitmel korral. 12.11.2021 leidis arst, et X.X. on töövõimeline kergematel majandustöödel kuni 4 tundi päevas, töövõimeline istuval tööl ajalise piiranguta.
5.2.Vangla arsti hinnangul võimaldab X.X. terviseseisund kanda kartserikaristust. Lisaks on X.X. küsinud arsti vastuvõtul tööst vabastust põhjusega, et üksuse poolt pakutav töö on talle alandav. Seega X.X. keeldub töö tegemisest eelkõige mitte tervislikel, vaid subkultuurilistel põhjustel.
5.3.Asjas esineb kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumise toime pannud isik ei jääks karistuseta üksnes seetõttu, et ta on määratud karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustanud. Arvestades, et haldusakti täitmiseks on ette nähtud 8-kuuline tähtaeg ja vaide- ning kohtumenetlus ei pruugi selle aja jooksul lõppeda jõustunud kohtulahendiga, siis ei saa välistada, et vaidlustatud haldusakti ei olegi enam võimalik täita. Kuigi peale käskkirja täitmist ei ole tõesti võimalik kartseris viibimist olematuks muuta, on võimalik isikule alusetult kartseris viibitud aega hüvitada.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus kontrollib esmalt kaebuse tagastamise aluse esinemist (I) ja seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust ja lahendab selle (II).
3-21-2980 I
7.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.Kaebaja on palunud tühistada Viru Vangla 20.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1140-1. Kaebaja märgib, et esitas vangla käskkirja peale vaide 21.12.2021 ja seega on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
9.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).
10.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise tingimuseks üksnes see, et kaebaja on vaidega vangla poole pöördunud, vaid ka see, et vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Praegusel juhul on kaebaja esitanud 21.12.2021 Viru Vanglale vaide 20.12.2021. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, kuid vaie on vangla menetluses. Seega on kaebajal täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus vangla käskkirja tühistamisnõudega kohtusse pöörduda pärast vanglalt vaidele vastuse saamist.
11.Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebuse tagastamise korral HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastatakse kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (HKMS § 104 lg 5 p 2). Kohus tagastab pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist HKMS § 121 lg 1 p-st 4 ja § 104 lg 5 p-st 2 lähtudes kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot riigilõivu tasunud Õigusbüroo Garant OÜ-le. II
12.Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 20.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1140-1 täitmine (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kaebaja on esitanud käskkirjale 21.12.2021 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav (HKMS § 249 lg 2).
13.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14.Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab kaebajal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
15.Vaidlusaluse käskkirjaga tunnistas Viru Vangla X.X. süüdi VangS § 67 p 1 rikkumises ning karistas teda kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. Kaebaja põhjendab oma esialgse õiguskaitse vajadust eelkõige enda halva terviseseisundiga. Kaebaja sõnul võib tema terviseseisund kartseriga karistamisel muutuda parandamatult halvemaks. Kaebaja sõnul võib
3-21-2980 karistuse täitmisele pööramine ning tema arstiabita jätmine viia tema terviseseisundi halvemaks muutumiseni ning lõppeda insuldiga. Kohus leiab, et kaebaja väited tema halvast terviseseisundist ning sellest tulenevast esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolust ei ole tõendatud. Viru Vangla 29.12.2021. a vastusele lisatud vangla arsti seisukohast nähtub, et kaebaja tervislik seisund ei välista tal kartserikaristuse kandmist. Esialgse õiguskaitse vajadust ei toeta ka kaebaja väide, et kartserikaristuse kandmisel jäetakse ta ilma arstiabist. Vangla on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, mistõttu puudub kohtul alus kahelda, et kaebajale ei tagata kartserikaristuse kandmisel vajadusel arstiabi (VangS § 52 lg 2).
15.1.Kuigi kohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus tulenevalt tema terviseseisundist, on kohus seisukohal, et kaebajal siiski esineb õiguskaitse vajadus, kuna kartserirežiimi kohaldamisega kaasnevad tema õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud ning neid ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Ainuüksi võimalus saada õigusvastase kartserikaristuse kohaldamise eest hiljem kahjutasu ei ole veel esialgsest õiguskaitsest keeldumise aluseks (Riigikohtu 21.12.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01 ja 09.02.2006. a määrus asjas nr 3-3-1-10-06, p 13). Kui kaebaja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamiseks, ei muuda kaebuse rahuldamine vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse esinemine ei tähenda aga seda, et taotlus tuleks tingimata rahuldada.
16.Vaidlusaluse käskkirjaga otsustatud kartserikaristus on taotlejale määratud talle vanglaametniku poolt antud korralduse täitmata jätmise eest. Kinnipeetav on kohustatud täitma vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi (VangS § 67 p 1). Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge.
16.1.Kaebaja on seisukohal, et kuna ta on tunnistatud invaliidiks, siis ei saa teda kohustada töötama. Kohtule teadaolevalt on Viru Vangla 23.11.2016. a käskkiri nr 6-2/1589 kaebaja tööle määramise kohta kehtiv, mistõttu oli vanglaametnikul seaduslik alus kaebajale tööle asumise korraldus anda. Samuti ei nähtu kohtule, et praeguses asjas oleks täidetud mõni HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnus, mistõttu oli tegemist eelduslikult õiguspärase korraldusega.
17.VangS § 37 lg-s 1 on sätestatud kinnipeetava kohustus töötada. Vaidlus puudub selles, et vanglaametnik andis kaebajale 20.11.2021 korralduse asuda tööle ning kaebaja keeldus antud korralduse täitmisest, põhjendades seda kehva enesetundega. Kohtule esitatud taotluse täpsustuses märgib kaebaja, et ta keeldus koristamistööst just halva tervisliku seisundi tõttu (insuldieelne seisund, vererõhk 200/100). Kaebaja terviseseisundit kontrollis sel päeval meditsiiniõde, kelle poolt 20.11.2021 kaebaja tervisekaarti tehtud sissekandest nähtub, et kaebaja kaebas tööst keeldumisel valu seljas ning põlvedes, mitte ei osutanud kõrgele vererõhule. Samuti nähtub tervisekaardi sissekandest, et kaebaja vererõhk ja kehatemperatuur olid sellel päeval normis, mistõttu ei andnud arst talle tööst ajutist vabastust. Seega saab praeguses menetlusstaadiumis asuda seisukohale, et kaebaja oli kohustatud vanglaametniku korraldust täitma.
18.Kuna VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks, siis ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul asuda seisukohale, et kaebajale määratud 5 ööpäeva kartserikaristust oleks ebaproportsionaalne. Lisaks nähtub vaidlusalusest käskkirjast, et kaebajal oli üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega saab eelduslikult pidada kaebajale määratud distsiplinaarkaristust proportsionaalseks.
19.Kohus leiab veel, et vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on antud juhul kaalukam kartserikaristusega kaasnevast kaebaja õiguste riivest. Kohtu
3-21-2980 hinnangul kõneleb esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise poolt oluline avalik huvi, milleks on distsipliini ja julgeoleku tagamine vanglas ning korda rikkuva kinnipeetava mõjutamine. Vangla julgeoleku seab ohtu kinnipeetava allumatus ka juhul, kui kinnipeetav käitub rahumeelselt.
20.Arvestades eeltoodut, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse vähese perspektiivi ja asjas esineva avaliku huvi tõttu põhjendatud ning kohus jätab taotluse rahuldamata.
21.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
22.Kohus kuulutab haldusasja menetluse osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab andmeid kaebaja tervise kohta, asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3).
23.Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.