Korrakaitse › Relvaload

Kaebuse esitaja väidab, et otsuse teinud ametnik vanemkomissar ja lubadeametnik Helen Saliste on ebaõigesti tõlgendanud faktilisi asjaolusid, sh jätnud tähelepanuta ja kaalutlemata COVID-19 isolatsiooniga kehtestatud liikumispiiranguid isikute suhtes, kes kas ise või lähikondse haigestumise tõttu peavad viibima karantiinis. Kaebuse esitaja on selgitanud, et seoses lähikondse COVID-19 haigestumise tõttu ja pärast seda pidi ta viibima mitmekordselt karantiinis ja seetõttu ei olnud võimalik esitada dokumente nimetatud ajal: - oli lähikontaktne Covid-19 positiivse isikuga ja pidi olema kodus eneseisolatsioonis; - 24.11.2020 haigestus ise Covid-19 haigusesse ning pidi olema 14 päeva kodus

karantiinis; - arstitõendi sai 22.12.2020 ja peale tõendi saamist läks teenindusse relvaloa pikendamise taotlust tegema. Kaebuse esitaja ei nõustu otsuse teinud ametniku meelevaldete järeldustega ega ka otsusega. Otsuse teinud isik langetas otsuse subjektiivsetel oletustel ja nn jälgimatutel formaalsustel, jättes olulised faktilised asjaolud tähelepanuta ja/või kaalutlemata. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei osanud kuidagi ette näha, et umbes 3 nädalat enne tähtaja lõppu jääb ta seoses lähikondse COVID-19 haigestumise tõttu karantiini. Karantiiniga seotud asjaolusid ja aega on otsuse teinud isik valesti tõlgendanud. Kaebuse esitaja selgitas vastustajale, et kõigepealt viibis ta isolatsioonis lähikondse isiku haigestumise tõttu. Pärast seda jäi aga kaebuse esitaja ka ise covidisse (s.o alles 24.11.2020). Kuivõrd kaebajal tekkisid takistavad asjaolud seoses tervislikel põhjustel ja COVID-19, siis oleks otsuse tegemisel pidanud seda arvestama mõjuva põhjusena. Ametnik möönab otsuses, et kaebaja haigestus enne dokumentide tähtaja lõppu covidisse. Ametnik on aga jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaebaja viibis juba enne haigestumist karantiinis 14 päeva. Nõustuda ei saa ka karantiinis viibitud päevade arvestuse kohta, kuna haigestujale ja lähikondsetele võivad kohalduda erinevad ajad. Juhul, kui kaebaja ei oleks seoses COVID-19 tõttu sattunud karantiini, sh ei oleks pärast seda ise haigestunud covidisse, siis oleks ta jõudnud esitada nõutud dokumendid tähtaegselt. Otsuse teinud ametniku vastupidised järeldused on meelevaldsed ja oletuslikud. Kokkuvõtlikult märgib kaebuse esitaja, et kaevatavast otsusest nähtub, et ametnik otsuse tegemisel ei arvestanud kõiki asjaolusid, sh taotluse esitamise põhjust. Ka vaide läbivaatamisel ei ole vastustaja piisavalt süüvinud asjaoludesse. Kaebaja ei nõustu vastustaja meelevaldsete etteheidetega, et ta pole olnud väidetavalt hoolas, sest Riigikohtu lahenditest lähtuvalt on ka 1 päev väga oluline, mida tuleb arvestada. Kaebuse esitaja võttis ju esimesel võimalusel PPA-ga ühendust ja esitas taotluse. Kuna kaebaja oli pikalt enne iseenda haigestumist karantiinis ja seejärel ka ise haigestunud ja peale seda veel teistkordselt karantiinis, siis ei olnud kaebajal võimalik seda ette näha, sh ei saanu teha tulevikus, kus tähtaeg ei ole möödas, mingeid toiminguid. Kaebajal tekkis haigestumise tõttu võimalus taotluse menetlustähtaja ennistamiseks alles 23.12.2020. Kaebuse esitaja leiab, et ka vaide läbivaatamisel vastustaja järeldused on meelevaldsed ja õigustriivavad. Vastustaja möönab asjaolu, et X jäi üheksa päeva enne tähtaja saabumist eneseisolatsiooni, seejärel ka haigestus, kuid vaatamata eeltoodule on kaebaja taotlus jäetud rahuldamata. Vastustaja möönab, et eneseisolatsioon ja haigestumine on tõepoolest asjaolud, kus isiku liikumine ja toimingute tegemine on piiratud, isegi keelatud. Kaebuse esitaja ei saa nõustuda vastustaja meelevaldsete seisukohtadega, et 9 päevaga ei oleks kaebaja jõudnud koguda vajalikke dokumente (olukorras, kui ta poleks pidanud jääma COVID-19 olukorraga eneseisolatsiooni ja haigestumine). Kaebajal kulus umbes 10-15 minutit, et saada nõutud perearstitõendi, seega jääb arusaamatuks, milliseid mahukaid toiminguid vastustaja on silmas pidanud. 9 päeva on piisav ajavaru olukorras, kus perearsti juurde pääsemine on olnud alati kiire. Kuigi eneseisolatsioon ja haigus olid asjaolud, mida X ei saanud mõjutada, tuleb arvestada, millal need asjaolud saabusid. Kaebaja esitas vastustajale tervisetõendi, millega on tõendatud, et ta sai selle koheselt. Vastustaja väidab, et haldusakti andmisel on arvesse võetud kõiki haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid. Samuti on otsuste tegemisel, s.h nende kaalutlemisel, järgitud seadust ja senist kohtupraktikat. PPA jääb taotluse esitamise tähtaja ennistamata jätmise otsuses ja ühtlasi vaideotsuses esitatud põhjenduste juurde, tuues välja vaid olulisema. Vaidlust ei ole selles, et Xi relvaluba kehtis kuni 27.12.2020 ning vastavalt RelvS § 41 lg 6 p-le 1 taotluse relvaloa pikendamiseks oli kaebaja kohustatud esitama hiljemalt kuu aega enne loa kehtivuse lõppemist, s.o mitte hiljem kui 27.11.2020. Taotlus esitati aga 22.12.2020. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja viibis seoses lähikondse COVID-19 haigestumisega karantiinis ning alates 24.11.2020 haigestus covidisse. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et esimene võimalus haldusorganiga ühendust võtta tekkis isikul alles 22.12.2020. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väited selle kohta, et tal ei olnud karantiini ja haiguse ajal võimalik teha mingeid toiminguid ning et tal tekkis võimalus menetlustähtaja ennistamise taotluse esitamiseks 23.12.2020. Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada

ei saa ning mis takistasid avalduse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui avalduse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus asjas nr 33-1-75-08, p 17). Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et mitte igasuguse haigestumise korral on alus nõuda selle asjaolu käsitlemist mõjuva põhjusena. Isiku karantiin või haigestumine (positiivsest diagnoosist teadasaamine) võis põhjustada raskusi ja ebamugavust, kuid kaebaja esitatud tõenditest ei nähtu, et tema terviseseisund ei võimaldanud tal PPA-ga suhelda. Kaebaja vaidele on lisatud Terviseameti teade selle kohta, et eneseisolatsiooni alguskuupäev oli 18.11.2020. Samuti esitas kaebaja tõendi 25.11.2020 arstil käimise kinnituseks ja 05.12.2020 saadud teate positiivsest COVID-19 testist. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus aasta esimesel poolel oli COVID-19 tõttu kuulutatud Eestis välja eriolukord ja juba augustikuust alates kogus hoogu pandeemia teine laine, ei osanud kaebaja võimalikku nakatumise riski ega sellega seotud piiranguid ette näha. Seoses kevadiste karmide liikumispiirangutega töötati Eestis välja paljud erinevad võimalused, sh nii PPA-s kui ka tervishoiuteenuste osutajate poolt, võimaldamaks suhelda kontaktivabalt telefonitsi, posti teel ja samuti digikanalite kaudu lihtsustatud korras kontaktivabalt. RelvS § 41 lg 6 p-le 1 annab relvaomanikule võimaluse relvaloa pikendamiseks tingimusel, et vastav taotlus esitatakse hiljemalt kuu aega enne loa kehtivuse lõppemist. Tegemist on seadusega kehtestatud nn lõpptähtajaga, mille möödumisel on haldusorganil võimalik taotlus vastu võtta üksnes juhul, kui selle esitamiseks oli varem ületamatu takistus. Seadus aga ei ole keelanud seda avaldust esitada ka oluliselt varem, kuivõrd taotluse esitamise alguskuupäeva ei ole seaduses nimetatud. Kuivõrd taotluse juurde tuleb esitada tervisetõend ning vajadusel muud dokumendid, tähendab see, et taotluse esitamiseks vajalikke toiminguid tuleks alustada piisava ajavaruga. Seega hoolsuskohustus oleks täidetud nt juhul, kui kaebaja oleks esitanud taotluse PPA-le varem, kui seaduses nimetatud viimane tähtaeg. Kaebaja hoolsuskohustus oleks täidetud ka siis, kui isik oleks esitanud taotluse õigeaegselt ja selgitanud vajalike tõendite esitamisega hilinemise põhjusi viivitamata vastavast takistusest teadasaamisel. Eneseisolatsioon ja haigestumine on tõepoolest asjaolud, kus isiku liikumine ja toimingute tegemine on piiratud või keelatud, kuid see ei saanud olla takistuseks haldusorganile avalduse õigeaegsele esitamisele ega takistanud ka dokumentide esitamise põhjustest haldusorganit teavitamast (viivitas sellega mitu nädalat). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 sätestab, et haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi. Isik on kohustatud taotluse esitamiseks ilmuma haldusorgani asukohta üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Relvaloa väljastamisega seotud toimingute tegemiseks näeb PPA ette võimaluse esitada taotlus koos vastavate tõenditega e-keskkonnas, täites seal vastava digitaalse formulari. Vajadus kohale ilmumiseks puudub. Viimati tsiteeritud paragrahvi lg 6 p 1 rõhutab ka seda, et haldusorgan tagastab taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Tervisetõendi esitamise kohustus on nimetatud RelvS § 41 lg 3 p-s 4. Selle väljastab perearst, kaasates eriarste (RelvS § 351 lg 2). RelvS § 351 lg 4 alusel on kehtestatud „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“, mille § 3 kohaselt teeb tervisekontrolli perearst, kaasates psühhiaatri ja vajadusel teised eriarstid. Määruse § 5 kirjeldab tervisekontrolli protsessi. PPA on vaideotsuses viidanud asjaolule, et perearsti tõendi väljastamise protsess on ajamahukas ja vajab varasemat etteplaneerimist. Kui vajalik tervisetõend oleks väljastatud eelviidatud tervisekontrolli korda järgides, siis ei oleks tõendi väljastamine lühikese ajaga olnud võimalik. Kokkuvõtvalt märgib vastustaja, et relva soetamise ja kasutamise õigus omandatakse üksnes siis, kui kõik selleks vajalikud tingimused on täidetud ja seda välistavad asjaolud puuduvad. Relvaloa olemasolu eeldab selle omajalt keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Vaidlustatud otsuse tegemisel on arvesse võetud kõiki haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid. Haldusorgan on õigesti leidnud, et Xil mõjuvat põhjust relvaloa pikendamise taotluse esitamisega viivitamiseks ei olnud.

KOHUTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjalike selgitustega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel: Käesolevas kohtuvaidluses pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajale relvaloa pikendamise menetlustähtaja ennistamata jätmise otsus oli õiguspärane või mitte. Kaebuse kohaselt on otsuse teinud ametnik ebaõigesti tõlgendanud faktilisi asjaolusid, jätnud tähelepanuta ja kaalutlemata COVID-19 isolatsiooniga kehtestatud liikumispiiranguid isikute suhtes, kes ise või lähikondse haigestumise tõttu peavad viibima karantiinis. Samuti ei ole haldusorgan arvestanud asjaoluga, et 24.11.2020 haigestus kaebaja covidisse ning pidi olema 14-päeva kodus karantiinis. Arstitõendi sai kaebaja 22.12.2020 ning peale tõendi saamist läks teenindusse relvaloa pikendamise taotlust esitama. Vastustaja on seisukohal, et relvaloa olemasolu eeldab selle omajalt keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Vastustaja põhjendused on toodud nii otsuses kui ka vaideotsuses. Vaidlustatud otsuste tegemisel on arvesse võetud ja hinnatud/kaalutud kõiki haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid, sh esitatud tõendeid, mille alusel on vastustaja jõudnud järeldusele, et kaebajal mõjuvat põhjust relvaloa pikendamise taotluse esitamisega viivitamiseks ja tähtaja mööda laskmiseks ei olnud. Relvaseaduse (RelvS) § 41 lg 6 p 1 sätestab, et relvaloa pikendamise taotlus tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) hiljemalt 1 kuu enne loa kehtivuse lõppemist. Xil oli relvaluba nr RL775801 vintraudse püstoli Walther-P-99 kal 9x9 nr 006573 omamiseks ja kandmiseks kehtivusega kuni 27.12.2020 (k.a). PPA teavitas 05.11.2020 Xit e-kirjaga tema relvaloa kehtivuse lõppemisest 27.12.2020. Tulenevalt RelvS § 41 lg 6 p-st 1 kaebaja oleks pidanud relvaloa pikendamise taotluse esitama hiljemalt 27.11.2020 (k.a). Kaebaja esitas PPA-le taotluse relvaloa pikendamiseks alles 22.12.2020 (s.o üle 3 nädala pärast tähtaja möödumist). Taotluse relvaloa pikendamise menetlustähtaja ennistamiseks esitas kaebaja vastustajale järgmisel päeval pärast relvaloa pikendamise taotluse esitamist, s.o 23.12.2020. Vastustaja vaatas läbi kaebaja taotluse menetlustähtaja ennistamiseks ning jättis taotluse rahuldamata ja tähtaja ennistamata. PPA leidis, et Xil puudus mõjuv põhjus, miks ta ei saanud õigeaegselt relvaloa pikendamise taotlust esitada. PPA hinnangul taotluse tähtaegseks esitamiseks peab relva omaja oma hoolsuskohustust täites alustama varakult vajalike dokumentide kogumist. PPA andmetel taotlus relvaloa pikendamiseks esitati 22.12.2020, kui taotluse esitamise tähtaeg 27.11.2020 oli juba mööda lastud. Vastustaja on õigesti leidnus, et relvaomaniku hoolsuskohustus on planeerida asjaajamised nii, et need saaksid õigeaegselt tehtud. Seega selleks, et relvaloa taotlus saaks esitatud Relvaseaduses nimetatud tähtajaks tuleb vajalike toimingutega alustada piisava ajavaruga. Kaebaja oli lähikontaktsena eneseisolatsioonis ning 24.11.2020 haigestus ise covidisse, s.o mõned päevad enne relvaloa pikendamise taotluse esitamise tähtaega (viimane päev taotluse esitamiseks oli 27.11.2020). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja, kes on sooritanud eksami Relvaseaduse tundmises, oli teadlik, mis tähtajaks pidi esitama relvaloa pikendamise taotluse. Lisaks sellele saatis vastustaja kaebajale 05.11.2020 e-kirjaga ka meeldetuletuse relvaloa kehtivuse tähtaja lõppemisest 27.12.2020. Kohus osundab, et kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui taotluse esitamine võis küll olla raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohtu hinnangul oli kaebajal võimalik esitada relvaloa pikendamise taotlus nt elektrooniliselt, selleks ei pidanud tingimata PPA teenindusse isiklikult kohale tulema. See oleks olnud ka igati mõistetav isiku puhul, kes Covid19 haige lähikontaktsena pidi viibima kodus eneseisolatsioonis. Samuti võis elektrooniliselt saata taotluse PPA-le ka siis, kui kaebaja ise oli 24.11.2020 haigestunud covidisse ja seeläbi kohustatud viibima karantiinis. Kaebaja haigestus alles 24.11.2020, enne seda oli ta terve, kuid pidi lähikontaktsena viibima eneseisolatsioonis alates 18.11.2020. Nende asjaolude üle vaidlus puudub. Vastustaja viitab sellele, et isik on kohustatud taotluse esitamiseks ilmuma haldusorgani asukohta

üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Samas relvaloa väljastamisega/pikendamisega seotud toimingute tegemiseks näeb PPA ette võimaluse esitada taotlus koos vastavate tõenditega e-keskkonnas, täites seal digitaalse formulari, ning vajadus PPA-sse kohale ilmumiseks puudub. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt isiklikult kohale ilmumist relvaloa pikendamise taotluse esitamiseks. Kohus osundab, et ekeskkonnas taotluse vormistamine ja esitamine ei ole isiku jaoks aeganõudev ega koormav ning tunduvalt lihtsam võrreldes teenindusse kohale ilmumisega (sh ootejärjekorras seismise ajakulu). Relvaloa omanik peab ise olema hoolas ning tähtaegselt esitama taotluse relvaloa pikendamiseks, kuidas ta seda korraldab, on isiku enda otsustada. Peale selle kohus märgib, et pärast 05.11.2020 PPAlt e-kirja/meeldetuletuse saamist kuni eneseisolatsiooni jäämiseni 18.11.2020 oli kaebajal piisavalt aega esitada relvaloa pikendamise taotlus PPA teeninduses, kui ta soovis isiklikult kohale tulla. Kohus nõustub vastustajaga, et tervisetõend tuleb tellida aegsasti (mh arvestades, et perearst kaasab ka eriarstpsühhiaatri, vajadusel veel teised eriarstid) ning kui kiiresti tervisetõend vormistatakse ja tellijale edastatakse ei ole ette teada. Seega on eelkõige taotleja enda huvides, et tervisetõend tellida n-ö ajavaruga ja enne relvaloa pikendamise taotluse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Kaebajal oli võimalus aegsasti tellida vajalik tervisetõend ning esitada see koos relvaloa pikendamise taotlusega tähtaegselt kas e-keskkonnas või teenindusse kohale minnes, viimasel juhul oli tal selleks aega kuni 18.11.2020, kui ta pidi jääma eneseisolatsiooni. Siinkohal vajab ära märkimist, et PPA tuletas kaebajale juba 05.11.2020 e-kirjaga meelde, et relvaloa kehtivuse tähtaeg hakkab varsti lõppema – kehtib kuni 27.12.2020. Pärast nimetatud kirja kättesaamist X PPA-ga ei suhelnud, ka siis, kui pidi jääma lähikontaktsena eneseisolatsiooni 18.11.2020 (kui ta oli veel terve) ega ka covidisse haigestumisest 24.11.2020. X ei teavitanud PPA-d eneseisolatsioonis ja karantiinis olemisest ajal, mil relvaloa pikendamise taotluse esitamise menetlustähtaeg ei olnud veel möödunud. Kaebajal oli võimalus suhelda vastustajaga digitaalselt (nt vaideotsus oli kaebajale saadetud PPA poolt tema e-posti aadressile xxxxxxxxxxx, ka kohus on suhelnud kaebajaga digitaalselt ning edastanud menetlusdokumendid sellele aadressile). RelvS § 41 lg 1 p 1 kohaselt relvaluba vahetatakse selle omaja avalduse põhjal seoses loa kehtivuse lõppemisega. Sama paragrahvi lg-s 3 on loetletud relvaloa vahetamiseks vajalikud dokumendid, millised tuleb esitada PPA-le (nt kirjalik avaldus; tervisetõend; dokumendid, mis tõendavad loa omaniku vastavust käesoleva seaduse § 29 lõikes 2–3, § 30 lõikes 2 või 5 või § 34 lõikes 11–15 sätestatud nõudele jm). RelvS § 41 lg 6 p 1 kohaselt käesoleva paragrahvi lg-s 3 nimetatud dokumendid tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada relvaloa kehtivuse lõppemise korral vähemalt 1 kuu enne kehtivuse lõppemist. Kohus märgib, et iga relvaomanik on sellest nõudest teadlik ning peab seda järgima. Seaduses nõutavate dokumentide tähtaegselt esitamine eeldab relvaomaniku aegsasti tegutsemist. Seaduses sätestatud tähtaja mööda laskmiseks peavad isikul olema mõjuvad (objektiivsed) põhjused. Vastustaja hinnangul mõjuvad põhjused menetlustähtaja mööda laskmiseks kaebajal puudusid. PPA on piisavalt põhjendanud oma seisukohti nii otsuses kui ka vaideotsuses. Vastustaja kinnitas kohtule, et on taotluse menetlemisel arvesse võtnud kõik PPA-le haldusmenetluses teada olevad asjaolud (sh tõendid). Kohtu hinnangul vastustaja on õigesti leidnud, et kaebajal puudus mõjuv põhjus relvaloa pikendamise taotluse esitamisega viivitamiseks ja menetlustähtaja mööda laskmiseks. Kohus ei nõustu kaebajaga, et otsuse teinud ametnik otsuse tegemisel ei arvestanud kõiki asjaolusid, sh taotluse esitamise põhjust, ebaõigesti tõlgendas faktilisi asjaolusid, sh jättis tähelepanuta ja kaalutlemata COVID-19 isolatsiooniga kehtestatud liikumispiiranguid isikute suhtes, kes kas ise või lähikondse haigestumise tõttu peavad viibima karantiinis. Kaebaja arvates ka vaide läbivaatamisel vastustaja piisavalt ei süüvinud asjaoludesse. Kohus osundab, et vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses on selgitatud taotlusega seotud asjaolusid, sh menetlustähtajaga seonduvat, millega nõustub ka kohus ning mida kohus ei hakka siinkohal üle kordama. Kohus seejuures viitab, et põhjendustega mittenõustumine ei tähenda iseenesest põhjenduste puudumist. Vastustaja on selgelt välja toonud, et kaebaja eneseisolatsioonis ja karantiinis viibimine ei olnud takistuseks relvaloa pikendamise taotluse esitamiseks, kuna seda sai teha ka e-keskkonnas ning PPA ei ole nõudnud kaebajalt taotluse esitamist vahetult PPA teeninduses. Kaebaja ei ole pöördunud PPA poole relvaloa pikendamise taotluse esitamise kohta selgituste saamiseks seoses tema eneseisolatsiooni ja hiljem karantiini jäämisega.

Kohus nõustub, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui taotluse esitamine võis küll olla raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohtu hinnangul praegusel juhul võib tegemist olla olukorraga, kus kaebajale taotluse esitamine oli küll raskendatud/ebamugav, kuid mitte võimatu (kaebaja ei pidanud taotluse esitamiseks isiklikult teenindusse kohale tulema, vaid seda võis teha e-keskkonnas, viibides samal ajal kodus eneseisolatsioonis/karantiinis). Kohus asub eeltoodut kokku võttes seisukohale, et vaidlustatud relvaloa pikendamise menetlustähtaja ennistamata jätmise otsus on õiguspärane, sh põhjendatud ja kaalutletud, seega kooskõlas seaduse nõuetega, ning puudub alus selle tühistamiseks. Samuti puudub alus vaideotsuse tühistamiseks.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.