Xi ja Yu kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega augustis 2020
Menetlusosalised
Kaebaja – X Kaebaja – Y, seaduslik esindaja Z Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Võtta haldusasja materjalide juurde haldusasjas nr 321-2405 esitatud Rahvastikuregistri 29.10.2021. a vastus nr 83.
2.Lõpetada menetlus osaliselt, s.o Xi kaebuse osas mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Vangla vastu seoses pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega augustis 2020.
3.Tagastada Yu kaebus.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord ja Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu muud selgitused Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte Xile ja Zule. Asjaolud ja menetluse käik
Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule 09.08.2021 kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna Tartu Vangla ei võimaldanud õigusvastaselt kaebajale kui kinnipeetavale pikaajalist kokkusaamist lapsega augustis 2020. Kaebaja esitas 07.07.2020 taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks 2011 sündinud alaealise lapsega. Tartu Vangla keeldus ja jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 07.06.2021 vanglale kahjunõude, mis seisneb 07.07.2020 esitatud taotluse õigusvastaselt rahuldamata jätmises. Kaebaja pere- ja eraelu puutumatust on vangla rikkunud 9 aastat. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas 5000 eurot.
2.Kohus tegi kohtunõude Tartu Vanglale, kuna kaebuse kohaselt ei olnud Tartu Vangla kaebuse esitamise hetkeks 07.06.2021. a kahjunõudele vastanud. Kohus palus vastustajal esitada asjakohased kohtueelse menetluse ja kaebuses taotletud materjalid.
3.Tartu Vangla esitas vastuse kohtunõudele asjakohaste menetlusdokumentidega. X taotles 15.06.2021. a registreeritud kahjunõudes nr 1-13/164-1 vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot õigusvastaselt augustis 2020 lapsega pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise eest. Tartu Vangla jättis 10.08.2021. a otsusega nr 1-13/164-2 Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla otsuse kohaselt jäi Xi pikaajaline kokkusaamine 2020 augustikuus ära vangla õigusvastase tegevuse tõttu. Tartu Vangla vabandas otsuses eksimuse ja sellest põhjustatud pikaajalise kokkusaamise ära jaamise ning sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast. Vangla leidis, et vaatamata õigusvastasele tegevuse ei ole põhjendatud rahalise hüvitise maksmine ja juhtunu heastamiseks on piisav vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ning vabandamine Xi ees.
4.Kohtute infosüsteemist nähtus, et X on varasemalt esitanud halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes lapsega pikaajalise kokkusaamise keelamisega seoses – kohtuasi nr 3-19-2061, milles kohtumenetlus oli käesolevas asjas kaebuse esitamise ajal pooleli. Riigikohus tegi 20.10.2021. a otsuse asjas nr 3-19-2061, millega rahuldas Xi kassatsioonkaebuse osaliselt. Riigikohus tühistas Tartu Halduskohtu 24.11.2020. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 03.06.2021. a otsuse ning rahuldas Xi kaebuse osaliselt. Riigikohus otsustas mõista Tartu Vanglalt Xu kasuks välja 1000 eurot lapsega pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
5.X esitas Tartu Halduskohtule 26.10.2021 pöördumise, milles soovis kohut teavitada, et esitas augustis 2021 kaks kaebust Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõuetega ja mõlema kaebuse puhul on tegemist tema ja lapse ühise kaebusega. X on isana lapse esindaja.
6.Kohus teatas Xile haldusasjade numbrid, millena on augustis 2021 esitatud kaebused kohtus registreeritud.
7.Kohus tegi 03.11.2021 Xi 26.10.2021. a pöördumisest tingituna kohtunõude kaebaja lapse emale Zule. Kohus võttis kohtuasja materjalide juurde tõendina haldusasjas nr 3-21-2405 esitatud Rahvastikuregistri 29.10.2021. a vastuse nr 83, millest nähtus, et Yu hooldusõigused on üksnes lapse emal. Kohus kohustas 03.11.2021. a kohtunõudega Zut teatama, kas Xi ja Zu ühine laps Y soovis esitada kaebuse Tartu Vangla vastu isaga pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohus selgitas Zule, millist kirjalikku avaldust kohus temalt ootab. Samuti selgitas kohus riigilõivu tasumise kohustust kaebuse esitamisel seaduse kohaselt.
8.Kohtul õnnestus 03.11.2021. a kohtunõue lapse seaduslikule esindajale kätte toimetada 25.11.2021. Z küsis kättetoimetamise kinnituse saatmise järel kohtult 25.11.2021 e-kirjaga, kuidas ta peab nende dokumentidega edasi toimetama (tl 31).
9.Kohus selgitas uuesti 26.11.2021. a kohtunõudega Zule, millistele küsimustele kohus temalt vastuseid ootab. Samuti selgitas kohus, et isikul on õigus taotleda riigi õigusabi või saada riigi toel õigusnõustamist, kui brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Kohus määras lapse esindajale uue tähtaja kohtule vastamiseks 5 päeva kohtunõude kättesaamisest arvates.
10.Z sai 26.11.2021. a kohtunõude kätte samal päeval, st 26.11.2021. Z küsis kohtult 26.11.2021. a e-kirjaga, kas ta saab paberid korda ajada kohtumajas ning teatas, et ta peab konsulteerima. 26.11.2021. a järgmises e-kirjas teatas Z, et tema Yu seadusliku esindajana
teatab, et tütar soovib esitada kaebused Tartu Vangla vastu oma isaga pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Lisaks täpsustas Z samal päeval saadetud e-kirjas kohtule, et avaldused pikaajalise kokkusaamise kohta taotles alati lapse isa X, kuna Z pole vangla eeskirjadega kursis. Kohtu seisukoht
11.Kohus kaalub esmalt (I), kas Xi kaebus Tartu Vangla vastu on lubatav ning seejärel (II), kas Yu kaebuse saab menetlusse võtta. I
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt peab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus selgitama asjas välja vaidluse eseme. Kohus peab kaebuse saamisel ka kontrollima, kas kaebus on korduv HKMS § 43 lg-st 1 tulenevalt.
13.Kuna X oli varasemalt pöördunud halduskohtu poole oma lapsega pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks – haldusasi nr 3-19-2061, siis kontrollis kohus, ega käesolevas asjas pole kaebaja esitanud sama nõudega samal alusel kaebust. Kohtule nähtus, et haldusasjas nr 3-19-2061 oli ebaselge ja vaieldav kaebuse alus. Kaebaja on ise rõhutanud, et tegemist on jätkuva rikkumisega.
14.Riigikohtu menetluses selgus (3-19-2061, p 20), et: „...juhtumi asjaolusid arvestades eksisid kohtud kaebuse aluse määratlemisel (HKMS § 41 lg 2). Kaebaja soovis hüvitist 19. juuni ja 2. juuli 2019. a pikaajalise kokkusaamise taotluste rahuldamata jätmisega tekitatud kahju eest. Lisaks on kaebaja selgelt väljendanud soovi saada hüvitist pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisega kaasnenud perekonnapõhiõiguse edasise rikkumisega tekitatud kahju eest kuni kokkusaamise võimaldamiseni. Sellest tulenevalt on vaatluse all kahju, mis tekkis 19. juuni 2019. a taotluse rahuldamata jätmisest kuni 29. septembrini 2020.“
15.Seega lahendati haldusasjas nr 3-19-2061 Riigikohtu 20.10.2021. a otsusega lõplikult muuhulgas kaebaja nõue augustis 2020 oma lapsega pikaajaliste kokkusaamise võimaldamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohus leiab, et Xi kaebus on vastavas osas korduv.
16.Kaebajal ei ole õigust esitada samal alusel sama nõudega kaebust uuesti, kui selle kohta on jõustunud kohtuotsus vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 1. Kui kaebaja esitab kohtule korduva kaebuse, siis peab kohus menetluse lõpetama HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Kui HKMS § 152 lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
17.Eeltoodust tulenevalt, tuginedes haldusasjas nr 3-19-2061 jõustunud kohtuotsusele, lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel osaliselt käesoleva kohtuasja menetluse, s.o Xi kaebuse osas seoses augustis 2020. aastal oma lapsega pikaajaliste kokkusaamise võimaldamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. II
18.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
19.Yu seaduslik esindaja sai Tartu Halduskohtu 03.11.2021. a kohtunõude, millega kohus kohustas kaebaja esindajat kaebuse esitamise soovist teatama ning nõuetekohase kaebuse sel puhul esitama, kätte 25.11.2021 (tl 31). Kohus andis 26.11.2021. a kohtunõudega uue tähtaja kaebaja esindajale puuduste kõrvaldamiseks. Kohus andis vastamiseks 5 päeva. Z sai 26.11.2021. a kohtunõude kätte samal päeval. Seega pidi Yu seaduslik esindaja esitama seaduse nõuetele vastava kaebuse hiljemalt 01.12.2021.
20.Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole Yu seaduslik esindaja esitanud kohtule muid avaldusi, kui 26.11.2021. a e-kirjadega (määruse p 10). Kohtule ei ole esitatud muud, kui teatatud, et Xi tütar soovib kaebuse kohtule esitada. Kaebaja seaduslik esindaja ei ole teatanud kohtule, et tasus kaebuselt riigilõivu. Kaebaja esindaja pole taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumiseks ega palunud tähtaja pikendamist. Samuti ei ole kaebaja esindaja esitanud kohtule korrektset avaldust, mida saaks käsitleda kui kaebust vastavalt 03.11.2021. a kohtunõudele. Kohus on kaebaja esindajale selgitanud 26.11.2021. a kohtunõudes võimalusi saada rahaliste vahendite puudumise korral õigusnõustamist.
21.Kohus leiab, et Yu seaduslik esindaja ei ole esitanud kohtule seaduse nõuetele vastavat kaebust ja kaebuses esinevad puudused takistavad asja lahendamist. Kohus ei või sisustada kaebust kaebaja asemel (HKMS § 2 lg 3). Vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire (HKMS § 41 lg 1). Kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebuses esinevad puudused takistavad asja menetlemist ning kaebaja esindaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud, siis tuleb Yu kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
22.Kohus ei saa võtta menetlusse ka Xi kaebust Yu nimel, sest Rahvastikuregistri 29.10.2021. a vastuse nr 83 kohaselt on Yu hooldusõigused üksnes lapse emal. Kuigi vanglas esitas avaldusi kokkusaamiseks lapse isa, siis ei tähenda see, et hooldusõiguseta vanemal oleks õigus esitada kaebus lapse nimel kohtule (perekonnaseaduse § 120 lg 1). Kohtule ei ole esitatud volitust, et tütar oleks volitanud oma isa esitama tema nimel kaebuse kohtule (HKMS § 32 lg 1 p 7).
23.Kohus selgitab, et riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 alusel on Yul õigus taotlus vanglale või kaebus halduskohtule esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal ta sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega on kohtule kaebuse esitamise tähtaeg kolm aastat kahjust teada saamisest (pikaajalise kokkusaamise ära jäämisest) arvates.
24.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. See tähendab, et kaebajal on soovi korral õigus uuesti halduskohtu poole pöörduda nõuetekohase kaebusega.
25.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärgiga, kuna määrus sisaldab delikaatseid isikuandmeid. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.