3-21-987/44 - Rahvastik - Isikut tõendavad dokumendid - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.1.Haldusasjas kogutud teabest nähtuvalt võivad erinevused isiku rahvastikuregistrisse kantud andetes ilmneda vanade perekonnaseisuaktide rahavastikuregistrisse kandmisel ja rahvastikuregistri andmekvaliteedi tööde käigus. Kaebaja puhul kandis tema xx xx xxxx sünniakti (dtl 5), kust nähtub sünniajana xx xx xxxx, rahvastikuregistrisse 2016. aastal Põlva maavalitsus (istungil). Samas loodi sünniaktilt nähtuvate isikuandmetega topeltisik X. 2020. aastal viidi kaebaja ja topeltisik rahvastikuregistris kokku (s.o tuvastati, et topeltisik ja kaebaja on sama isik) ning loodi seos kaebaja rahvastikuregistrisse kantud andmete (sh senine sünniaeg ja isikukood) ning topeltisikule antud sünniaja ja isikukoodi vahel (Siseministeeriumi seisukoht). Siseministeerium edastas andmed selle kohta, et isiku rahvastikuregistris olev sünniaeg ja isikukood ei kattu sünniaktist nähtuva sünniajaga, maakonnakeskuse kohalikult omavalitsusele (dtl 168). Nimetatud etapis toimuvad Siseministeeriumi selgituste kohaselt rahvastikuregistri kvaliteeditööd ja tegemist ei ole veel haldusmenetlusega. Kohus nimetatud seisukohaga lõpuni, menetluse tulemust arvestades, ei nõustu. 2.2 PPA selgitas 16.11.2021, et rahvastikuregistrisse on tehtud märge kaebaja sünniaja mittevastavuse kohta, mille tegijaks on Siseministeerium (dtl 156 ja KISis dokument nr 50S). Haldusorganid on asjas läbivalt selgitanud, et kui ei tehta mistahes järgmist toimingut või ei anta järgnevat haldusakti, oleks PPA tellinud siis, kui kaebaja taotlenuks isikut tõendavate dokumentide uuendamist, kaebajale uue (s.o sünniaktile vastava) isikukoodiga dokumendid ning koos sellega muutunuks ka kaebaja sünniaeg rahvastikuregistris (kuupäev xx xx asendatuks kuupäevaga xx xx). Kohus nõustub siinkohal, et PPA teeb üksnes tehnilisi toiminguid. Eeltoodust aga nähtub Siseministeeriumi (menetlus)toimingul kvaliteeditöid ja/või märget tehes on haldusväline toime – kui mistahes muu haldusorgan, sh Tallinna Perekonnaseisuamet ei sekku, asendatakse erinevate haldusorganite tegevuse tulemusel rahvastikuregistris kaebaja sünnikuupäev xx xx sünnikuupäevaga xx xx ning samuti oleks ära muudetud kaebaja isikukood. Sama nähtub ka Siseministeeriumi 08.12.2021 vastuse punktidest 2 ja 4.

1.juulit koostatud perekonnaseisuaktilt kanda perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse andmehõivekandega ametiülesande korras, ei võimalda eirata PKTS § 13 korda, vaid ametiülesande korras tähendab seda, et haldusorgan algatab haldusmenetluse ise (PKTS § 7 lg 3). Seega kokkuvõttes on toimunud kaebaja perekonnaseisukande muutmine PKTS § 13 mõttes ilma haldusmenetlust läbi viimata ning selle muutmise (sj rahvastikuregistrisse tehtud märke teel) on toimetanud Siseministeerium. Asjaolu, et Tallinna linnal oli võimalik see toiming tagasi pöörata, ei kõrvalda algse toimingu olemasolu. Kohus kordab, et ilma Tallinna linna mistahes tegevuseta oleks Siseministeeriumi tegevuse automaatseks järelmiks kaebaja dokumentide uuendamisel olnud nii sünniaja kui ka isikukoodi muutumine rahvastikuregistris. Kohus märgib laiemalt, et haldusmenetluse üldine loogika on, et kui just seadus ei näe ette teisiti, toimub isiku mistahes kohustuse, õiguse, staatuse vms muutmine haldusakti (või erandlikult toimingu) alusel, mida isikul peab olema võimalik vaidlustada. Isik ei pea taotlema juba toimunu tagasipööramist ja tagasipööramata jätmise põhjendamist, vaid haldusorganid peavad põhjendama ja teavitama sellest, kui isiku andmeid/seisundit/staatust muudetakse. 2.3 Siseministeerium on ette näinud korra, mille kohaselt teavitatakse andmehõive tulemusest maakonnakeskuse kohalikku omavalitsust (Tallinna linna), kellel on siis võimalik teha tegevusi, mille tulemusel PPA jätab Siseministeeriumi märke arvestamata. Maakonnakeskuse kohalik omavalitsus viib läbi andmete korrastamiseks vajalikud tegevused, sh kogub tõendeid ja suhtleb isikuga, kelle andmetes ebakõlad avastati. Siinkohal on tegemist haldusmenetlusega HMS ja PKTS § 1 lg 3 mõttes. Seega tuleb perekonnaseisutoiminguid tegeval kohaliku omavalitsuse üksusel järgida ka haldusmenetluse reegleid: teavitada isikut menetluse alustamisest (HMS § 35 lg 5 p 2), täita uurimiskohustust (HMS § 6) andes isikule võimaluse tõendeid esitada ja kogudes tõendeid vajadusel ise, täita selgitamiskohustust (HMS § 36) ja selgitada isikule tema õigusi ja kohustusi ning mida teha juhul, kui isik ei nõustu sünniaktist nähtuvate andmetega, kuulata isik ära (HMS § 40) ja koostada menetluse tulemuse kohta haldusakt (HMS § 51 lg 1) koos vaidlustamisviitega (HMS § 57 lg 1). Kohus ei ole käesolevas asjas jõudnud sisulise kohtuotsuseni, kuid menetluse käiku hinnates saab järeldada, et haldusmenetluse põhiprintsiipe ei ole järgitud, sh ei pruukinud kaebajal olla üldse selge, kas ja milline haldusmenetlus on algatatud, kas ja mille kohta ta peaks vastuväiteid esitama ning kas ja milline võib olla haldusmenetluse tulemus (haldusakt vms). Kaebaja on ka selgitanud, et sai 15.03.2021 teavituse (kaebuse lisa 1) kaks kuud pärast seda, kui teda teavitati suuliselt ning üksnes enda nõudmisel, mitte haldusorgani algatusel. Asjas on kogumis puudunud dokument, mille osas on õigusteadmisteta isikule selge, et isik saab selle vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda. Kaebajal puudunuks vajadus kohtusse pöörduda kui sõltumata käesoleva määruse punktis 2.2 märgitule oleks Tallinna linn haldusmenetluse korrakohaselt läbi viinud. Olukorras, kus isiku kohta on rahvastikuregistris samade andmeväljade kohta mitmeid erinevaid andmeid (nt kaks sünniaega), ei 3(6)

saa üht andmevarianti automaatselt õigeks ja teist valeks lugeda. Ka eelnevalt rahvastikuregistris olemas olnud andmetel peab olema alusdokument (RRS § 22 lg 1). RRS ei sätesta, et ühel § 22 lõikes 1 nimetatud dokumendil oleks teisest suurem tähendus või loetaks ühe alusdokumendi alusel rahvastikuregistrisse kantud andmed automaatselt õigeteks. Seda kinnitab ka Siseministeeriumi 08.12.2021 seisukoht. Seega tuleb perekonnaseisuasutusel andmeerinevuste korral selgitada välja õiged andmed haldusmenetluses ja anda vastav haldusakt, sh vajadusel muuta sünniakti andmeid. Kui isik ei nõustu sünniaktis oleva sünniajaga, võib vastavat avaldust tõlgendada perekonnaseisuandmete muutmise avaldusena PKTS § 13 lg 2 mõttes või suunata isikut mittenõustumise väljendamisel vastavat avaldust esitama. Selliselt on tagatud, et olenemata menetluse tulemusest, on isikul võimalik oma õigete sünniandmete väljaselgitamises osaleda ja perekonnaseisuametniku otsusega mittenõustumisel seda vaidlustada. Kohus jääb küll senise seisukoha juurde, et tegemist on tagurpidi haldusmenetlusega, kus viiakse läbi menetlus status quo säilitamiseks ja haldusorgani (Tallinna linna) viivituse või tegevusetuse tulemiks võib olla, et realiseerub Siseministeeriumi märkest tulenev tagajärg. Loogilise haldusmenetluse korral tulnuks viia läbi haldusmenetlus, millega muudetakse registris sünnikuupäeva (xx xx  xx xx), mitte haldusmenetlus, et säilitada senine kuupäev. 2.4 Lisaks sellele, et haldusmenetlus on läbi viidud tagurpidi, märgib kohus alljärgnevat: - Tagamaks, et isiku isikukood muutub võrreldes seni kasutusel olnuga alles siis, kui on kindlaks tehtud, et seni kasutusel olnud isikukood ja sünniaeg on valed, tuleks vastav märge PPA-le teha alles pärast seda, kui eelnevalt kirjeldatud haldusmenetlus on lõpule viidud. Kohtu hinnangul ei täida PPA-le varasemalt sellise informatiivse märke tegemine ning isikute hilisem teavitamine Siseministeeriumi ja Tallinna Perekonnaseisuameti väidetud eesmärki inimest säästa ja tekitada võimalikult vähe ebamugavusi. Kohtu 11.06.2021 määruses ja kaebaja 20.09.2021 seisukohale lisatud meediakajastuse taustal on kohtul piisav veendumus, et risk isiku igapäevaelu oluliselt häirivate ja halvemal juhul isikule ohtlike ebamugavuste tekkimiseks on olukorras, kus PPA võib isikule väljastada uue sünniaja ja isikukoodiga dokumendi juba enne perekonnaseisuasutuse poolt haldusmenetluse lõpuleviimist, reaalne (nt probleemid ravimite väljaostmisel). Isikute õiguseid ei kaitse piisavalt menetlusviis, kus isikut teavitatakse ebakõladest tema isikuandmetes ajal, mil mittenõustumise korral ei pruugi haldusmenetluse läbimiseks ja õige sünniaja väljaselgitamiseks enam piisavalt aega olla. Lisaks, teavitades isikuid hiljem, võib osade tõendite kogumine muutuda võimatuks, sest sellistes vaidlustes on olulised isikulised tõendid, s.o tunnistajad, kes isikute vanust arvestades võivad enne ära surra või muul põhjusel osutuda võimetuks ütlusi andma. Nagu tõdetud, võib isikukoodi muutumine tekitada isikule olulisi ebamugavusi ja isiku sünniaeg on ka piisavalt oluline isiku identiteedi ja inimväärikuse osa, et selle õigsuse väljaselgitamise ajal säilitada isikule seni kasutusel olnud sünniaeg ja isikukood. - Kohtu hinnangul on ka problemaatiline RRS § 43 p 1, mis välistab isikukoodi vahetamisel kaalutlusõiguse. Kohus leiab, et põhiseadusvastane võib olla see, et on välistatud isiku õiguste kaalumine formaalse andmete õigsuse tagamise eesmärgiga, sh ka juhul, kui aastakümneid hiljem tõdetakse, et registriandmed ongi hiljuti ilmnenud alusdokumentide kohaselt valed. Kohtule ei nähtu peale rahvastikuregistri andmekvaliteedi ja rahvastikuregistri usaldusväärsuse muid olulisi avalikke huve, mille tagamine oleks ilmselgelt olulisem isikule pikka aega teada olnud sünniaja ja isikukoodi säilitamisest. Isikul ei ole võimalik korraga kasutada mitut sünniaega ja isikukoodi ka juhul, kui rahvastikuregistris on isiku vastavate andmete osas ebakõlad. Olukorra, et isiku võimalike sünniaegade erinevuse tõttu tekiks tal õigustamatult varem õigus mõnele riigipoolsele hüvitisele või soodustusele, vältimiseks ongi tarvilik kaalumine läbi viia. Isikukood on mitmetes infosüsteemides isiku tuvastamise aluseks ning selle vahetamine võib tekitada väga palju igapäevaprobleeme, mis võivad päädida ka ohuga elule, tervisele ja toimetulekule (andmed retspetikeskuses, digiloos, pensionikeskuses või pangas).

3.1.Kohus eemaldab menetlusest vastustajana Politsei- ja Piirivalveameti. Kuigi kohus on alguses menetlusse võtnud kaebuse ka Politsei- ja Piirivalveameti keelamiseks kaebaja isikukoodi muutma, on kohtumenetluse jooksul selgunud, et PPA ei otsusta iseseisvalt kaebajale uue isikukoodiga dokumentide väljastamist, kui kaebaja uusi dokumente taotlema läheb, vaid PPA väljastab uued teise isikukoodiga dokumendid rahvastikuregistri vastava märke alusel. Eelnimetatut on nii seisukohtades kui ka kohtu eelistungil kinnitanud nii Tallinna Perekonnaseisuamet, Siseministeerium kui ka PPA. Arvestades ka, et kaebaja eesmärgi saavutamiseks ei olnud keelamiskaebuse esitamine PPA vastu vajalik (vt määruses eelnevalt), on PPA vastustajaks tunnistamine olnud ekslik ning PPA tuleb vastustajana menetlusest eemaldada. Formaalselt jätab kohus ka menetlusse võetud nõude HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. 3.2 Kaebaja eesmärgiks on läbivalt olnud, et tema sünniaega ja sellega seotult isikukoodi ei muudetaks. Menetluse jooksul on selgunud (vt määruse p-d 2.1 ja 2.2), et sünniaja muutmise märge, s.o toiming, millesse muul viisil sekkumata kaebaja sünniaeg ja isikukood vältimatult muutub, on tehtud Siseministeeriumi poolt. Seega on kohus osaliselt vastustaja valesti tuvastanud ning vastustajana tuleb menetlusse kaasata ka Siseministeerium. Siseministeerium on olnud menetluse algusest peale asjaolude selgitamise juures ning kohus märkis ka 01.12.2021 kohtunõudes, et kohus kontrollib veel nõudeid ja neile vastavat vastustajat. Tulenevalt kohtumääruse p-des 2.1 ja 2.2 toodust on juba kohtumenetlusse võetud nõue „kohustada säilitama kaebaja senine sünniaeg rahvastikuregistris“ suunatud ka Siseministeeriumi vastu. Seda nõuet oleks sisulise menetluse jätkamise korral võimalik ja vajalik täpsustada. Kohus ei pea otstarbekaks edasise sisulise menetluse puudumisel määratleda, kas Siseministeeriumi tegevused olid toimingud või haldusaktid ning kas tuleks täiendavalt tuvastada ka nende õigusvastasus. Kuna Siseministeerium tegi toimingu (märke), mille tulemusel oleks ilma sekkumiseta kaebaja sünniaeg ja isikukood muutunud, saab pidada nõuet kohustada Siseministeeriumit kaebaja senist sünniaega rahvastikuregistris säilitama menetluse senises staadiumis piisavaks. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus kohustamisnõude osas vastustajaks ka Siseministeeriumi.