Politsei- ja Piirivalveameti taotlus I.B.i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– I.B.
Asja läbivaatamine
13.12.2021 istungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja anda luba I.B.i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.01.2022 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 265 lg 5).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas 30.04.2021 Ukraina kodaniku I. M. suhtes rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 7002110004-1, millega kohaldas isikule 1 aasta ja 6 kuu pikkuse sissesõidukeelu Schengenisse. Isik sai otsuse kätte 24.05.2021 ning vaidlustas selle. Tallinna Halduskohus jättis 13.08.2021 otsusega nr 3-21-1161 kaebuse rahuldamata. I. M. muutis oma perekonna nime B. PPA-le teadaolevalt lahkus I.B. Eestist ja Schengenist 11.07.2021 peale mida hakkas kehtima isiku suhtes 1 aasta ja kuue kuuline sissesõidukeeld (kuni 11.01.2023).
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 11.12.2021 I.B.i väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p 1 alusel 48-tunniks kinni.
3.PPA koostas 12.12.2021 isikule koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052250192, millega määrati isikule Eestisse ja Schengeni territooriumile sissesõidukeeld 3 aastaks.
4.PPA esitas 13.12.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse I.B.i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel kuni üheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p 1 sätestatud kinnipidamise alus.
3-21-2874 1) Isik sisenes teadlikult Schengenisse, sh Eestisse ajal, mil tal oli kehtiv sissesõidukeeld. Samuti on isik selgesõnaliselt väljendanud, et ta ei soovi Eestist lahkuda ning ka tema käitumisest (Eestisse sisenemine sissesõidukeelu ajal) saab järeldada tema soovimatust Eestist lahkuda. 2) PPA on seisukohal, et I.B. muutis oma perekonnanime eesmärgiga, et Schengeni välispiiri ületamisel ei oleks teda võimalik tuvastada kui I. M. Isik on ka varasemalt kaks korda abiellunud, kuid nende suhete puhul ta ei võtnud endale abikaasa perekonnanime. Abikaasa sõnade kohaselt oli I.B. selgitanud, et nime vahetades on tal võimalik Eestisse koheselt tagasi tulla. PPA on veendunud, et isik andis oma perekonnanime vahetamise eesmärgi, Eestisse saabumise, siin töötamise ja siit lahkumise plaanide kohta teadlikult valeütlusi. Isik on valetanud oma abikaasale ja pannud ta olukorda, kus teda on võimalik kriminaalkorras karistada karistusseadustiku § 259 p 1 alusel. PPA hinnangul ei ole I.B. usaldusväärne isik. 3) PPA on seisukohal, et I.B. annab ütlusi, mis on temale kasulikud ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Seega ei ole ka tema ütlused igapäevaselt järelevalvemeetmetel käimise kohta usutavad. Põgenemisoht seisneb selles, et vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse Schengeni liikmesriiki või asuda ennast Eesti siseselt varjama enda väljasaatmise takistamiseks. Arvestades Schengeni ala sisest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. Ka varasemalt ei ole sissesõidukeeld takistanud I.B.il Schengeni liikmesriikide vahel vabalt liikumist. 4) PPA hinnangul ei ole põgenemisohu esinemise korral võimalik VSS §-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud elukohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele ja või ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest ja või perekonnaseisumuutmisest) kohaldada. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. 5) PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. 6) Esimene võimalus isiku väljasaatmiseks Ukrainasse on 14.12.2021 kell 14:55 Tallinn-Harkov lennuga. Isiku kinnipidamine lõppeb 13.12.2021 kell 18.56. Väljasaatmine sõltub ka piletite olemasolust ning lennufirma kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava välismaalase peale. Taotluse esitamise hetkel on PPA tellimus esitatud, kuid lennupiletid ja vastav kinnitus puuduvad. Ootamatute asjaolude tõttu taotleb PPA eelnevalt mainitud võimalusest pikemat tähtaega, kuid kinnitab, et vabastab isiku kinnipidamise asjaolude äralangemisel.
5.PPA jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde. PPA hinnangul on võimalik isiku väljasaatmine ühe kuu jooksul.
6.I.B. selgitas istungil, et kuna ta on pärast abiellumist võtnud abikaasa perekonnanime, siis varasemalt kohaldatud sissesõidu keeld enam tema suhtes ei kehti. Lisaks soovis I.B. enne väljasaatmist näha oma abikaasat ning selgitas, et tema vabastamisel läheks ta abikaasa juurde ja naaseks väljasaatmise ajaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.PPA taotleb luba I.B.i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, leides, et esineb VSS § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. 2(4)
3-21-2874
8.Kohus leiab, et PPA taotlus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Isiku suhtes kehtis alates 11.07.2021 1 aasta ja 6 kuu pikkune sissesõidu keeld vastavalt PPA 30.04.2021 otsusele nr 7002110004-1. Selgelt vale on isiku arusaam, et seoses nimevahetusega eelnimetatud otsusest tulenev sissesõidukeeld tema suhtes enam ei kehti. Kohus selgitas isikule ka 13.12.2021 istungil, et sissesõidukeeld on seotud isiku, mitte tema nimega.
10.PPA leiab, et isiku puhul esineb põgenemisoht. VVS § 68 p 6 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. I.B. on 11.12.2021 küsitlusel protokolli kohaselt selgesõnaliselt öelnud, et ta ei ole nõus Eesti Vabariigist ega Schengenist lahkuma. Ka 12.12.2021 küsitlusel on I.B. selgitanud, et ei soovi Eestist lahkuda ega Ukrainasse tagasi pöörduda. Lisaks on isiku soovimatust lahkumisettekirjutust täita võimalik järeldada ka tema käitumisest. Isik on Eestisse sisenenud sissesõidukeelu ajal, vahetanud selle hõlbustamiseks perekonnanime ning andnud tema abikaasa ütlustest nähtuvalt PPA-le riiki sisenemise asjaolude kohta ebausaldusväärseid ütluseid. Kokkuvõttes on põhjendatud seisukoht, et I.B. ei soovi lahkumisettekirjutust täita.
11.Lisaks esineb PPA hinnangul isiku puhul põgenemisoht VVS § 68 p 7 alusel. Kohus nõustub ka selle sisukohaga. I.B.i suhtes kehtis PPA 30.04.2021 otsuse nr 7002110004-1 alusel sissesõidukeeld. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väiteid, et tema hinnangul tähendas see vaid Eestis töötamise keeldu. Isik vaidlustas otsuse, mistõttu pidi ta selle sisuga tuttav olema. Seda tõendab ka asjaolu, et isik lahkus 11.07.2021 Eestis. Samuti on isiku abikaasa 12.12.2021 ütluste kohaselt teadlik, et isik ei võinud pooleteise aasta jooksul Eestisse tagasi tulla. Sellest nähtub üheselt, et ka isik ise pidi sellest teadlik olema. Niisiis on I.B. teadlikult sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidu keelu kehtivusaja jooksul.
12.Seega nõustub kohus PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ning isiku kinnipidamine on vajalik, et ta oleks väljasaatmiseks kättesaadav.
13.PPA ei ole pidanud muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist tõhusaks. Kohus nõustub, et asja materjalidest ei nähtu, et väljasaatmismenetlust oleks võimalik tagada VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmetega. Põgenemisohu tuvastamisel võib teisi järelevalvemeetmeid väljasaatmismenetluse eesmärkide saavutamiseks pidada ebatõhusaks. PPA-l puudub isiku vastu usaldus. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põgenemisohu vältimiseks vajalik.
14.Kuigi isik on väljendanud soovi enne väljasaatmist abikaasa juures ööbida ning lubanud väljasaatmise ajaks naasta, ei näe kohus isiku põgenemisohust tulenevalt võimalust selle võimaldamiseks PPA taotluse rahuldamata jätmiseks. Vastavalt 13.12.2021 kohtuistungil arutatule võimaldatakse isikul enne väljasaatmist lennujaamas 30 minuti abikaasaga kohtuda.
15.Puudub alus arvata, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine võiks olla vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Maksimaalselt kuu aega kinnipidamist ei ole põhjust pidada ka ebaproportsionaalseks.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku puhul esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus, VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei saa pidada tõhusaks põgenemisohu tõttu, isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab VSS § 23 lg 11 alusel PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 13.01.2022 (kaasa arvatud).