lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1872/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 03.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1872/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
817
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1872

Määruse kuupäev

3. detsember 2021

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

C.C (C) kaebus Viru Vangla vastu kahju summas 500 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt televiisori vaatamise võimalusest ilmajäämisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada C.C kaebus.
2.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.C.C (kaebaja) esitas 12. veebruaril 2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis 500 euro hüvitamist selle eest, et ta ei saanud ajavahemikul 2.‒10. detsember 2020 antennipesa rikke tõttu kambris vaadata televiisorit.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Viru Vangla 17. mai 2021. a otsusega nr 6-16/22-2 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 10. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot väljamõistmiseks seoses televiisori vaatamise võimalusest ilmajäämisega. Kaebaja märgib, et talle tekitati suuri hingelisi kannatusi sellega, et vangla ei parandanud ära tema kambris olevat antennipesa ja ta ei saanud seetõttu televiisorit vaadata. Kaebaja väitel pidi ta pidevalt paluma, et antennipesa ära parandataks, kuid seda ei tehtud. Kaebajat ei paigutatud koheselt ka teise kambrisse, kus on terve antennipesa. Kaebaja sõnul on tal tuvastatud vaimse tervise probleemid ning vangla tegevusetus süvendas neid veelgi. Kaebaja palub ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et tal on vanglas väikses ruumis suurel hulgal dokumente ning võimatu on pidada arvestust selle üle, millal tähtaeg saabub. Kaebaja väitel avastas ta Viru Vangla otsuse nr 6-16/22-2 dokumente korrastades
10.augustil 2021.

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et hüvitamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebaja nõuab Viru Vanglalt 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist selle eest, et talle tekkis väidetavalt tervisekahju, kui antennipesa rikke tõttu ei olnud tal võimalik televiisorit vaadata. Kohtule esitatud kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt ei saanud kaebaja tõesti kaheksa päeva jooksul oma kambris televiisorit vaadata, kuna sealne antennipesa oli rikkis. Kohtu hinnangul ei saanud see aga kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebamugavusi põhjustada, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja viitab vaimse tervise probleemide süvenemisele seoses televiisori vaatamise võimalusest ilmajäämisega. Kohus märgib, et tervise kahjustamise näol on küll tegemist olulise põhiõiguse rikkumisega, kuid kohtu hinnangul ei ole mitte igasugune haldusorgani tegevus kaebaja õigusi intensiivselt riivav, kui kaebuses sellega seonduvalt tervisekahju tekkimisele viidatakse. Tervisekahju tekkimine peab olema ka tõendatud. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et väidetav vastustaja õigusvastane tegu oleks põhjustanud kaebaja tervise halvenemise. Kohtu hinnangul ei ole see ka tõenäoline, et televiisori vaatamise võimalusest ilmajäämine kaheksa päeva jooksul tekitaks kaebajal tervisekahju.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama sätte lõike 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab. Samas on mittevaraline kahju võimalik hüvitada ka toimingu õigusvastasuse tuvastamisega või teiste vahenditega, nt vabandamisega kannatanu ees (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, punkt 13 ning seal viidatud kohtupraktika; 6. juuni 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-27-02, punkt 13). Kohus leiab, et arvestades kaebaja õiguste riive vähest intensiivsust, ei ole kahju hüvitamine rahas praegusel juhul põhjendatud. Kaebajale ei kaasnenud vangla tegevuse tõttu seoses rikkis antennipesaga tavapäraselt kaasnevatest üleelamistest oluliselt suuremal määral kannatusi ega tervisekahjustust, vaid üksnes teatud ebamugavused. Samuti ei ole vaja kohtumenetluses täiendavalt hinnata Viru Vangla tegevuse õiguspärasust või hüvitada kahju teiste vahenditega. Viru Vangla on 17. mai 2021. a otsuses nr 6-16/22-2 möönnud, et kaebaja ei saanud kaheksa päeva jooksul televiisorit vaadata ning on kaebaja ees talle sellega tekitatud ebamugavuse pärast vabandanud. Seega on vangla oma võimaliku õigusvastase tegevuse juba heastanud ning hüvitamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.

8.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole kaebetähtaja küsimust vajalik lahendada ning tähtaja ennistamise taotlus jääb läbi vaatamata.
9.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium