Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Rasmussen
Otsuse teatavakstegemise
20.12.2016 Rapla kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-10235
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
31 921.91 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Swedbank AS 10060101 asukoht: Tallinn, Liivalaia 8 Esindaja: Triin Kivipõld e-post: [email protected] Kostja I: Marili Kärner xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxxxx Kostja II: Hilja Saks xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxxxxxx tn xx-xx Esindaja: Reet Vokk RV Õigusbüroo OÜ e-post: [email protected]
Istungi toimumise aeg
Rahuldada hagi osaliselt.
21.11.2016
Välja mõista kostjaltelt solidaarselt Swedbank AS kasuks 24 322 (kakskümmend neli tuhat kolmsada kakskümmend kaks) eurot ja 38 senti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 1000 (üks tuhat) eurot. Kostjad on kohustatud tasuma viivist menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 15.02.2008 sõlmis hageja kostjatega laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel said kostjad hagejalt laenu summas 76 743 eurot xxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) asukohaga xxxxxx xxxx xxx xxxx ostmiseks. Kuna kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja 26.09.2012 lepingu üles ja 29.10.2012 esitas täitemenetluse alustamise avalduse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 29.11.2012 esitas kostja I Pärnu Maakohtule hagi laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Pärnu Maakohtu 13.01.2014 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Menetlus lõppes Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2014 otsusega, millega jäeti Pärnu Maakohtu otsus muutmata. 02.03.2015 müüs kohtutäitur Rocki Albert enampakkumisel tagatisvara, s.o kinnistu asukohaga xxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxxxx hinnaga 60 000 eurot. Nimetatud summast laekus hagejale laenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tuleneva võlgnevuse katteks 53 718.60 eurot. Laekumine ei katnud kogu lepingust tulenevat võlgnevust. Hagi esitamise seisuga oli kostjate võlgnevus hageja ees 30 660.13 eurot, millest põhivõlg 15 674.34 eurot, intress 629.04 eurot, leppetrahv 19 eurot, menetlustasu 6.40 eurot ja põhiosa viivis 14 331.35 eurot. Kohtuistungi toimumise aja (21.11.2016) seisuga oli hageja viivisenõue 16 060.56 eurot ja kogunõue 32 392.03 eurot. Viivist on arvestatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt 32 392.03 euro väljamõistmist. Kostjate seisukoht Laenulepingust nähtub, et hageja on andnud kostjatele laenu 76 743 eurot xxxxxx xxxxxx xxx xxxxx asuva xxxxxxxx kinnistu ostmiseks. Kinnistu realiseeriti hinnaga 60 000 eurot. Seega on hageja andnud laenu suuremas summas, kui oli laenutagatise väärtus. Kostjal II puudus laenusaamise ajal sissetulek. Seega on hageja laenu väljastamisel käitunud vastutustundetult. KAS § 83 lg 3 sätestab, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjad on seisukohal, et nende suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud. Andes laenu isikule, kellel ei olnud lepingu sõlmimise ajal ega ka hiljem mingit võimekust tekkivaid kohustusi täita (kostja II), tekitab hageja oma rahalise nõudega kostja I vastu viimasele kahju. Kostja I esitab hageja vastu tasaarvestusavalduse, millega loeb oma kahju hüvitamise nõude tasaarvestatuks hageja nõudega summas 30 660.13 eurot. Kui kohus siiski otsustab hagi rahuldada, paluvad kostjad jätta viivised välja mõistmata või neid vähendada. Kostjate seisukoht kohtuistungil oli, et kuna tagatisvara väärtus oli vähenenud eelkõige muutuste tõttu kinnisvaraturul, ei peaks kogu riski kandma kostjad, vaid osa sellest võiks jääda hageja kanda.
Kohtu seisukoht. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel olid lepingulised suhted, mis lõppesid hageja poolt lepingu ülesütlemisega, kuna kostjad oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. Lepingu ülesütlemise õiguspärasus on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2014 otsusega. Tagatisvara realiseeriti kohtutäituri poolt 02.03.2015 toimunud enampakkumisel. Enampakkumise õiguspärasus on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2016 otsusega. Kuna tagatisvara müügist laekunud summad ei katnud kogu lepingust tulenevat nõuet, taotleb hageja 32 392.03 euro väljamõistmist kostjatelt solidaarselt. Nimetatud nõudest on lepingujärgne põhivõlg 15 674.34 eurot ja muud lepingust tulenevad nõuded kokku 654.44 eurot, ülejäänu moodustab viivis. Kostjate vastuväited vastutustundetu laenamisega seoses on otsitud ja põhjendamatud. Hageja on laenu andmisel hinnanud nii tagatisvara väärtust kui kostjate maksevõimet. Kostjate tegelik etteheide seisneb selles, et kui laenu tagatisvara realiseerimine ei võimalda kõiki lepingulisi kohustusi täita, näitab see, et hageja on tagatisvara valesti hinnanud või laenulepingut ebapiisavalt taganud, mistõttu peaks nimetatud riski kandma hageja või siis mõlemad pooled. Ka siis, kui tagatisvara hinnalangus on tingitud muutustest kinnisvaraturul, on kogu riski jätmine kostjate kanda ebaõiglane. Kohus sellise konseptsiooniga ei nõustu. Pooled sõlmisid 15.02.2008 laenulepingu, mille kohaselt kohustub üks isik andma teisele rahasumma ehk laenu ja laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma ning tasuma majandustegevuses antud laenult intressi. Lepingu ülesütlemise korral on kostjad kohustatud oma lepingulised kohustused täita olenemata sellest, milline on tagatisvara realiseerimise tulem. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Sama paragrahvi lg 8 järgi võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162, mille järgi võib kohus viivist vähendada mõistliku suuruseni, kui viivis on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kostjate taotlus viivise vähendamiseks on asjaoludest tulenevalt põhjendatud. Kostjate kohustus on põhinõude osas suures osas täidetud ning viivise kujunemise on muuhulgas põhjustanud poolte vahel toimunud õiguslikud vaidlused. Kohtu hinnangul on mõistlik vähendada kostjatelt väljamõistetavat viivist u poole võrra, s.o 8000 eurole. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi hagi rahuldati seoses viivise vähendamisega osaliselt, ei pea kohus põhjendatuks sellest lähtuvalt menetluskulude jaotust muuta ning menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 1000 eurot, milline summa tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.