Ruslan Gusseinovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses tema avaldustele hilinenult vastamisega
RESOLUTSIOON
Tagastada Ruslan Gusseinovi kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ruslan Gusseinov (kaebaja) esitas 21. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebaja põhjendab, et esitas vanglale rohkem kui kuu aega tagasi erinevaid taotlusi ja selgitustaotlusi (6 avaldust 15. septembril 2021, ühe avalduse 27. septembril 2021 ja neli avaldust 12. oktoobril 2021), kuid siiani ei ole vangla kaebajale vastanud. Samuti ei ole vangla kaebajat teavitanud selgest põhjusest, miks vastused hilinevad. Kaebaja on mitu korda pöördunud probleemiga seoses oma inspektor-kontaktisiku poole, kuid ametnik ignoreerib kaebajat. Kaebaja soovib vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, et vangla edaspidi sellist käitumist väldiks.
Tartu Vangla esitas kohtule 29. novembril 2021 vastuse kohtunõudele, milles selgitab järgnevat.
2.1.Vangla registreeris 15. septembril 2021 kaebaja kuus avaldust kokku nr-ga 2-3/2569-1 ning vastas avaldustele 1. oktoobri 2021. a vastusega nr 2-3/2197-2.
2.2.Vangla registreeris 27. septembril 2021 kaebaja avalduse nr-ga 2-5/846-1 ning vastas kaebajale 29. novembri 2021. a vastusega nr 2-5/846-2.
2.3.Vangla registreeris 12. oktoobril 2021 kaebaja kaks avaldust kokku nr-ga 2-3/2881-1 ning vastas avaldustele 29. novembri 2021. a vastusega nr 2-3/2881-2.
2.4.Vangla registreeris 12. oktoobril 2021 kaebaja kaks avaldust kokku nr-ga 6-24/4806-1 ning vastas avaldustele 29. novembri 2021. a vastusega nr 6-24/4806-2.
3-21-2690
2.5.Kaebaja ei ole esitanud vanglale avaldusi, milles väljendab rahulolematust viivituse osas pöördumistele vastamisel.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohtu hinnangul esineb kaebuse tagastamiseks alus tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-st 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
4.Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla tegevus tema avaldustele hilinenult vastamisel õigusvastaseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.
5.Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võivad olla rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-11-02, p 15). Kaebaja selgitab, et tema põhjendatud huviks on, et vangla edaspidi sellist käitumist, s.o hilinenult vastamist väldiks. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
6.Haldusasja materjalidest nähtub, et käesolevaks ajaks on vangla kõikidele kaebaja avaldustele vastanud. Kuuele neist, s.o vanglas 15. septembril 2021 registreeritud avaldustele, vastas vangla juba 1. oktoobri 2021. a vastusega nr 2-3/2197-2 ehk enne kaebuse esitamist. Sealjuures on vangla kinni pidanud ka avaldustele vastamise 30-päevasest tähtajast (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6; Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 11.1.3). Ülejäänud avaldustele on vangla vastanud 29. novembri 2021. a vastustega nr 2-5/846-2, 2-3/2881-2 ja 6-24/4806-2. Viimati nimetatud avaldustele on vangla vastanud küll hilinenult, kuid vangla on vastamisega viivitamise pärast kaebaja ees kõikides vastustes vabandanud ehk oma õigusvastast käitumist tunnistanud. Sellises olukorras ei ole enam kaebaja ja vangla vahel vaidlust rikkumise toimumise üle, kujunenud on õiguslikult selge olukord ning vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale mingisugust eelist. Vanglal on kohustus järgida õigusaktides sätestatut ning olukorras, kus haldusorgan oma vigu tunnistab, ei ole alust arvata, et ta järgmisel korral oma vigu kordab. Seega ei esine reaalset ohtu, et vangla edaspidi kaebaja etteheidetaval viisil uuesti käitub ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav.
7.Samuti juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et kui vangla tulevikus tõepoolest uuesti kaebaja avaldustele vastamisel hilineb, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks praegu esitatud tuvastamiskaebusest tõhusam pöörduda vangla poole, juhtida vangla tähelepanu viivitusele ning nõuda oma esitatud avaldustele vastamist. Kuigi kaebaja väidab, et pöördus ka käesoleval juhul inspektor-kontaktisiku poole seoses vastuste hilinemisega, siis ei nähtu vangla vastusest kohtunõudele, et kaebaja oleks siiski vanglale vastavaid kirjalikke avaldusi esitanud.
8.Lisaks ei nähtu kohtule asjaolusid arvestades tuvastamiskaebuse esitamise vajadust rehabiliteerival eesmärgil. Kaebeõigust ei saa tuletada ka seoses hilisema hüvitamiskaebuse
3-21-2690 esitamise kavatsusega. Vanglale kahju hüvitamise taotluse või kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.
9.Kohus peab vajalikus selgitada kaebajale täiendavalt järgnevat. Kaebaja avaldustest nähtuvalt on kaebaja eelkõige rahulolematu talle vangla poolt riskihindamise tulemusena antud hinnangute osas. Kaebaja viitab ka tema suhtes koostatud iseloomustusele. Riskihindamine, kaebajale määratud ohutase vms ei ole aga haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses eraldiseisvalt vaidlustatavad, kuivõrd need ei oma kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust. Otsustused, mis kinnipeetava suhtes regulatiivset toimet omavad, nt avavanglasse paigutamist puudutav otsustus, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Kui nendes haldusaktides tuginetakse mingile kaebajale antud hinnangule, millega kaebaja ei nõustu, siis on võimalik selle õiguspärasust hinnata haldusakti vaidlustamise raames (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 13-14; Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-19-58, p 12). Seega ei ole kaebajal otstarbekas oma õiguste tõhusaks kaitseks vaidlustada käesolevas asjas esitatud vangla vastuseid või riskihindamise tulemusi, vaid kaebajal tuleb oodata ära vangla reaalne otsustus, millest saabuvad kaebajale talle antud hinnangu tõttu mingid negatiivsed tagajärjed.
10.Eelnevale tuginedes tagastab kohus Ruslan Gusseinovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.