Indrek Kivi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt kaebaja öörahu rikkumisega
Menetlusosalised
Kaebaja – Indrek Kivi Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Janek Riives
RESOLUTSIOON
1.Jätta Indrek Kivi kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale Ringkonnakohtule kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustajale.
võib esitada määruskaebuse Tartu 15 päeva jooksul arvates määruse
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Indrek Kivi esitas 12. mail 2021 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot seonduvalt asjaoluga, et vanglaametnik rikkus kahel korral kaebaja öörahu (12. märtsi ööl vastu
13.märtsi 2021, 22. märtsi ööl vastu 23. märtsi 2021). Kaebaja sõnul kahjustati sellise pahatahtliku käitumisega kaebaja tervist ning tegemist on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumisega. Koos kaebusega esitas I. Kivi menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus kuulutas 7. juuni 2021. a määrusega haldusasja nr 3-21-1029 menetluse kinniseks, tagastas I. Kivi kaebuse osas, milles kaebaja nõuab tervisekahju hüvitamist seonduvalt kaebaja öörahu rikkumisega 22. märtsi ööl vastu 23. märtsi 2021, ning võttis ülejäänud osas I. Kivi kaebuse menetlusse. Seejuures tunnistas kohus vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
3.Tartu Vangla esitas 6. juulil 2021 vastuse kaebusele, milles märkis, et edastab vastuse lisana 3 videosalvestise. Vastustaja palus tunnistada kohtule edastatud videosalvestise osas kohtumenetlus osaliselt kinniseks ning edastatud videosalvestist kaebajale mitte näidata.
4.Tartu Halduskohus piiras 20. septembri 2021. a määrusega kaebaja õigust tutvuda Tartu Vangla 6. juuli 2021. a vastuse lisaks 3 oleva videosalvestisega ja saada sellest koopiaid.
5.Tartu Ringkonnakohus tagastas 20. oktoobri 2021. a määrusega I. Kivi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 7. juuni 2021. a määrusele.
6.Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 30. novembril 2021 I. Kivi tervisekaardi väljavõtte alates 11. märtsist 2021 koos psühhiaatri sissekannetega.
KOHTU SEISUKOHT
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 21 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Kohus leiab, et I. Kivi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi antud juhul intensiivselt rikutud ja kohus ei pea kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks. Kohtu hinnangul ei ole antud asjas tegemist ka keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus.
9.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
10.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et 12. märtsi ööl vastu 13. märtsi 2021 avas valvur kaebaja kambri toiduluugi ning kaebaja ärkas selle peale üles. Sellega rikuti kaebaja öörahu ja kaebaja tervis sai kahjustada. Eeltoodust tulenevalt on oluline välja selgitada, kas Tartu Vangla on kaebaja kambri toiduluugi avamisel käitunud õigusvastaselt ning kas kaebajale on selle tulemusel tekkinud väidetav tervisekahju.
11.Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg-st 2 tulenevalt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglateenistuse ametnik. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 2 p 1 kohaselt on järelevalvetoiminguks vanglas ka isikute ja ruumide visuaalne jälgimine. Määruse nr 44 § 12 lg 1 p 5 ja lg 2 järgi peab vanglaametnik järelevalvet teostades tegema ringkäigu sisevalvepiirkonnas vähemalt kord tunnis ning ringkäiku tehes tuleb kontrollida ka kambrites toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma, kuid kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks.
12.Tartu Vangla poolt kohtule esitatud valvur Richard Toome 30. märtsi 2021. a e-kirjast, milles on kajastatud 12. märtsi ööl vastu 13. märtsi 2021 ja 22. märtsi ööl vastu 23. märtsi 2021 toimunut, nähtuvalt avas R. Toom kaebaja kambri toiduluugi, kuna vähemalt ühe kinnipeetava kohalolu kambris ei olnud võimalik tuvastada. Ühel vaidlusalusel korral oli vetsuuks sel moel lahti jäetud, et voodeid polnud võimalik näha. Seega palus R. Toom kinnipeetavatel ukse asendit korrigeerida. R. Toome mäletamist järgi ei olnud teisel ööl üht kinnipeetavat võimalik voodis tuvastada tema asendi tõttu. Seega avas valvur luugi, et laiendada vaatevälja ning sellega suutis tuvastada ka (vaateaknast vaadates nurga taha varju jäänud) voodis olnud isiku. Lisaks on kohtule edastatud üksuse juhi Diana Bronzova 28. aprilli 2021. a e-kiri, milles on selgitatud, et öisel ajal on järelevalve teostamine kambrites toimuva üle raskendatud – kambris on pime (olgugi, et põleb öövalgustus) ning tänane kambri paigutus ei soosi samuti järelevalve teostamist. Kambri
tualettruum ahendab toimkonna liikme vaatevälja voodile, mistõttu ei ole voodi täies ulatuses nähtav. Olgugi, et osaliselt on voodit näha, ei ole alati võimalik tuvastada kinnipeetava olemasolu. Näiteks juhul, kui kinnipeetav magab seina lähedal (mida juhtub), ei ole teda kambri vaateavast näha. Ka on üheks probleemiks see, et kinnipeetavad jätavad ööseks lahti tualettruumi ukse. Kui tualettruumi uks on avatud, siis on osa voodist täiesti vaateväljast eemal ja kinnipeetava tuvastamine võimatu. Selleks, et vaateava laiendada ja teostada järelevalvetoiminguid korrektselt on võimalik määruse järgi kambri toiduluugi avamine. Toiduluuk on oluliselt laiem kui seda on kambri vaateava, mistõttu on tõenäosus, et selle avamisel kinnipeetav tuvastatakse.
13.Kohtule on usutav, et vanglaametnik pidi käesoleva määruse p-s 11 kirjeldatud õigusnormidest tuleneva järelevalve teostamise kohustuse täitmiseks 12. märtsi ööl vastu 13. märtsi 2021 kaebaja kambri toiduluugi avama, kuivõrd muul viisil ei olnud visuaalset kontrolli nõutavas ulatuses võimalik teostada. Vanglaametnik peab tagama nii vangla kui ka kinnipeetavate julgeoleku. Sealjuures peab ametnik kontrollima, kas kinnipeetav viibib oma kambris, ning veenduma, et kinnipeetava elu ja tervis ei oleks ohus. Ametnik peab järelevalvet teostama kehtiva õigusega kooskõlas ning antud juhul on ametnik seda teinud. Kuigi kinnipeetavatele on ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg, siis võib julgeoleku tagamise eesmärgil uneaega katkestada (justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 10 lg 2). Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Lisaks ei nähtu kohtuasja materjalidest, et kaebajale oleks öörahu rikkumise tulemusel tekkinud tervisekahju. Kaebaja on küll kohtule selgitanud, et tal tekkis posttraumaatiline stressihäire, kuid kaebaja tervisekaardi väljavõttest see näha ei ole.
14.HKMS § 133 lg 1 järgi peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuna kaebaja nõuab vanglalt 1000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist ning kohtu hinnangul ei saa ühe öö jooksul ühel korral kambriluugi avamine põhjustada kaebajale ülemääraseid ebameeldivusi, leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud. Kambri toiduluugi avamisest ja sulgemisest tekkinud paratamatu müra, sh järelevalve teostamisel antud võimalik suusõnaline korraldus, ning selle tagajärjel ärkamine ja hilisem mitteuinumine võis kaebajale tekitada küll mõningat ebamugavust, kuid see ei saa olla hüvitise väljamõistmise aluseks. Kaebajal esinesid uneprobleemid ka enne vaidlusalust sündmust.
15.Kuna eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole praeguses olukorras intensiivselt rikutud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, jätab kohus I. Kivi kaebuse HKMS § 152 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Kuna vastustajale kui haldusorganile ei saa olla tekkinud käesoleva asjaga menetluskulusid, jäävad kaebaja kanda tema enda võimalikud menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.