lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-108437/12

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-108437/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1490
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 442Otsuse sisuTsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-108437/11Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja10.11.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-19-13104/37Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.09.20212-19-13104/31Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.01.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
S&S Õigusbüroo OÜ12820949(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-108437

Tsiviilasi

S&S Õigusbüroo OÜ hagi NA vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.11.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S&S Õigusbüroo OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

283,92 eurot

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja: S&S Õigusbüroo OÜ (registrikood 12820949, asukoht Tedre 5/2, 11312 Tallinn), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Kostja: NA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Vladimir Kolga

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda S&S Õigusbüroo OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus koos lisadega selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
4.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

kestel

ka

Asjaolud

1.S&S Õigusbüroo OÜ esitas 21.04.2016 Pärnu Maakohtule avalduse NA vastu maksekäsu kiirmenetluses võla väljamõistmiseks. 27.04.2016 on tehtud võlgnikule makseettepanek. Võlgnik esitas 28.04.2016 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.05.2016 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.S&S Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas 08.06.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse NA (kostja) vastu põhivõla 280 euro ning viivise 3,92 euro saamiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole 2015. aasta detsembrikuus tasuta õigusabiprojekti raames õigusabi saamiseks seoses sooviga lõpetada ühine hooldusõigus tema alaealise lapse suhtes ja saada lapse suhtes ainuhooldusõigus. Hageja selgitas kostjale, et kostja poolt soovitud avalduse kohtule esitamiseks ei piisa 1 tunnisest tasuta õigusabist, mis eelpool nimetatud projekti raames igale kliendile ette nähtud on, ning avalduse koostamine maksab 350 eurot, samuti seda, et kui on vaja koostada lisadokumente või telefoni teel konsultatsiooni saada, siis maksab see 70 eurot tund. Kostja oli hinnapakkumisega nõus ja hageja koostas kohtule esitamiseks kostja poolt soovitud avalduse ja esitas selle kohtule 08.01.2016. Kostjale osutas teenust jurist Erika Scholler. Kohus võttis kostja (lapse ema) avalduse menetlusse ning lapse isa esitas kohtule avalduse suhtluskorra määramiseks lapsega. Pärast lapse isa poolt avalduse esitamist muutus kostja emotsionaalseks, käis kaks korda õigusbüroos, kus kummagi kohtumise pikkuseks oli 1 tund, ja helistas büroosse 8 korda, kokku 1 h, 4 min ja 43 s ulatuses. Ajal mil hageja koostas vastust lapse isa avaldusele, teatas kostja hagejale, et ta on leidnud endale teise juristi ja ei soovi hagejalt rohkem teenuseid. 09.02.2016 esitas hageja kostjale arve õigusabi teenuse eest tasumiseks summas 280 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 280 eurot ja viivise 3,92 eurot.
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et poolte vahel sõlmiti käsundusleping avalduse koostamiseks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ning ainuhooldusõiguse kostjale üleandmiseks. Kostja tasus eeltoodud avalduse koostamise eest hagejale 360 eurot. Lapse isa esitas kohtule aga avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning kohus kohustas kostjat esitama sellele vastuse 15.02.2016. Kostjat esindanud Erika Scholler teatas, et sõidab puhkusele 10.02.2016 - 15.02.2016, kuid koostab ja esitab vastuse puhkuse ajal ja et nad kohtuvad kohtus istungil 17.02.2016. Selle peale teatas kostja hagejale 09.02.2016, et ta ei soovi, et hageja teda rohkem esindaks ning et ta on leidnud endale uue juristi, mistõttu ei ole hagejal vaja koostada vastust lapse isa avaldusele. Kuna kostja teavitas hagejat 09.02.2016 sellest, et ta ei soovi, et hageja koostaks vastuse lapse isa avaldusele ning hageja ei ole kostjat teavitanud sellest, et hagejaga peetavate telefonivestluste eest peab kostja tasuma hagejale 70 eurot tunnis (kusjuures nii palju kui hageja väidab ei ole ta kostjaga kindlasti ka rääkinud), puudub hagejal õigus nõuda temalt 280 euro tasumist.
5.Harju Maakohtu 10.11.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 500 eurot. Maakohus määras, et menetluskulude tasumisega viivitamisel on hageja kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohtu hinnangul ei ole hageja kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et Erika Scholler asus enne käsunduslepingu

ülesütlemist kostja poolt (09.02.2016) koostama kohtu poolt nõutud vastust lapse isa avaldusele. Erika Scholleri poolt kostjale saadetud e-kirja manuses nimetatud dokumenti ei ole (tl 44), ühtki muud dokumenti hageja oma nimetatud väite tõendamiseks esitanud ei ole. Tõendamata on ka hageja väide nagu oleksid nad kostjaga kokku leppinud, et iga suulise konsultatsiooni tund ja telefonivestluse tund maksab kostja jaoks 70 eurot. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatut ka hageja poolt kostjale 09.02.2016 esitatud arve, sest arvel on märgitud üksnes see, et arve on esitatud summale 280 eurot juriidiliste teenuste eest (hooldusõiguse piiramine) tasumiseks. Hageja poolt esitatud kõneeristuste väljatrükid ei tõenda, et hageja oleks kostjat telefoni teel juriidiliselt konsulteerinud. Samuti ei nähtu, et sellised kõned poolte vahel üldse toimusid, sest esitatud tõenditest ei nähtu, kust hageja sellised kõneeristused saanud on või kes need talle väljastanud on. Elisa Eesti AS sellise tõendi väljastamist ei kinnita (tl 52). Poolte vahel 2015. aasta detsembrikuus sõlmitud käsundusleping lõppes käsundi täitmisega ja selle eest kostja poolt tasu maksmisega. Kuna kostja teatas 09.02.2016, et ta ei soovi hagejalt rohkem teenuseid, siis puudub hagejal õigus kostjalt ka täiendavat tasu nõuda, sest poolte vahel ei ole sõlmitud käsunduslepingut kostja esindamiseks kohtus ja lapse isa avaldusele vastuse koostamiseks.

6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud ning jõudnud selle tulemusena eksliku lahendini. Pooled ei leppinud kliendilepingu suulisel sõlmimisel kokku mitte ainult selles, et Erika Scholler kohustab koostama vajaliku avalduse, vaid ta võttis käsundiga kohustuse kostjat esindada kogu menetluses. Erika Scholler oli vastuse koostamisega isa avaldusele juba alustanud enne kostja poolt lepingu ülesütlemist 09.02.2016. Lepingu ülesütlemise ajaks olid pooled juba korduvalt kohtunud ja vastuse koostamiseks vajalikke materjale kogunud ning esitatava seisukoha argumente arutanud, samuti peeti telefonitsi pikki vestlusi seisukoha kujundamiseks. Määruse põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 280 euro ja viivise 3,92 euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
8.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka

nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.

9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud õigustatult, et esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping ka lapse isa avaldusele vastuse koostamiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe, et iga suulise konsultatsiooni tund ja telefonivestluse tund maksab kostja jaoks 70 eurot. Ka hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda asuda vastupidisele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et poolte vahel 2015. aasta detsembrikuus sõlmitud käsundusleping lõppes käsundi täitmisega ja selle eest kostja poolt tasu maksmisega (360 eurot). Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
10.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1).
11.Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda hagejale tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval