S & S Õigusbüroo OÜ hagi XXXXvastu võla ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
283,92 eurot
Menetlusosalised
Hageja S & S Õigusbüroo OÜ (rk 12820949, asukoht Tedre 5/2, Tallinn 11312)
avaliku
e-toimiku
kaudu
Hageja lepinguline esindaja Katrin Kiisk Kostja XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja lepinguline esindaja Vladimir XXXX 13.10.2016.a.
Kohtuotsuse resolutsioon.
1.Jätta rahuldamata S & S Õigusbüroo OÜ hagi XXXX vastu võla 280.- euro ja viivise 3,92 euro väljamõistmiseks.
Menetluskulude jaotamine.
2.Jätta kõik menetluskulud S & S Õigusbüroo OÜ kanda.
3.Välja mõista S & S Õigusbüroo OÜ-lt XXXX kasuks 500.- eurot menetluskulude katteks.
4.Menetluskulude tasumisega viivitamisel on S & S Õigusbüroo OÜ kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole 2015.a. detsembrikuus tasuta õigusabiprojekti raames õigusabi saamiseks seoses sooviga lõpetada ühine hooldusõigus tema alaealise lapse suhtes ja saada lapse suhtes ainuhooldusõigus.
2.Hageja väidetel selgitas ta kostjale, et kostja poolt soovitud avalduse kohtule esitamiseks ei piisa 1 tunnisest tasuta õigusabist, mis eelpool nimetatud projekti raames igale kliendile ette nähtud on, ning avalduse koostamine maksab 350.- eurot, samuti seda, et kui on vaja koostada lisadokumente või telefoni teel konsultatsiooni saada, siis maksab see 70.- eurot tund.
3.Kostja oli hinnapakkumisega nõus ja hageja koostas kohtule esitamiseks kostja poolt soovitud avalduse ja esitas selle kohtule 08.01.2016.a.
4.Kohus võttis avalduse menetlusse 12.01.2016.a., kuid vastuseks XXXX avaldusele, esitas lapse isa kohtule ka avalduse suhtluskorra määramiseks lapsega. Pärast nimetatust teadasaamist, muutus kostja emotsionaalseks, käis kaks korda S & S Õigusbüroo OÜ, kus kummagi kohtumise pikkuseks oli 1 tund, ja helistas büroosse 8 korda, kokku 1 tunni, 4 minuti ja 43 sekundi ulatuses. Ajal mil hageja koostas vastust XXXXavaldusele, teatas kostja hagejale, et ta on leidnud omale teise juristi ja ei soovi hagejalt rohkem teenuseid tema esindamiseks.
5.09.02.2016.a. esitas hageja kostjale arve õigusabi teenuse eest tasumiseks summas 280.eurot, mida kostja tasunud ei ole ja mille hageja palub kostjalt seetõttu välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista ka seaduses sätestatud määras viivise, mille suuruseks on 3,92 eurot.
6.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kostja kõnede eristused ning hageja poolt kostjale esitatud arve 280.- euro tasumiseks.
Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et poolte vahel sõlmiti 2015.a. detsembrikuus käsundusleping õigusabiteenuse saamiseks, kusjuures käsundi sisuks oli avalduse koostamine kohtule XXXXja XXXXühise hooldusõiguse lõpetamiseks XXXXsuhtes ning ainuhooldusõiguse kostjale üleandmiseks. Kostja ei vaidlusta ka seda, et pooled leppisid kokku, et selle teenuse eest maksab kostja hagejale 360.- eurot, mille kostja ka tasus.
8.Kostja vastuväidete kohaselt teavitas hageja kostjat sellest, et lapse isa on esitanud kohtule vastuavalduse ning, et kohus võttis selle menetlusse ja kohustas XXXXesitama sellele vastuse 15. veebruariks 2016.a., kusjuures kohtuistung toimub 17.02.2016.a. Samas teavitas kostjat esindanud XXXX, et sõidab puhkusele 10.02.2016 -15.02.2016.a, kuid koostab ja esitab vastuse puhkuse ajal ja, et nad kohtuvad kohtus istungil 17.02.2016.a. Selle peale teatas kostja hagejale 09.02.2016.a., et ta ei soovi, et hageja teda rohkem esindaks ning, et ta on leidnud omale uue juristi, mistõttu pole hagejal vaja vastust XXXXavaldusele kohtu jaoks koostada.
9.Kostja on seisukohal, et kuna ta ei soovinud, et hageja koostaks vastuväited XXXXpoolt esitatud vastuavaldusele, millest ta teavitas hagejat 09.02.2016.a., ja hageja ei ole teda teavitanud sellest, et hagejaga peetavate telefonivestluste eest ja pelgalt hageja nõudmisel õigusbüroosse viidavate dokumentide eest peab ta tasuma hagejale 70.- eurot tunnis, kusjuures nii palju kui hageja väidab ei ole ta kostjaga kindlasti ka rääkinud, puudub hagejal õigus nõuda temalt 280.- euro tasumist.
10.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja arve, mille hageja saatis talle 360.- euro tasumiseks, XXXXi ja XXXXvahelise e-kirjavahetuse, XXXXi taotluse XXXXAS-le telefonikõnede eristuste saamiseks, XXXXAS vastuse taotlusele ja volikirja, mille alusel XXXX esindas XXXX. Kohtuotsuse põhjendused.
11.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus materiaalõigusliku alusena VÕS § 619, mis sätestab käsunduslepingu mõiste mille kohaselt kohustub üks isik ehk käsundisaaja käsunduslepinguga osutama teisele isikule ehk käsundiandjale teenuseid ehk täitma käsundi ja käsundiandja peab selle eest maksma talle tasu, kui selles on kokku lepitud.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et 2015.a. detsembrikuus sõlmis XXXXS & S Õigusbüroo OÜga käsunduslepingu enda esindamiseks õigusvaidluses XXXX, mis puudutas nimetatud isikute hooldusõiguse lõpetamist nende alaealise lapse suhtes ja ainuhooldusõiguse andmist lapse emale. Käsundi sisuks oli avalduse koostamine ja kohtule esitamine, mille hageja ka täitis, ning kostja pidi talle osutatud teenuse eest tasuma 350.- eurot, mille kostja täitis.
13.Kohtu hinnangul ei ole aga kohtule esitatud tõenditega tõendatud see, et pooled sõlmisid käsunduslepingu ka selleks, et hageja koostaks vastuse XXXXpoolt esitatud avaldusele lapsega suhtluskorra määramiseks, samuti see, et pooled leppisid omavahel kokku, et iga täiendava konsultatsiooni tund, s.h. telefoni teel saadud konsultatsiooni tund, maksab 70.- eurot. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et XXXX asus enne käsunduslepingu ülesütlemist kostja poolt 09.02.2016.a., kohtu poolt nõutud vastust XXXXavaldusele lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks koostama. XXXXi poolt XXXXsaadetud e-maili manuses nimetatud dokumenti ei ole (t/l 44), ühtki muud dokumenti hageja oma nimetatud väite tõendamiseks esitanud ei ole. Kohus leiab, et tõendamata on ka hageja väide nagu oleksid nad XXXXkokku leppinud, et iga suulise konsultatsiooni tund ja telefonivestluse tund maksab kostja jaoks 70.- eurot. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatut ka hageja poolt kostjale 09.02.2016.a. esitatud arve, nagu hageja ekslikult leiab, sest arvel on märgitud üksnes, see, et arve on esitatud summale 280.- eurot juriidiliste teenuste eest (hooldusõiguse piiramine) tasumiseks. Viimasena leiab kohus, et ka hageja poolt esitatud kõneeristuste väljatrükid ei tõenda, et hageja oleks kostjat juriidiliselt konsulteerinud hageja poolt väidetavas mahus telefoni teel või, et sellised kõned ja sellises ulatuses nagu hageja väidab poolte vahel üldse toimusid, sest nendest tõenditest ei nähtu kust hageja sellised kõneeristused saanud on või kes need talle väljastanud on. XXXXAS sellise tõendi väljastamist ei kinnita (t/l 52).
14.Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte vahel 2015.a. detsembrikuus sõlmitud käsundusleping lõppes käsundi täitmisega ja selle eest kostja poolt tasu maksmisega. Kuna kostja teatas hagejale 09.02.2016.a., et ta rohkem teenuseid hagejalt ei soovi, puudub hagejal õigus kostjalt ka täiendavat tasu nõuda, sest käsunduslepingut kostja esindamiseks kohtus ja XXXXavaldusele vastuse koostamiseks poolte vahel ei sõlmitud.
15.Kuna kohus asus seisukohale, et hageja nõue käsunduslepingust tuleneva täiendava tasu saamiseks on alusetu, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kõrvalnõudena ka viivist tasu maksmisega viivitamise aja eest.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
16.TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, sh kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hageja nõude kostja vastu rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ja kostja menetluskulud täies ulatuse hageja kanda.
17.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulu kokku 500.- eurot. Kostja õigusabikulud tema esialgse konsultatsiooni ja hagile vastuse koostamise eest moodustasid kokku 300.eurot (3 tundi) ja kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest 200.eurot (2 tundi). Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele ei esitanud.
18.Kohus on seisukohal, et kostja esindamine käesolevas vaidluses 5 tunni ulatuses on põhjendatud ajakulu ning tunnitasu määr 100.- €/h tunnis on kohtupraktika seisukohalt aktsepteeritav tunnitasu määr mitteadvokaadist õigusteadmistega esindaja puhul. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 500.- eurot. Kuna kostja on taotlenud kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldab kohus ka hageja sellekohase taotluse. Tsiviilasja hinna määramine.
19.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, ja TsMS § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu on 280.- eurot ja kõrvalnõudeks viivis 3,92 eurot, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 283,92 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.