Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.10.2021 määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale haldusasjas nr 3-21-2326 menetlusse.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.10.2021 määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 12.10.2021 Tallinna Vangla kinnipeetava X esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt esitas X Tallinna Vanglale vaide, kuna vangla kasutatavad toidunõud ei vasta Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele. Toidunõude aegumistähtaeg on üldjuhul 2018. a, osal 2017. ja 2019. a. Taotleja nõuab vanglale esitatud vaides toidunõude käibest eemaldamist ning nende väljavahetamist toidu käitlemiseks ohutute toidunõude vastu. Oma õiguste kaitseks ja tervise ohutuse tagamiseks taotleb X esialgse õiguskaitse korras, et talle väljastataks menetluse ajal toitu ühekordsetest plastnõudest ning peatataks tema toitlustamine potentsiaalselt ohtlikest nõudest. Ühtlasi taotles X riigi õigusabi haldusmenetluses ja menetlusabi esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tallinna Vangla palus 18.10.2021 vastuses jätta X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
3-21-2326 X-l ei ole selliseid asjaolusid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutab taotleja sisuliselt oma eesmärgi, kuid see oleks lubatav üksnes juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tema õigusi pöördumatult kahjustaks. Selliseid tagajärgi taotlejale aga ei kaasne. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet ning kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Nõudeid kasutatavatele toidunõudele VangS ei sätesta. Tallinna Vanglas on alates 2018. a detsembrist, mil kinnipeetavad koliti uutesse hoonetesse, toitlustamisel kasutusel n-ö kandik-süsteem (vt Tallinna Vangla kodukorra p 9.4). Toit komplekteeritakse köögis spetsiaalsetele korduvkasutatavatele kandikutele ja korduvkasutatavatesse kaussidesse. Kinnipeetavate toitlustamisel kasutatavad nõud on Tallinna Vanglale hankinud Riigi Kinnisvara AS. Toidunõud on igapäevaseks korduvkasutamiseks sobivad ning nende kasutamise lubatavust ja ohutust kinnitavad sertifikaadid. Taotleja väide, et n-ö kellakujuline märgis toidunõudel tähistab toidunõude lubatavat kasutusaega, on väär. Plastiknõude põhjale markeeritud kellakujuline märgis näitab toote tootmisaega. Konkreetset lubatavat kasutusaega tootja poolt plastnõudele määratud ei ole ja vastavasisulist märgist nõudel ei kajastu. Kuna tegu on plastist kandikutega, mida iga päev intensiivselt kasutatakse, ei ole kahtlemata välistatud ka nende hävimine teatud aja jooksul. Toidunõud, mis ei ole toidu serveerimiseks enam sobivad ja võivad mingilgi määral ohustada toidu kvaliteeti, võetakse käibelt ja asendatakse uutega. Mõni väike kriim, mõra või täke kandikul toidu kvaliteeti ei mõjuta ja taotleja tervisele ohtu ei kujuta. Mikroplastide sattumist inimese organismi ei saa välistada, kuid need võivad kanduda organismi ka muul viisil, nt hügieeni- ja kosmeetikatoodete kasutamisel, millesse võib olla mikroplaste sihilikult lisatud. Mikroplasti on leitud nt ka kraanivees ja mees. Mikroplasti osakeste eraldumist ei saa täielikult välistada ka Tallinna Vanglas kasutusel olevatest plastist toidunõudest (sh ühekordsetest toidunõudest, milles toidu väljastamist kaebaja taotleb), kuid osakeste kogus, mis neist võib organismi sattuda, on niivõrd väike, et tervisele see otsest ohtu ei kujuta. Vangiregistri andmetel paikneb X Tallinna Vanglas alates 15.01.2020. Tema tervisekaardist ei nähtu sissekandeid, mida saaks otseselt või kaudselt seostada mikroplasti osakeste sattumisega organismi.
3.Tallinna Halduskohus vabastas 20.10.2021 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2) ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (resolutsiooni p 3). Vaidlus vangla tegevuse õiguspärasuse üle ei ole üldjuhul faktiliselt ega õiguslikult keerukas. Haldusorganile esitatavat vaiet või kohtule esitatavat kaebust ei pea isik õiguslikult põhjendama, seega ei eelda vaide- või kohtumenetluses osalemine õigusteadmiste olemasolu. Vaides või kaebuses tuleb üksnes selgelt märkida, mida isik soovib ning millistele faktilistele asjaoludele ta tugineb. Lisaks on haldusorganil ja kohtul uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus olulised asjaolud ise välja selgitada ja vajadusel koguda tõendeid omal algatusel. Taotleja on juba pöördunud oma eesmärgi kohase nõudega vangla poole. Vangla kui haldusorgani ülesanne on uurimis- ja selgitamispõhimõtet järgides edasises menetluses välja selgitada, kas tegemist on vaidega ning jätkata lahendamist vaidemenetluses või selgitada taotlejale, kuidas tema pöördumist käsitatakse. Seetõttu puudub vajadus riigi õigusabi osutaja järele ning taotleja on võimeline haldusmenetluses oma õigusi ise kaitsma. Enda esindamiseks halduskohtumenetluses saab taotleja riigi õigusabi vajadusel taotleda kaebusega kohtusse pöördumisel. Eesialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubatav. Taotleja on vanglale esitanud vaide ning vangla kinnituse kohaselt on vaide lahendamine praeguse taotluse lahendamise ajal 2(5)
3-21-2326 eelmenetluses. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendaks sisuliselt vaidemenetluse ja ka võimaliku hilisema kohtumenetluse eesmärgi saavutamist. Kohtupraktika kohaselt peab sellisel juhul taotleja esinema ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus, mida praeguses asjas ei nähtu. Kinnipeetavate toitlustamist reguleerivad VangS § 47 ja Tallinna Vangla kodukorra p 9, kuid ühegi õigusaktiga ei ole reguleeritud, millised peavad olema toitlustamiseks ettenähtud nõud. Toidunõudel olev kella meenutav sümbol, mille keskel on suurem number ja ümber numbrid 1-12, ei osuta eseme aegumisajale ja seega ei ole pärast märgitud aega kasutusel olevad nõud automaatselt kasutuskõlbmatud. Reeglina näitab selline märgistus plastesemetel nende tootmisaega. Nt kasutusel olevast kandikust tehtud fotol olev märgistus näitab, et kandik on toodetud 2018. a aprillis. Vangla on esitanud korduvkasutatava kausi ja kandiku võõrkeelsed sertifikaadid allkirjastamise kuupäevaga 17.09.2021. Neist ei nähtu, et nõudel oleks mingisugune kindel aegumistähtaeg, mille järel neid enam toidu serveerimiseks kasutada ei tohiks. Kokkuvõttes ei ole vanglas kasutusel olevate korduvkasutatavate plastnõude kasutamine kinnipeetavate toitlustamisel tervisele nii ohtlik, kui taotleja seda kirjeldab, ning see ei nõua viivitamatult kohtu sekkumist. Vangla on kinnitanud, et toidu serveerimiseks sobimatud nõud asendatakse uutega ja puudub põhjus selles väites kahelda. Esialgse õiguskaitse ülekaalukat vajadust ei saa pidada põhjendatuks ka otsese ja äratuntava ohuga kaebaja tervisele. Tallinna Vanglas veedetud aja jooksul ei ole kaebajal olnud selliseid tervisekaebuseid, mis viitaksid vangla toidunõude kasutamisest tingitud mikroplasti osakeste liigsele kuhjumisele organismis. Kuigi pikalt tarvitusel olnud korduvkasutatavate plastnõude kasutamisel ei saa mikroplastist osakeste eraldumist ja nende tervist kahjustavat toimet välistada, ei saa kaebaja väidete ja kohtule esitatud tõendite põhjal jaatada kohest ohtu kaebaja tervisele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.X palub määruskaebuses halduskohtu 20.10.2021 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Taotleja palub rahuldada ka riigi õigusabi taotlus. Vastustaja esitas kohtule kandiku sertifikaadi, kuid kandik ei puutu toiduga kokku. Taotleja ei vaidle vastu kandikute kasutamisele. Vangla esitatud lisad ei tõenda kuidagi, et nõud vastavad tingimustele. Sertifikaadid tõestavad vaid seda, et toode on tehtud materjalist, mida on lubatud toiduainetööstuses kasutada ja mis vastab toiduga kokkupuutuva materjali tingimustele. Taotleja vaidlustab seda, et plastnõud on lubatud tähtaja ületanud ja ei vasta enam ettenähtud tingimustele. Nt ehitussektoris on kohustuslikud enesekaitsevahendid (nt kiiver, jalanõud), millel on sama märgistus. Kui märgitud aeg täis saab, tuleb nt kiiver välja vahetada. Halduskohus ei ole selgitanud, millisele infole tuginedes kohus leiab, et taotleja eksib märgistuse tõlgendamisel. Taotlejal on ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus, sest ei ole teada, kui palju kasutatavad toidunõud mikroplasti eraldavad ja kui palju see mõjutab taotleja edaspidist elu. Taotleja on sundolukorras, sest ta saab süüa vaid vangla nõudest. Taotleja soovis sellepärast ühekordseid plastnõusid, sest need ongi mõeldud vaid üheks korraks ja vastavad seega nõuetele. Vangla väljastab nagunii osale kinnipeetavatest toitu sellistest nõudest. Kohus võib rakendada ka muud meedet, kui see vanglale mugavam on. Halduskohus leidis, et taotleja tervisele pole ohtu, kuna tal ei ole esinenud sellest tulenevaid kaebuseid, kuid on ju teada, et mikroplasti kahjulikud mõjud avalduvad alles aastate pärast. Tegemist on keerulise vaidlusega, sest põhimaterjalid on ingliskeelsed ning taotlejal on endal vähe võimalusi asjasse puutuva info ja kohtupraktika otsimiseks. Taotlejal on vaid põhiharidus ja puuduvad õigusteadmised.
3(5)
3-21-2326
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.Tallinna Vangla esitas oma seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta juba 18.10.2021 vastusena halduskohtu nõudele, mistõttu ei pea ringkonnakohus HKMS § 252 lg-le 1 tuginedes vajalikuks vanglalt uuesti seisukohta küsida.
7.X esitas esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal, mis on HKMS § 249 lg 2 järgi lubatav. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kõigepealt hindab kohus seega esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Selleks peab isikut ähvardama tagajärg, mis võib tema õigusi pöördumatult või ebamõistlikult kahjustada juba enne põhiasjas kohtuotsuse jõustumist. Sealjuures tuleb arvestada, et praegusel juhul saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamisega vaide ja võimaliku hilisema kohtusse esitatava kaebuse eesmärgi, mistõttu peab esialgse õiguskaitse vajadus olema ülekaalukas.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotluse esitajal puudub ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Tallinna Vangla on oma vastuses kinnitanud, et vanglas kasutatavatel nõudel olev märgistus ei osuta nende kasutusajale ja nõudele ei ole kehtestatud kindlat aegumistähtaega, mille järel need enam kasutuskõlblikud ei ole. Sellise aegumistähtaja nõuet ei nähtu ka kohtule esitatud võõrkeelsetest sertifikaatidest. Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel on märgitud, milline teave tuleb toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete märgistusel esitada. Selle teabe hulgas ei ole esemete kasutusaega. Küll tuleb esitada küllaldane märgistus või identifitseering, mis tagab materjali jälgitavuse.1 Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/20042 art 17 lg 1 kohaselt tuleb tagada materjalide ja esemete jälgitavus selleks, et hõlbustada nende kontrollimist, defektsete esemete tagasikutsumist, tarbijate teavitamist ja vastutuse määratlemist. Sellest võib järeldada, et toidunõudel esitatav märgistus osutab tootmisajale, mille põhjal on võimalik kindlaks teha konkreetse toote valmistamise aeg ja nõuetekohasus. Samas kinnitavad vangla esitatud tõendid, et kasutatavate toidunõude koostis vastab nõuetele ning neid võib toidu serveerimiseks kasutada. Kuigi välistada ei saa seda, et toidunõudest mingis koguses mikroplasti eraldub, ei saa see kogus olla taotlejale nii ohtlik, et nende kasutamine tuleks kohe keelata. Seetõttu ei ähvarda ringkonnakohtu hinnangul vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral taotluse esitajat tagajärg, mis võib tema õigusi pöördumatult või ebamõistlikult kahjustada. Kui taotleja ei ole rahul toidunõusid puudutava vaidemenetluse tulemusega, on võimalik see halduskohtus kaebuse esitamisega vaidlustada.
9.Halduskohus jättis õigesti riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel X riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Taotleja on juba esitanud vaide Tallinna Vanglale ja esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ning on neis arusaadavalt selgitanud, mida ta soovib ja millistele faktilistele asjaoludele tugineb. Nende alusel on Tallinna Vanglal ja kohtul võimalik vastavalt vaie ja esialgse õiguskaitse taotlus lahendada. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb lisaks sellele, kas isik omab õigusteadmisi, ka vaidlusaluse haldusasja keerukusest ja isiku
https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid#mrgistamine Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004, 27. oktoober 2004, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta.
4(5)
3-21-2326 käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus asjas nr 3-2-1-7- 08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus asjas nr 3-3-1-58-05, p 7). Haldus- ja halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist lähtuvalt puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid praeguses menetlusstaadiumis ilma professionaalse esindajata kaitseta.
10.Eelnevast tulenevalt jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.10.2021 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.