Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
22. november 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2010
Haldusasi
OÜ X kaebus Konkurentsiameti 21. septembri 2018. a otsuse nr 5-5/2018-058 tühistamiseks, koondumise lubatavuse tuvastamiseks või alternatiivselt Konkurentsiameti kohustamiseks jätkata koondumise menetlust või alternatiivselt Konkurentsiameti tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2020. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ X, esindajad v.adv Triin Biesinger ja v.adv Reesa Laur Vastustaja – Konkurentsiamet, esindaja Kristel Rõõmusaar Kolmandad isikud – AS Eesti Keskkonnateenused, esindaja v.adv Risto Rüütel AS Väätsa Prügila, esindajad v.adv Sandor Elias ja v.adv Tanel Kalaus OÜ Paikre, esindaja Keit Nestor
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ X apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
Võtta vastu OÜ X avaldus kaebusest loobumiseks ja lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-18-2010.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2020. a otsus haldusasjas nr 3-182010.
Tagastada haldusasjas nr 3-18-2010 tasutud riigilõiv 772,50 euro (seitsesada seitsekümmend kaks eurot 50 senti) ja kanda see OÜ X (registrikood XXXXXXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.
Mõista OÜ-lt X AS Eesti Keskkonnateenused (registrikood 10277820) kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud 24 976,40 eurot (kakskümmend neli tuhat üheksasada seitsekümmend kuus eurot 40 senti).
3-18-2010
Mõista OÜ-lt X AS Väätsa Prügila (registrikood 10672746) kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud 19 011 (üheksateist tuhat üksteist) eurot.
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus nende endi kanda.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi, registrikood ja pangakonto number tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ X esitas Konkurentsiametile 02.03.2018 koondumise teate, mille kohaselt soovib ta omandada AS Väätsa Prügila ettevõtja osa, ettevõtte koos kinnistute, vara, lepingute ja töötajatega. Konkurentsiamet alustas 28.03.2018 otsusega koondumise menetlust.
2.Konkurentsiamet keelas 21.09.2018 otsusega nr 5-5/2018-058 konkurentsiseaduse § 22 lg 3 ja § 27 lg 2 p 2 alusel OÜ X ja AS Väätsa Prügila osa koondumise, sest see kahjustaks oluliselt konkurentsi jäätmete kogumisel ja vedamisel ning jäätmete lõppkäitlemisel prügilates ning OÜ X pakutud kohustused ei hoiaks ära koondumisest tulenevat konkurentsi kahjustumist.
3.OÜ X esitas Tallinna Halduskohtule 22.10.2018 kaebuse, milles palus tühistada Konkurentsiameti 21.09.2018 otsus nr 5-5/2018-058 ja tuvastada koondumise lubatavus või alternatiivselt kohustada Konkurentsiametit jätkama koondumise menetlust või alternatiivselt hüvitada kaebajale tekitatud varaline kahju.
4.Tallinna Halduskohus tuvastas 08.04.2019 otsusega (vaheotsus), et Konkurentsiamet viis OÜ X 02.03.2018 teate alusel algatatud koondumise kontrolli menetluse läbi tähtaegselt. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.10.2019 otsusega OÜ X apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu 08.04.2019 otsuse muutmata. Riigikohus jättis 28.01.2020 määrusega OÜ X kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
5.Tallinna Halduskohus jättis 09.11.2020 otsusega (lõppotsus) OÜ X kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt AS Eesti Keskkonnateenused kasuks välja menetluskulud 22 478,40 eurot ja AS Väätsa Prügila kasuks välja menetluskulud 16 113 eurot, jättes muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6.OÜ X esitas ringkonnakohtule 09.12.2020 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus võttis 14.12.2020 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ning Konkurentsiamet, AS Eesti Keskkonnateenused ja AS Väätsa Prügila esitasid apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohad 13.01.2020.
7.OÜ X esitas ringkonnakohtule 27.10.2021 avalduse, millega loobub HKMS § 153 lg 1 alusel kaebusest ning palub haldusasja menetlus lõpetada. Apellant kinnitab, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest (HKMS § 43 lg 1 ja § 155 lg 6). Apellant palub HKMS §
2(6)
3-18-2010 175 lg 3 alusel asendada menetlust lõpetavas määruses apellandi nimi tähemärgiga ja mitte avaldada apellandi identifitseerimist võimaldavaid andmeid.
8.Konkurentsiamet märgib 11.11.2021 seisukohas, et ei vaidle OÜ X kaebusest loobumisele vastu ning vastustajal menetluskulud puuduvad.
9.AS Eesti Keskkonnateenused palub 11.11.2021 seisukohas menetlus lõpetada ja mõista kaebajalt tema kasuks välja haldusasjas kantud menetluskulud 29 030,40 eurot (käibemaksuga summa). Menetluskulud seonduvad 22 478,40 euro ulatuses varasemate menetlusetappidega ja 6552 euro ulatuses praeguse apellatsioonimenetlusega.
10.AS Väätsa Prügila palub 11.11.2021 seisukohas mõista menetluse lõpetamise korral kaebajalt tema kasuks välja haldusasjas kantud menetluskulud 19 011 eurot (käibemaksuga summa). Menetluskulud seonduvad 16 113 euro ulatuses varasemate menetlusetappidega ja 2898 euro ulatuses praeguse apellatsioonimenetlusega.
OÜ Paikre nõustub 12.11.2021 seisukohas menetluse lõpetamisega.
12.OÜ X leiab 18.11.2021 seisukohas, et AS Eesti Keskkonnateenused taotlus mõista apellatsioonimenetlusega seoses tema kasuks kaebajalt välja 6552 eurot on osaliselt ülepaisutatud. Taotlus seondub valdavalt (üle 36 töötunni) apellatsioonkaebusele vastamisega, kuid esitatud vastuse (sisuline osa 10 lk) koostamine ei saanud esindajatelt nõuda 36 tundi tööd, sest vastus tugineb suuresti samadele seisukohtadele, mis esitati juba esimese astme kohtule. Põhjendatuks saab lugeda ajakulu kuni 10 (maksimaalselt 15) töötundi. Teise kolmanda isiku AS Väätsa Prügila apellatsioonimenetluse kulu on näiteks olnud 2898 eurot, mis vastab 16,1 töötunnile.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p-st 3 ja § 155 lg-st 4 tulenevalt lõpetatakse kaebusest loobumise vastuvõtmise määrusega ühtlasi asja menetlus. HKMS § 155 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. HKMS § 155 lg-st 6 tulenevalt on menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed ja halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega ja samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (HKMS § 43 lg 1 p 2).
14.OÜ X 27.10.2021 avaldusest nähtub, et kaebuse aluseks olevate asjaolude muutumise tõttu on apellandi huvi Konkurentsiameti 21.09.2018 otsuse nr 5-5/2018-058 tühistamiseks ära langenud ning apellant soovib kaebusest loobuda ja kohtumenetluse lõpetada. Apellant on teadlik esitatud avaldusega kaasnevatest tagajärgedest. Ringkonnakohus leiab, et OÜ X kaebusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ning haldusasja nr 3-18-2010 menetlus HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 200 p 5 alusel lõpetada. Seoses haldusasja menetluse lõpetamisega tuleb Tallinna Halduskohtu 09.11.2020 otsus HKMS § 155 lg 3 alusel tühistada. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et kuigi praeguses haldusasjas on tehtud HKMS § 171 lg 1 alusel ka vaheotsus ning Tallinna Halduskohtu 08.04.2019 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2019 otsus jõustusid 28.01.2020, ei piira see HKMS § 153 lg 1 kohaselt kaebusest loobumise võimalust (st kaebaja võib kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku 3(6)
3-18-2010 lahendi jõustumiseni). Samas ei ole ringkonnakohtul võimalik neid jõustunud otsuseid menetluse lõpetamisel HKMS § 155 lg 3 alusel tühistada.
15.HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. OÜ X on tasunud haldusasjas nr 3-18-2010 riigilõivu kokku 1530 eurot (22.10.2018 kaebuselt 15 eurot – dtl 83; 08.05.2019 apellatsioonkaebuselt 15 eurot – dtl 552; 08.04.2020 kaebuse täienduselt 750 eurot – dtl 850; 09.12.2020 apellatsioonkaebuselt 750 eurot – dtl 2015, 2023). Sellest 15 eurot on kaebaja tasunud seaduses sätestatust enam, mistõttu tuleb see tagastada HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel. Tallinna Halduskohus nõudis 09.04.2020 määruse resolutsiooni p 2 ja määrusele lisatud makseinfo dokumendi kohaselt kahju hüvitamise nõude esitamisega seoses täiendavalt 750 euro tasumist. Samas on halduskohus määruse põhjendustes õigesti välja toonud, et kuivõrd kaebaja oli kaebuselt juba tasunud riigilõivu 15 eurot, siis tulnuks täiendavalt tasuda üksnes 735 eurot (vt HKMS § 104 lg 1 ls 2). Kokkuvõttes tuleb kaebajale riigilõiv tagastada 772,50 euro ulatuses. Kuna tasutud riigilõiv kajastub osaliselt kaebajale esitatud õigusteenuse arvetel (st kaebajal on kohustus see kulu advokaadibüroole hüvitada) ja osaliselt on riigilõivu tasunud kaebaja ise, siis tuleb riigilõiv tagastada kaebaja pangakontole.
16.HKMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebusest loobumise korral menetluskulud kaebaja. HKMS § 108 lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
17.HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine jms). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt ka Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, p 16; 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Eelnevat arvestades ei ole üldjuhul oluline seegi, mitu advokaati menetlusosalist esindas (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32). Kokkuvõtlikult võivad menetluskulud jääda osaliselt kolmanda isiku enda kanda isegi juhul, kui menetluskulud on tegelikult kantud, ajakulu vastab esindaja tehtud toimingutele ja esindaja tasumäär ei ole ebamõistlikult kõrge, kuid kulude suurus tervikuna ületab siiski oluliselt summat, mille väljamõistmist võis kaebaja halduskohtusse pöördumisel mõistlikult ette näha (nt Riigikohtu 14.04.2021 määrus nr 2-1910324, p-d 17–20; 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32). Praegusel juhul tuleb arvestada, et vaidlus puudutab spetsiifilist õigusvaldkonda ning on keskmisest haldusasjast märkimisväärselt keerukam ja mahukam, samuti võiks vaidluse tulemus oluliselt kahjustada kolmandate isikute ärihuve. Kõrgema astme kohtul on põhjust muuta väljamõistetud esindajakulude ulatust vaid siis, kui madalama astme kohus on teinud ilmselge diskretsioonivea (nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56).
19.OÜ X on tasunud asjas riigilõivu 1515 eurot, millest tagastatakse 757,20 eurot, ning kandnud varasemas menetluses esindajakulusid kokku 71 140,25 (ilma käibemaksuta), lisaks 4(6)
3-18-2010 asjatundja arvamuse saamise ja tõlkimise kulusid 37 419,11 eurot (ilma käibemaksuta). Riigilõivu ja esindajakulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud (dtl 465–478, 601–613, 1830–1883). Ringkonnakohus juhib samas tähelepanu, et HKMS § 109 lg 11 kohaldub üksnes HKMS § 103 lg 1 p-s 1 nimetatud kuludele (s.o esindajate ja nõustajate kulud), kuid muude menetluskulude (sh dokumentaalse tõendi saamise ja tõlgikulud – HKMS § 102 p-d 1 ja 2) väljamõistmiseks peab nende tegelik kandmine olema tõendatud vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 (nt Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-3-1-15-15, p 15). Eeltoodu ei ole praeguses asjas siiski määrav, sest kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 7 alusel tervikuna tema enda kanda.
20.AS Eesti Keskkonnateenused palub mõista kaebajalt tema kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud kokku 29 030,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Sellest moodustavad varasemate menetluste kulud 22 478,40 eurot ja praeguse apellatsioonimenetluse kulud 6552 eurot. Kulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud (dtl 480–487, 595–599, 1886–1907), v.a 31.05.2020 arvel nr 20200965 kajastatud äriregistri väljavõtteid puudutavas osas (2 eurot), mille kohta puudub HKMS § 109 lg 1 nõuetele vastav kuludokument. Kaebaja vaidlustas 09.12.2020 apellatsioonkaebuses (p-d 64–65) mh kolmandate isikute esindajakulude tervikuna väljamõistmist, rõhutades, et viitamine kaebaja enda esindajakulude suurusele ei ole asjakohane, kuna kolmandatel isikutel ei olnud kohustust menetluses aktiivselt osaleda (mh ei ole halduskohus neid vastamiseks kohustanud), kuid kaebajal tuli seevastu esitada vastuväited kõigi teiste menetlusosaliste seisukohtadele. Lisaks on kaebaja palunud 18.11.2021 seisukohas vähendada praeguse apellatsioonimenetlusega seotud esindajakulusid.
21.Ringkonnakohus ei nõustu esiteks kaebaja vastuväitega, et kolmanda isiku kasuks välja mõistetavaid esindajakulusid oleks alust piirata ainuüksi põhjusel, et kolmandal isikul ei olnud kohustust menetluses aktiivselt osaleda. HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalikud ja põhjendatud ei ole üksnes sellised menetluskulud, mis seonduvad menetlustoimingutega, mille tegemist on kohus menetlusosaliselt nõudnud, vaid lähtuda tuleb sellest, kas menetlusosalisel oli mõistlik põhjus arvata, et kuludega seotud menetlustoimingute tegemine (nt seisukoha esitamine, tõendi kogumine, kohtuistungil osalemine jmt) on tema õiguste kaitseks vajalik. Kolmandal isikul ei ole küll kohustust menetluses aktiivselt osaleda, kuid menetlusseadustikus ettenähtud õiguste kasutamist ei saa menetlusosalisele siiski ette heita. Väljamõistetavate menetluskulude suurust oleks põhjust piirata esmajoones siis, kui kolmas isik on menetlusõigusi kuritarvitanud (HKMS § 108 lg 9) või käitunud selgelt ebamõistlikult (nt esitades nähtava vajaduseta kohtule pidevalt uusi „täiendavaid“ seisukohti, mis pelgalt kordavad tema poolt juba varem avaldatut). Selliseid asjaolusid praegusest vaidlusest ei nähtu. Isegi kui kolmandal isikul võiks olla põhjust loota, et vastustaja suudab niigi tõhusalt kaitsta vaidlustatud haldusaktis tehtud otsustusi, mis tagavad kolmanda isiku õiguste kaitse, ei piira see kolmanda isiku õigust menetluses aktiivselt osaleda ja nõuda ka selleks vajalike menetluskulude hüvitamist. Küll aga tuleb nõustuda, et kaebaja ja kolmandate isikute menetluskulude suuruse võrdlemisel on oluline mh arvestada, et kaebajal võib oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks olla vajalik vaielda vastu kõigi vastaspoolel osalevate menetlusosaliste seisukohtadele ja koguda selleks tõendeid. Eelnevast ei saa siiski järeldada, et kolmandale isikule hüvitatavate menetluskulude suurus peaks alati olema väiksem kui kaebaja menetluskulude suurus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 otsus nr 3-18-984, p 20).
22.Halduskohus pidas 09.11.2020 otsuses (p 41) kolmandate isikute menetluskulude suurust tervikuna põhjendatuks, arvestades asja mahtu ja keerukust (sh ärisaladuse kaitse vajadusest tingitud lisatööd). Halduskohtu viitest, et kaebaja esindajakulud olid veel kordades suuremad, ei saa järeldada, et kohus oleks võtnud sellega seisukoha, et kõigi menetlusosaliste põhjendatud esindajakulud peaksid jääma ca 20 000 euro kanti (st kohus oleks jätnud alusetult arvestamata, et kaebaja esindajatel tuligi teha rohkem tööd kui kolmandate isikute esindajatel, ning pidanuks seetõttu kolmandate isikute kasuks välja mõistetavaid esindajakulusid oluliselt vähendama). 5(6)
3-18-2010 Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kolmanda isiku esindajakulude suurust ei saa pidada vaidluse iseloomu, mahtu ja kestust (mh hõlmasid need vaheotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud kulusid) arvestades ülemääraseks. Kolmanda isiku kasuks kaebajalt välja mõistetav summa ei ole sedavõrd suur, et oleks põhjust rääkida kohtusse pöördumise olulisest takistusest. Seejuures tuleb arvestada, et kaebaja on asutatud emaettevõtja investeeringute ja arenduste haldamiseks, mistõttu ei ole määravad kaebaja majandusnäitajad, vaid lähtuda tuleb kontserni majandusnäitajatest. Seega tuleb varasemate menetlusetappidega seotud esindajakulud mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja tervikuna.
23.Praeguse apellatsioonimenetlusega seotud AS Eesti Keskkonnateenused esindajakulud on ringkonnakohtu hinnangul osaliselt ülemäärased. Kaebaja on juhtinud õigesti tähelepanu, et kolmanda isiku vastuväited kordavad põhiosas juba varem tema poolt esitatut ja ka halduskohtu seisukohti. Põhjendatud on mõista taotletud esindajakulu kolmanda isiku kasuks välja 2500 euro ulatuses, mis vastab ligikaudu advokaadi 15 töötunnile. Kokkuvõttes tuleb HKMS § 108 lg-te 7 ja 8 alusel mõista kaebajalt AS Eesti Keskkonnateenused kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud 24 976,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Ülejäänud osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 109 lg-te 1 ja 6 alusel tema enda kanda.
24.AS Väätsa Prügila palub mõista kaebajalt tema kasuks välja senises menetluses kantud esindajakulu kokku 19 011 eurot (sisaldab käibemaksu). Sellest moodustavad varasemate menetluste kulud 16 113 eurot ja praeguse apellatsioonimenetluse kulud 2898 eurot. Kulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud (dtl 587–591, 1916–1946). Apellatsioonkaebuses esitas kaebaja vastuväited mh AS Väätsa Prügila esindajakulude tervikuna väljamõistmisele, kuid ei ole 18.11.2021 seisukohas vaidlustanud AS Väätsa Prügila apellatsiooniastme esindajakulude suurust. Ringkonnakohus jääb praeguse haldusasja menetluse varasemate etappidega seotud esindajakulusid puudutavas osas p-des 21 ja 22 väljendatud seisukohtade juurde ning mõistab need kulud kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja tervikuna. Praeguse apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude põhjendatusele ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud ja kulud ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul ülepaisutatud, mistõttu tuleb kaebajal hüvitada ka need kolmandale isikule tervikuna. Kokkuvõttes tuleb HKMS § 108 lg-te 7 ja 8 alusel mõista kaebajalt AS Väätsa Prügila kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud 19 011 eurot (sisaldab käibemaksu).
25.Konkurentsiamet ja OÜ Paikre ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtutele andmeid esitanud, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
26.HKMS § 179 lg-st 4 tulenevalt avaldatakse vastavalt HKMS §-le 175 arvutivõrgus mh jõustunud määrus, millega lõpetatakse menetlus. Ringkonnakohus asendab kaebaja 27.10.2021 taotlusest lähtudes avaldatavas määruses kaebaja nime, registrikoodi ja pangakonto numbri tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3). Ringkonnakohus möönab, et kuivõrd vastustaja on konkurentsiseaduse § 27 lg 12 kohaselt tähtajatult avalikustanud teadaanded koondumise teate saamise ja selle kohta tehtud otsuste kohta, siis on kaebaja põhimõtteliselt tuvastatav ka tema andmete tähemärgiga asendamise korral. Eelnev ei anna siiski alust määruse avaldamiseks üksnes osaliselt või selle avaldamata jätmiseks, sest määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet (vt HKMS § 175 lg-d 4 ja 5; vrd ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 lg 2 ls 1). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.