Tarmo Hendriksoni kaebus Transpordiameti 4. detsembril 2020 korraldatud sõidueksami tulemuse ja 8. jaanuari 2021. a vastuse nr 1.2-2/21/7-2 tühistamiseks ning kohustamiseks korraldada uus sõidueksam
Menetlusosalised
Kaebaja Tarmo Hendrikson Vastustaja Transpordiamet, volitatud esindaja Mare Nappir
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tarmo Hendriksoni kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. detsembril 2021 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg-d 5-6).
1.Tarmo Hendrikson (kaebaja) sooritas 4. detsembril 2020 kategooria B96 sõidueksami, mille Transpordiamet (kuni 31. detsembrini 2020 Maanteeamet) luges mittesooritatuks. Sõidueksami kaardilt nähtub, et liikluses iseseisva toimetuleku pädevuse all loeti liikluskorraldusvahendite järgimine mittearvestatuks võrdsete teede ristmike ületamise ohutuses veendumata jätmise tõttu.
2.Kaebaja esitas 3. jaanuaril 2021 Transpordiametile hiljem täiendatud vaidena pealkirjastatud avalduse, milles palub üle vaadata 4. detsembri 2020. a sõidueksam ja hinnata, kas eksami mittesooritatuks lugemine oli põhjendatud. Kaebaja palub eksam lugeda sooritatuks või alternatiivselt korraldada uus sõidueksam.
3.Transpordiamet käsitles 8. jaanuari 2021. a vastuses nr 1.2-2/21/7-2 kaebaja 3. jaanuaril 2021 esitatud avaldust ning jõudis seisukohale, et eksamineerija otsus hinnata kaebaja sõidueksam mittesooritatuks oli korrektne.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 7. veebruaril 2021 kaebuse, millest kohus sai aru, et kaebaja nõuab 4. detsembril 2020 korraldatud sõidueksami tulemuse ja 8. jaanuari 2021. a vastuse nr 1.2-2/21/7-2 tühistamist ning Transpordiameti kohustamist korraldada uus sõidueksam.
5.Kohus võttis 17. veebruari 2021. a määrusega kaebuse menetlusse ning otsustas 6. oktoobri 2021. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.
6.1.Transpordiameti otsused on oluliste puudustega. Otsustes on puudu faktilised ja õiguslikud alused ning vaidlustamisviide. Otsustest ei selgu ühtegi põhistust selle kohta, kuidas eksamisõitu hinnati ning millistest õigusnormidest eksamineerija lähtus. Sõidueksami lõpetamisel avaldatud eksamineerija selgitusi tuleb pidada eksamisoorituse mittesooritatuks lugemise põhjendusteks. Haldusakti ei saa tagantjärgi motiveerida. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hiljem esitatud põhjendused olid kaebaja eksami lõpetamise ja vaide rahuldamata jätmise alusteks.
6.2.Sõidueksami kaardist nähtub, et sisuliselt on kogu eksami hinnatavad osad loetud sooritatuks, v.a üks lahter (liikluses iseseisev toimetulek). Sellest ilmneb, et eksam on loetud mittesooritatuks seetõttu, et liikluskorraldusvahendite järgimises on jäetud veendumata võrdsete teede ristmike ületamise ohutuses. Viidatakse ohutuses veendumata jätmisele, kuigi hinnata tuleks liikluskorraldusvahendite järgimist. Kummastav on asjaolu, et eksamil on eraldi hinnatud kaebaja ohutunnetust ja loetud see sooritatuks.
6.3.Sõidueksami ajal oli ilm kuiv ja väljas pime. Sõit viis Ihaste linnaosasse, mis on valdavalt võrdväärsete ristmike ja 30 km/h ala. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kõik ristmikud olid ühtmoodi valgustatud. Kaebaja sõitis sõidueksamil marsruudil Eduard Wiiralti tänav, Lõuendi, Kasesalu tee ja Pallase puiestee. Pallase puiestee oli veidi ülevalgustatud ning lapsed mängisid tee ääres, seega sõitis kaebaja ristmikel rohkem ettevaatusabinõusid tarvitusele võttes. Kaebaja keeras ristmikel pead, sest liigne valgus ei oleks reetnud lähenevat autot. Nendel ristmikel, kus oli võimalik ohu hindamisel arvesse võtta ka sõidutulede valgusvihku, ei pidanud kaebaja vajalikuks pöörata pead 90 kraadi, kuivõrd liiklemiskiirus oli madal ja kaebaja ületas
3-21-269 ristmikud selliselt, et ühtegi sõidukit ei lähenenud sõidusuunast, mis oleks tähendanud vajadust anda teed. Kaebaja kinnitab, et ühtegi ohtu võrdväärsete ristmike ületamisel ei esinenud.
6.4.Eduard Wiiralti ja Andrus Johani ristmiku puhul on sõidueksami videosalvestistelt selgelt näha sõiduki pidurdamine ja kuulda madalama sõidukäigu peale vahetust. Eduard Wiiralti ja Ado Vabbe ristmiku puhul nähtub, et ristmik on paremalt poolt avaneva vaatega ning ohutuses veendumisele aitas kaasa ka pimedal ajal ohu allikale kuuluva valgusvihu puudumine. Eduard Wiiralti ja Anton Starkopfi ristmiku puhul ilmneb, et nähtavus on paremalt avanev, sõiduki kiirus on alla lubatud kiiruse ning ei esinenud ühtegi ohtu, mida kaebaja oleks väidetavalt pidanud tunnetama. Eduard Wiiralti ja Jaan Koorti ristmiku osas nähtub, et sõiduki kiirus oli lubatust oluliselt madalam ja isegi vastutuleva sõiduki tulede valguses on näha selgelt, et paremalt ristuvalt teelt ohtu ei nähtu. Paremalt liikuv hüpoteetiline liikleja oleks pidanud peatuma, kuivõrd otsesõidu võimalus puudus.
6.5.Vastustaja on välja toonud üksnes neli viidet ristmikule, kus rikkumine aset leidis. Seega on eksamineerija väide viie rikkumise kohta vale. Eksamineerija väitis, et ilma ristmikul seisma jäämata ja pea pööramiseta 90 kraadi pole võimalik ohutuses veenduda. Kaebaja ei ole pea pööramise nõuet suutnud tuvastada. Samuti ei pidanud eksamineerija hinnangu kohaselt ristmiku ületamisel lähtuma liikluse tegelikest oludest, vaid hüpoteetilisest olustikust, et ristmikule läheneb samal ajal sõidu eesõigust omav sõiduk. Kui võrdväärsel ristmikul ei lähene eelisõigusega sõidusuunast sõidukit, siis ei ole vajadust enne ristmikku seisma jääda. Ristmiku ületamise ohutuses veendumiseks tuleb arvesse võtta asjaolusid kogumis. Vastustaja ei too välja ühtegi olukorda, kus oleks esinenud reaalne oht. Ka eksamineerija ei pidurdanud ohutuse tagamiseks.
6.6.Eksamineerija väitel on pidurdusmaa kiirusel 30 km/h 17 meetrit ja käruga veel pikem. Jääb arusaamatuks, millest tulenevad eksamineerija nimetatud arvud. Kaebaja tegi kahe autoga katse ning kiirusel 30 km/h oli pidurdusmaa 3 meetrit.
6.7.Kummastav on vastustaja väide suunamärguande kasutamise puuduste osas. Vaidlus puudub selles, et enne manöövri sooritamist oli märguandetuli sisse lülitatud. Kui eksamineerija oleks pidanud suunamärguande kasutamist oluliseks rikkumiseks, siis oleks ta pidanud eksami katkestama.
6.8.Kummastav on vastustaja väide, et eksam katkestati 24. minutil. Sõidueksami videosalvestiste pikkus on selgelt lühem. Vastustaja põhjenduste usaldusväärsust seab kahtluse alla ka asjaolu, et kuivõrd sõidueksami mittesooritatuks lugemise sündmus toimus väidetavalt juba sõidueksami seitsmendal minutil, siis lubas eksamineerija jätkata eksamit üle kuue minuti.
6.9.Kuivõrd kaebaja pealkirjastas vastustajale 3. jaanuaril 2021 esitatud avalduse vaidena, siis tulnuks talle väljastada vaideotsus. Transpordiameti 8. jaanuari 2021. a vastuses nr 1.2-2/21/72 puudub selge resolutsioon kaebaja taotluste osas ning teave halduskohtusse pöördumise võimaluse kohta.
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
7.1.Sõidueksami kaardi vorm on kinnitatud tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus nr 50) lisast 8. Juhi eksamineerimise eesmärgiks on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mis on kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrusega nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ (määrus nr 58). Sõidueksami kaart täidetakse elektrooniliselt eksamineerimise programmis ja sinna ei märgita liiklusseadusest (LS) tuleneva nõude paragrahvi. Kaebaja tegevuses olid tervikuna määruse nr 50 lisa 4 p-des 1.1.3.1, 1.1.3.2 ja 1.1.3.10 välja toodud iseseisva liikumise kompetentside puudused ning sõidueksami mittesooritamise põhjus oli korduv ohutuses veendumata jätmine samaliigiliste
3-21-269 teede ristmike alal. Eksamineerija luges sõidueksami tulemuse mittesooritatuks, tuginedes määruse nr 50 lisa 4 p-le 2.1.3. Vastustaja nõustub kaebajaga, et sõidueksami lõpetamisel antud selgitusi tuleb pidada eksamisoorituse mittesooritatuks lugemise põhjendusteks.
7.2.Juhul kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, katkestatakse eksam mittesooritatud tulemusega, olenemata sellest, kas eksamineerija või kaasasolev isik peab sekkuma või mitte. Eksamineerija peab end kogu eksami vältel tundma turvaliselt. Eksamineerija jälgib sõidueksami kulgu ning hindab igat olukorda, mh ka ohtu, mis vajab vältimatut sekkumist, kohest verbaalset sekkumist või peatab sõiduki mõne aja pärast, et selgitada eksami toiminguid.
7.3.Sõidueksami videosalvestised kinnitavad eksamineerija hinnangut, et Eduard Wiiralti tänaval liigeldes ei võtnud kaebaja osadel piiratud nähtavusega ristmikel midagi ette, et olla valmis vajadusel tee andmiseks sõidueesõigusega sõidukitele. Nendeks ristmikeks olid lõikumine Andrus Johani tänavaga, Ado Vabbe tänavaga, Anton Starkopfi tänavaga ning Jaan Koorti tänavaga. Viimasel neist oli kõrge heki ja vastutuleva sõiduki tulede tõttu nii halb nähtavus, et eksamineerija poolt oleks olnud õige juhtida ohtlikule käitumisele verbaalselt tähelepanu, lõpetada sõidueksami hindamine ja lugeda sõidueksami tulemus koheselt mittesooritatuks. Lõikumisel Elmar Kitse tänavaga võttis kaebaja künnise ja vastutulevate sõidukite tõttu hoo maha, kuid paremale siiski ei vaadanud, kuigi vastutulevate sõidukite tulede pimestava efekti tõttu oli külgedele vaade häiritud. Kaebaja väide, et kuna väljas oli pime, siis ristmikule läheneva auto tuled oleksid kaugelt näha olnud, ei ole videosalvestistelt nähtu põhjal korrektne. Kõnealustel ristmikel põles tänavavalgus samamoodi nagu nendel ristmikel, kus kaebaja veendus ohutuses.
7.4.Salvestistelt on näha, et kohtades, kus kaebaja sai aru, et tegemist on ristmikega, vaatas ta demonstratiivselt ja põhjalikult paremale. Samamoodi põhjalik oli veendumine ka sellistel ristmikel, kus vaade oli avatud ja lähenevaid sõidukeid oleks näinud ka ilma spetsiaalselt paremale vaatamata. Kaebaja argument, et ta keeras ristmikel pead, sest liigne valgus ei oleks lähenevat autot reetnud, ei vasta tõele, sest ristmikud olid samamoodi valgustatud kui need, kus kaebaja ei vaadanud paremale. Asjaolu, et vaidlusaluste ristmike ületamise hetkel keegi paremalt ristmikule ei tulnud, on juhus, mitte kaebaja poolne ohtu ennetava käitumise tulemus.
7.5.Asjakohastel tänavatel oli tegemist mõjualaga: liiklusmärk nr 132 „Samaliigiliste teede ristmik“ ning liiklusmärk nr 351 „Suurim kiirus“ ehk liiklusmärk nr 388 „Kaks mõjuala“, kus kehtisid nii liiklusmärgi nr 132 kui ka nr 351 nõuded ning mõjuala lõpetas liiklusmärk nr 398 „Kahe mõjuala lõpp“. Liiklusmärk nr 132 hoiatab ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile. Selleks, et olla valmis paremalt tulevale sõidueesõigusega sõidukile teed andma, peab esmalt veenduma, kas sellist sõidukit on tulemas.
7.6.Kaebaja selgitab 30 km/h kiirusega liikumisel pidurdusmaa pikkust, kuid eksamineerija rääkis kaebajale peatumisteekonnast, mis hõlmab lisaks pidurdusmaale ka reageerimisaega.
7.7.Videosalvestistelt on näha ja kuulda, et kaebajal oli oluline puudujääk nii teadmistes kui ka praktikas suunamärguannete kasutamise osas, millele ka eksamineerija tähelepanu juhtis ja sõidueksami kaardile ära märkis. Videosalvestistel on reaalne sõiduaeg väiksem kui eksamikaardil kogu eksami kestvus, sest sõidueksami esimese osa moodustas harjutus, haagise lahti ja kokku haakimine ning eksamineerija selgitused eksamineeritava tegevusele.
7.8.Kuigi kaebaja ei nõustu eksamineerija antud hinnanguga, on ta vastustajale 3. jaanuaril 2021 esitatud avalduses etteheidetavat sooritust kirjeldanud ja eksamineerija etteheidetest sisuliselt aru saanud. Transpordiameti 8. jaanuari 2021. a vastuses nr 1.2-2/21/7-2 on faktilised asjaolud loetletud ja piisavalt põhjendatud. Kuigi vaideotsuses esineb vormilisi ebatäpsusi ja vaidlustamisviide puudub, ei mõjuta need minetused otsuse sisulist õiguspärasust.
3-21-269
KOHTU SEISUKOHT
8.Vaidluse all on 4. detsembril 2020 toimunud kategooria B96 sõidueksamil tehtud otsuse ja Transpordiameti 8. jaanuari 2021. a vastuse nr 1.2-2/21/7-2 õiguspärasus. Kaebaja hinnangul on eksamineerija õigusvastaselt tema sõidueksami mittesooritatuks lugenud. Vastustaja otsused ei vasta vorminõuetele, on põhjendamispuudustega ning neist ei selgu otsuste faktilised ja õiguslikud alused. Seetõttu nõuab kaebaja Transpordiameti 4. detsembril 2020 korraldatud sõidueksami tulemuse ja 8. jaanuari 2021. a vastuse nr 1.2-2/21/7-2 tühistamist ning Transpordiameti kohustamist korraldada uus sõidueksam. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub.
9.Käesoleva asja lahendamisel on olulisteks tõenditeks vastustaja 15. veebruaril 2021 esitatud sõidueksamit kajastavad videosalvestised. Ühelt videosalvestiselt nähtub eksamisõiduki sisekaamera vaade ning teiselt esikaamera vaade. Seega on võimalik näha ja kuulda nii liikluses kui ka eksamisõidukis sees toimuvat. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et sõidueksami videosalvestised on liialt lühikesed võrreldes sõidueksami kaardile märgitud eksami ajaga. Sõidueksam hõlmas endas lisaks videosalvestistelt nähtuvale sõidule ka sellele eelnenud harjutust ja eksamineerija selgitusi, mis videosalvestistel ei kajastu. Videosalvestiste välise sõidueksami soorituse osas vaidlus puudub.
10.Menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas kaebaja sooritas videosalvestistelt nähtuva sõidueksami osa nõuetekohaselt või mitte.
11.Määruse nr 50 § 2 kohaselt on juhi eksamineerimise eesmärk hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumiste liiklusalased kvalifikatsiooninõuded on sätestatud määruses nr 58. Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse määruse nr 50 lisades 3 ja 4 toodud nõuetest ning sõidueksami lõppedes peab eksamineerija andma hinnangu määruse nr 50 lisas 4 toodud eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses ning tegema isikule teatavaks eksami tulemuse (määruse nr 50 § 6 lg-d 3 ja 4). Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta määruse nr 50 lisades 3 või 4 toodule (määruse nr 50 § 10 lg 14 p 1). Sõidueksam fikseeritakse sõidueksami kaardil ning see peab sisaldama: 1) eksamineeritava ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja fotot; 2) taotletava mootorsõiduki juhtimisõiguse kategooriat; sõidueksami toimumise kuupäeva, sõidueksami alguse ning lõppemise kellaaega, sõidueksamil kontrollitavate ja hinnatavate elementide loetelu, erimanöövritele kulunud aega, sõidueksamil kaasa sõitvaid isikuid, sõidueksami kommentaare, hinnanguid ja tulemust; 4) sõidueksami tulemusega mittenõustumise juhuks haldusmenetluse seaduse (HMS) kohast vaidlustamisviidet (määruse nr 50 lisa 8).
12.Sõidueksami videosalvestistelt nähtub, et eksamineerija andis vastavalt määruse nr 50 § 6 lg-tele 3 ja 4 sõidueksamile selle lõpuosas hinnangu ja tegi kaebajale teatavaks eksami tulemuse, märkides, et sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Ühtlasi selgitas eksamineerija kaebajale, millistel põhjustel eksam mittesooritatuks loeti (videosalvestised sünkroonis ajaliselt 13:19-15:35). Samuti on sõidueksam fikseeritud sõidueksami kaardile, mis vastab määruse nr 50 lisas 8 esitatud nõuetele (tl-d 12-12p). Sealjuures on ära märgitud, millised pädevused on loetud arvestatuks ja millised mitte ehk mis põhjustel eksamineerija sõidueksami mittesooritatuks hindas. Samuti on sõidueksami kaardil selgitatud eksamitulemuse vaidlustamise korda. Sõidueksami kaardile ei pea märkima kaebaja kirjeldatud selgitusi ja
3-21-269 põhistusi selle kohta, kuidas täpselt sõidueksamit hinnati, millistest õiguslikest normidest eksamineerija lähtus jne.
13.Sõidueksami kaardilt ei nähtu sõidueksami mittesooritatuks lugemise detailseid põhjendusi, kuid eksamineerija selgitas sõidueksami negatiivset tulemust kaebajale sõidueksami lõppedes suuliselt, need selgitused on videosalvestistelt selgesti kuulda. Samuti on videosalvestiselt näha ja kuulda, kuidas kaebaja esitab eksamineerija selgitustele omapoolse nägemuse toimunust. Mõlemad pooled nõustuvad asjaoluga, et neid eksamineerija selgitusi saab pidada hindamistulemuse põhjendusteks. Asjaolu, et kaebaja oli teadlik negatiivse eksamitulemuse põhjendustest, kinnitab ka see, et kaebaja vaidles eksamitulemusele sisuliste argumentidega vastu vastustajale 3. jaanuaril 2021 esitatud vaidena pealkirjastatud avalduses (tl-d 17-17p). Täiendavalt on vastustaja eksami mittesooritatuks lugemist põhjendanud haldusmenetluses
8.jaanuari 2021. a vastuses nr 1.2-2/21/7-2 (tl 6) ja kohtule 15. märtsil 2021 esitatud vastuses kaebusele (tl-d 37-39). Vastustaja hiljem esitatud täiendavad põhjendused ei ole eksamineerija algsete selgitustega vastuolus, vaid varasemaid põhjendusi on üksnes detailsemalt käsitletud. Seega ei saa õigustatuks pidada kaebaja hinnangut, et vastustaja on asunud sõidueksami negatiivset tulemust peaasjalikult motiveerima tagantjärgi.
14.Seega vastab vastustaja otsus 4. detsembril 2020 korraldatud kategooria B96 sõidueksami kohta vorminõuetele ning ei ole selgitamis- ega põhjendamispuudustega. Järgnevalt hindab kohus, kas sõidueksami mittesooritatuks lugemine on sisuliselt õiguspärane.
15.B-kategooria kuni 4250-kilogrammise täismassiga autorongi juhtimisõiguse (kategooria B96) taotlemisel võetakse sõidueksam vastu sõidueksami teise järgu nõuete kohaselt ning lisas 3 ettenähtud sõiduharjutusi kontrollitakse vähese liiklustihedusega teedel. Sõidueksami teine järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 4 toodud nõuetele (määruse nr 50 § 10 lg-d 9 ja 12). Sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtima erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel ning olema võimeline sõidukiirust kohandama vastavalt tee- ja ilmaoludele. Eksamineeritav peab oskama oma liiklusalaseid teadmisi praktikas rakendada ning olema tähelepanelik teiste liiklejate suhtes, oskama sujuvalt liiklusvooluga ühineda, seal sõita ning liiklusvoolust väljuda, kohandades oma sõidukiiruse vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele ning vältida põhjendamatult teiste liiklejate takistamist (määruse nr 50 § 11 lg-d 2 ja 3).
16.Kaebaja 4. detsembri 2020. a sõidueksam hinnati mittesooritatuks, kuna eksamineerija luges mittearvestatuks kaebaja pädevuse liikluses iseseisval toimetulekul, täpsemalt liikluskorraldusvahendite järgimise. Liikluses iseseisva toimetuleku puhul hinnatavad kompetentsid on sätestatud määruse nr 50 lisas 4. Vastustaja heidab kaebajale ette järgmiste kompetentside rikkumist: liiklusreeglite rakendamine praktikas (p 1.1.3.1); teeandmise kohustus ja sõidueesõigus (sõidueesõigus ristmikel, raudteeülesõidukohal, trammi- ja bussipeatuses, ülekäigurajal, teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel, sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel), möödasõit (kui võimalik), mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane) (p 1.1.3.2); riske ära tundev ja riske vältiv liiklemine, sealhulgas tähelepanelikkus vähekaitstud liiklejate suhtes (p 1.1.3.10). Vastustaja hinnangul esinesid kaebaja sõidueksami soorituses eelkirjeldatud kompetentside osas olulised puudused, sest kaebaja ei veendunud nõuetekohaselt võrdsete teede ristmike ületamisel ohutuses. Seetõttu luges eksamineerija eksami määruse nr 50 lisa 4 p 2.1.3 mõttes mittearvestatuks. Kohus on seisukohal, et vastustaja hindamisotsus on põhjendatud.
3-21-269
17.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja sooritas sõidueksami osaliselt tänavatel, mis asus liiklusmärgi nr 132 „Samaliigiliste teede ristmik“ mõjualas (vt menetlusosaliste seisukohti käesoleva kohtuotsuse p-dest 6.3 ja 7.5). Märk nr 132 „Samaliigiliste teede ristmik“ hoiatab ristmikust, kus juht peab andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile (majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded foorile“ § 5 p 7). Anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või –kiirust (LS § 2 p 1). LS § 56 lg-st 1 tulenevalt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.
18.Kohtu hinnangul ei saa pidada meelevaldseks ja põhjendamatuks eksamineerija järeldust, et kaebaja, liigeldes Eduard Wiiralti tänaval ning samaliigiliste teede ristmikke ületades, ei järginud eelkirjeldatud liikluskorraldusreegleid ning jättis võrdsete teete ristmike ületamisel ohutuses veendumata. Asjaolu, et eksamineerija ei lugenud lisaks liikluskorraldusvahendite järgimata jätmisele mittearvestatuks ka kaebaja välja toodud määruse nr 50 lisa 4 p-s 1.1.2 ja selle alapunktides kirjeldatud ohutunnetusega seonduvaid kompetentse, ei ole määrava tähendusega. Eksamineerija tunnetatud oht oli tingitud liikluskorraldusvahendite järgimata jätmisest ning viimati nimetatud kompetentsi mittearvestatuks lugemine oli seega õigustatud.
19.Eksamineerija selgitas kaebajale sõidueksamil, et tuvastas rikkumised viiel ristmikul (videosalvestised sünkroonis ajaliselt 13:38-13:45) ning vastustaja on ka hiljem välja toonud viis ristmikku, mil kaebaja nõuetekohaselt ei käitunud. Seega ei ole eksamineerija sõidueksamil antud selgitused ning vastustaja hilisemad põhjendused vastuolus. Kaebaja ületas viis ristmikku, s.o Eduard Wiiralti tänava ristumised tänavatega Andrus Johani, Ado Vabbe, Elmar Kitse, Anton Starkopfi ja Jaan Koorti, selliselt, et videosalvestistelt ei ole visuaalselt tuvastatav kaebaja poolt paremal asuva või sealt läheneva juhi puudumise kindlakstegemine (videosalvestised sünkroonis ajaliselt alates 06:59, 07:11, 07:31, 08:07 ja 08:26). Selgelt nähtub see kahe videosalvestise sünkroonis jälgimisel. Kaebaja ei pööranud neile ristmikele lähenedes pead paremale, samuti ei nähtu paremale vaatamist kaebaja silmade liikumisest. Kaebaja vaatab eelkõige otse ette ning vahepeal alla (eelduslikult vaatab kaebaja spidomeetrit, et sõidukiirust jälgida). Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks veendunud ristmikele lähenedes selles, et paremalt juhti ei lähene või et seal juhti ei asu ning et ta ei pea seetõttu kellelegi teed andma. Samas märgib kaebaja sõidueksamil ka ise, et samaliigiliste teede ristmike puhul peab juht paremale vaatama (videosalvestised sünkroonis ajaliselt 13:28-13:32).
20.Eksamineerija ei ole sõidueksamil väitnud ja vastustaja ei ole ka hiljem asunud seisukohale, et igal juhul tuleb enne samaliigiliste teede ristmikku pead 90 kraadi pöörata või ristmikul seisma jääda. Vastustaja leiab õigustatult, et tuleb järgida liikluskorralduse nõudeid ja veenduda ristmiku ületamise ohutuses, s.t käesoleval juhul selles, kas paremal asub või sealt läheneb juht, kellele tuleb teed anda ning kas on võimalik vajadusel teeandmise kohustust täita. Samaliigiliste teede ristmikke tuleb ületada viisil, et vajadusel oleks võimalik enne ristmikku teeandmiseks peatuda või alandada sõidukiirust selliselt, et paremalt liikuv juht saaks oma manöövri enne teeandmiseks kohustatud juhti sooritatud. Asjaolu, et kaebaja sõitis lubatud või isegi madalama sõidukiirusega, ei taga paremal asuva või sealt läheneva juhi õigeaegset märkamist, kui kaebaja juhi võimalikku lähenemissuunda isegi ei vaata. Samuti ei ole videosalvestistelt tuvastatav, et kaebaja oleks sõidukiirust oluliselt enne ristmikke vähendanud. Kaebaja sõitis järjepidevalt enam-vähem sarnase kiirusega, kui sõidukiiruse alandamist ei tinginud just tänaval olev künnis (Eduard Wiiralti tänava ristumine Elmar Kitse tänavaga). Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja
3-21-269 väidet, et ta veendus paremalt läheneva või seal asuva juhi puudumises seeläbi, et talle ei ilmnenud vähemvalgustatud ristmikel paremalt valgusvihtu. Kuivõrd kaebaja paremale ei vaadanud, ei pruukinuks ta ka vastavat valgusvihtu märgata. Lisaks tuleb arvestada ohuga, et mõnel sõidukil ei pruugi mingil põhjusel sõidukituled põleda (nt ei ole tuled töökorras, on ununenud sisse lülitada vms), mistõttu ei oleks ainult valgusvihu puudumise tuvastamine ohutuses veendumiseks piisav.
21.Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et ristmikel, kus kaebaja mõistis, et tegemist on samaliigiliste teede ristmikega, veendus ta ristmiku ületamise ohutuses ning paremalt läheneva ja seal asuva juhi puudumises, pöörates selleks ka pead (nt videosalvestised sünkroonis ajaliselt 06:44 ja 08:41). Kuigi kõik kaebaja läbitud ristmikud ei olnud ühtemoodi valgustatud, siis ei saa videosalvestistelt nähtuva põhjal väita, et ristmike valgustus oleks nii märkimisväärsel määral erinenud, et põhjendatuks saaks pidada nende ületamisel sedavõrd erinevat käitumist, sh ristmike ületamise ohutuses erineval viisil veendumist. Inimese vaateväli on piiratud ning tõsikindlalt paremal toimuva tuvastamiseks, on vajalik sinna poole ka vaadata. Kuigi kaebaja on praeguseks asunud seisukohale, et ta sõidueksamil vastustaja väidetud vigu üldse ei teinud, siis videosalvestisel kajastatud vestlusest eksamineerijaga nähtub, et vähemalt osaliselt möönis ta eksamisoorituse järel mõningate puuduste esinemist (videosalvestised sünkroonis ajaliselt 15:02-15:04). Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ei juhindunud ristmikel, kus eksamineerija tuvastas rikkumised, samaliigiliste teede ristmike ületamisele ettenähtud nõuetest.
22.Asjaolu, et eksamineerija ei pidanud vaidlusaluste ristmike ületamisel vajalikuks ohutuse tagamiseks pidurdada, ei tähenda, et eksamineerija kaebaja käitumises, s.o liikluskorraldusvahendite järgimata jätmises, ohtu ei tunnetanud. Kuigi kaebaja ei veendunud ristmike ületamise ohutuses, oli seda võimalik teha eksamineerijal endal. Kuna eksamineerija paremal asuvat või sealt lähenevat liiklejat ei tuvastanud, siis ei pidanud ta ka enne ristmikku autot peatama. Juhul kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, katkestatakse eksam mittesooritatud tulemusega, olenemata sellest, kas eksamineerija peab sekkuma või mitte (määruse nr 50 lisa 4 p 1.2). Eksamineerija kohene mittesekkumine ei tähenda seega, et ei esinenud alust eksam mittesooritatuks lugeda. Sõidueksami tulemuse õigusvastasust ei tingi ka see, et eksamineerija ei katkestanud eksamit koheselt pärast vaidlusaluste ristmike ületamist. On mõistetav, et eksamineerija soovis sõidueksami kulgu pikemalt jälgida ning veenduda kaebaja sõiduoskustes ja teadmistes terviklikumalt. Sõidueksami hilisem katkestamine ei muuda kaebaja eksimusi olematuks.
23.Asjassepuutumatud on kaebaja argumendid seoses sõiduki pidurdusmaaga ning sellega seonduvalt tehtud katsetega. Eksamineerija selgitas kaebajale sõidueksamil, et sõiduki peatumisteekond, mis hõlmab lisaks pidurdusmaale ka reageerimisaega, on 30 km/h juures ligikaudu 17 meetrit ning ei rääkinud pidurdusmaast (videosalvestised sünkroonis ajaliselt 14:12-14:30). Seega kohus kaebaja eeltoodud väiteid ei käsitle. Samuti ei pea kohus vajalikuks käsitleda menetlusosaliste väiteid seoses suunamärguande kasutamisega, kuivõrd sellel alusel sõidueksamit mittesooritatuks ei loetud. Juhiseadmete kasutamine, sh suunamärguande kasutamine loeti arvestatuks, kuigi märkusega, et see hilineb. Vastustaja välja toodud mõningate ebatäpsuste esinemine suunamärguande kasutamisel ei tinginud sõidueksami negatiivset tulemust.
24.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul vastustaja 4. detsembri 2020. a hindamisotsus sõidueksami tulemuse kohta nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane. Seetõttu puudub alus otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks korraldada uus sõidueksam.
3-21-269
25.Kaebaja on seadnud kahtluse alla ka Transpordiameti 8. jaanuari 2021. a vastuse nr 1.22/21/7-2 õiguspärasuse. Kohus ei vaidle kaebajale vastu selles osas, et tegemist on puudustega vaideotsusega (HMS § 86). Kohus on eeltoodut märkinud ka 17. veebruari 2021. a määruse p-s
9.2.Vastustaja pealkirjastas haldusakti vastusena ja mitte vaideotsusena ning otsuses ei kajastu selge resolutsioon kaebaja vaide rahuldamata jätmise kohta. Seega ei saa haldusakti pidada HMS § 55 lg-s 1 ja § 86 lg-s 1 sätestatud nõuetele vastavaks. Lisaks esineb vaideotsuses põhjendamispuudusi, kuivõrd selles ei ole märgitud põhjalikult haldusakti andmise aluseid (HMS § 56 lg 2 ja § 86 lg 2) ning vaideotsuses ei kajastu HMS §-s 57 ja § 86 lg-s 2 kirjeldatud vaidlustamisviide. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust (HMS § 57 lg 2) ning ka vastustaja muud menetlus- ja vorminõuete rikkumised ei tingi siiski Transpordiameti
8.jaanuari 2021. a vastuse nr 1.2-2/21/7-2 tühistamist, kuivõrd need rikkumised ei ole mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). Vastustaja on vaideotsuses käsitlenud kaebaja sisulisi vastuväiteid 4. detsembri 2020. a sõidueksamile ning andnud õige hinnangu sõidueksami tulemuse sisulisele õiguspärasusele (vt ka otsuse p-d 12-23). Seega ei esine alust ka vaideotsuse tühistamiseks.
26.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.