lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2495/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2495/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
892
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2495

Määruse kuupäev

9. november 2021

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Aleksander Trõtševi kaebus Tartu Vangla 29. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-2/463 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Aleksander Trõtševi kaebus.
2.Jätta Aleksander Trõtševi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta Aleksander Trõtševi riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla 29. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 6-2/463 karistati Aleksander Trõtševi (kaebaja) Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p-de 4.3 ja 8.2.5 rikkumise eest. Kaebajale heideti ette teise kambri toiduluugi avamist ning hiljem samasse kambrisse läbi toiduluugi toiduainete andmist. TVK p 4.3 järgi on kinnipeetavatel keelatud avada ukse lukusteid. Kaebaja avas omavoliliselt teise kambri toiduluugi. Kuna ka kambri toiduluuk on suletud lukustiga, siis on kinnipeetaval keelatud seda omavoliliselt avada. Sellega pani kinnipeetav toime distsiplinaarüleastumise. Samuti on TVK p 8.2.5 kohaselt kinnipeetaval keelatud viia isiklikke asju teiste kinnipeetavate kambritesse. Videosalvestiselt on näha, et pärast teise kambri toiduluugi avamist liikus kaebaja olmeruumis paikneva külmiku juurde ja seejärel kambri juurde naastes andis toiduluugi kaudu kambris asunud teisele kinnipeetavale eseme. Seega rikkus kaebaja ka TVK p 8.2.5. Vangla hinnangul oli eelnimetatud rikkumiste eest põhjendatud karistada kinnipeetavat mõlema rikkumise eest eraldi kaheööpäevase kartserisse paigutamisega (kokku 4 ööpäeva kartserit).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas 1. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebuse kohaselt on vangla õigusvastaselt karistanud kinnipeetavat TVK p-de 4.3 ja 8.2.5 rikkumise eest, sest ta pole nimetatud rikkumisi toime pannud. Samuti on vangla rikkunud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnorme, sh ei ole kaebajale distsiplinaarprotokolli ega -käskkirja vene keelde tõlgitud. Kaebaja teavitas kohut, et on esitanud eelnimetatud

3-21-2495 käskkirja peale vanglale vaide. Kaebaja palub tühistada Tartu Vangla 29. oktoobri 2021. a käskkiri nr 6-2/463 ning rakendada esialgset õiguskaitset ja peatada määratud distsiplinaarkaristuste täitmine. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

3.Tartu Vangla esitas 9. novembril 2021 kohtule vastuse, milles teatab, et kaebaja on esitanud vanglale Tartu Vangla 29. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-2/463 peale vaide. Tartu Vangla otsustas omal algatusel 9. novembri 2021. a otsusega nr 1-11/357-2 peatada vaidlusaluse käskkirja täitmise kuni vaidemenetluse lõppemiseni. Käskkirja esmase õiguspärasuse kontrollimise ajal kaebajat kartserisse ei paigutata ning kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla on seisukohal, et ka ilma käskkirja täitmise peatamiseta ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud ning ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
4.1.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5.
4.2.Tartu Vanglas on 4. novembril 2021 registreeritud kaebaja Tartu Vangla 29. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-2/463 peale esitatud vaie, kuid vangla ei ole vaiet veel sisuliselt lahendanud. Käesolevaks ajaks on vangla 9. novembri 2021. a otsusega nr 1-11/357-2 otsustanud üksnes vaidemenetluse ajaks vaidlusaluse käskkirja täitmise peatamise. VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Eelnimetatud tähtaeg ei ole veel möödunud. Seega on kaebaja pöördunud tühistamisnõudega kohtusse ennatlikult.
4.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Aleksander Trõtševi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
5.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla 29. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-2/463 täitmise peatamiseks.
5.1.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

3-21-2495

5.2.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kuigi kaebajal esines esialgse õiguskaitse vajadus 1. novembril 2021, mil ta kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitas, peab kohus taotluse lahendamisel lähtuma käesolevaks hetkeks muutunud asjaoludest. Kuna kaebaja suhtes on Tartu Vangla 9. novembri 2021. a otsusega nr 1-11/357-2 vaidlusaluse käskkirja täitmine peatatud, ei vaja ta enam esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist. Seega on kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.
5.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksander Trõtševi esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.
6.Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium