Keskkonnaõigus › Vesi

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-21-2341/2
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Keskkonnaõigus › Vesi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 02.11.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1129

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

02.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2341 Wooluvabrik OÜ kaebus Keskkonnaameti 13.09.2021 vaideotsuse nr 1-1/21/173 tühistamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks otsustama uuesti Wooluvabrik OÜ keskkonnaloa taotluse menetluse tähtaja pikendamine kuni 31.12.2022. Kaebaja – Wooluvabrik OÜ, esindaja advokaat Siiri Pajupuu Vastustaja – Keskkonnaamet

Haldusasi

Menetlusosalised Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Keskkonnaameti (KeA) menetluses on Wooluvabrik OÜ keskkonnaloa taotlus Tammi kinnistul (Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu küla, Muinaslinna tee 5) Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ning hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas, mille raames algatas KeA 19.03.2015 keskkonnamõju hindamise (KMH). Keskkonnaloa taotluse menetlus peatus, kuni KMH osas otsuse tegemiseni.

2.KeA jättis 09.07.2021 kirjaga nr 6-3/21/5014-10 ,,Wooluvabrik OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmine ja keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamine“ KMH aruande heaks kiitmata ja lõpetas KMH menetluse.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus

8.Vaidlust ei saa olla, et KeA 09.07.2021 kirjaga nr DM-115314-1 ei ole määratud kindlaks keskkonnaloa taotluse menetluses tehtava sisulise otsustuse lõpptulemust, vaid teatatud üksnes keskkonnaloa taotluse sisulise lahendamise eeldatav tähtaeg. Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-3-1-73-13, p 15; 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Halduskohus sekkub haldusmenetlusse ennetavalt üksnes seaduses sätestatud erandlikel juhtudel ning reeglina kontrollib halduskohus halduse tegevuse lõpptulemuse (haldusakti või toimingu) õiguspärasust tagantjärele. Sel eesmärgil on HKMS-s sätestatud kaebeõiguse piirangud menetlustoimingute vaidlustamiseks. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtupraktika järgi on menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel: kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest, või kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (nt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 33-1-39-10, p 21; 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, p 9). Selliste erandlike juhtude esinemine praegusel juhul kohtule äratuntav ei ole. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaidlustatud menetlustoiming mõjutaks kaebaja õigusi sõltumata menetluse tulemusel tehtava otsuse sisust või menetlustoimingu võimalik õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kohtu hinnangul ei ole võimalik teha KeA 09.07.2021 kirjast, milles teatati menetlustähtaja pikendamisest kuni 31.12.2021, järeldust menetluse tulemusel tehtava otsuse sisu ega KeA poolt menetlusreeglite mittejärgimise kohta. Pelgalt see, et KeA peab tõenäoliseks viia menetlus läbi kiiremini kui kaebaja hinnangul selleks võiks kuluda, ei saa rikkuda kaebaja õigusi sõltumata menetluse tulemusest. Haldusorgan peab lähtuma HMS §-s 5 sätestatud vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõttest. KeA-l ei ole takistatud vajadusel 09.07.2021 kirjas teada antud tõenäolist menetlustähtaega pikendada. Nii on KeA vaideotsuses asjakohaselt märkinud, et juhul kui tagantjärele hindamise protsessi või keskkonnaloa taotluse menetlusest tulenevalt ilmnevad asjaolud, mis tingivad Tabelis 1 toodud ajakava ja keskkonnaloa taotluse menetluse pikendamise vajaduse, siis on tal võimalik tulenevalt

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 41 menetlustähtaega pikendada. Seetõttu on ennatlik kaebaja poolt asuda juba praegu seisukohale, et KeA viib menetluse läbi kiirustades ja pealiskaudselt, rikkudes muu hulgas uurimis- ja ärakuulamiskohustust, avalikkuse nõuet, kaalutlusõigust ning isikutele üleliigsete ebamugavuste ja kulutuste vältimise kohustust. Sõltumata sellest, mis ajal KeA teeb menetluse tulemusel otsuse (kas 31.12.2021 või tähtaja pikendamise korral hiljem), saab kaebaja selle tema õiguste rikkumise korral vaidlustada. Kohus saab selle vaidluse lahendamisel muu hulgas hinnata, kas menetluse läbiviimisel on järgitud seadusest tulenevaid kõiki nõudeid või mitte. Võimalike menetlusnormide rikkumise vaidlustamiseks tulebki üldjuhul ära oodata menetluse lõpptulemus, kuna kohtul pole reeglina võimalik ennetavalt hinnata seda, kas võimalikud menetlusvead võivad mõjutada asja otsustamist (HMS § 58), kuna kohus sekkuks selliselt meelevaldselt haldusmenetlusse, rikkudes mh võimude lahususe põhimõtet. Hetkel ei ole võimalik asuda seisukohale, et KeA poolt menetluse tulemusel tehtav otsus on ilmselgelt õigusvastane ja kaebajal esineb kindlasti vajadus selle vaidlustamiseks (sh täiendavate kulude kandmiseks). Menetlustoimingu iseseisva vaidlustamise piirangu eesmärk ongi vältida kohtu sekkumist haldusorgani tegevusse seni, kuni isiku õiguste tegelik rikkumine ei ole veel selge. See, kas KeA-l on võimalik järgida planeeritud ajakava ja teha sisuline otsus hiljemalt 31.12.2021, selgub läbiviidava menetluse käigus. Puudub põhjus juba praegu eeldada, et ajanappuse tekkimisel haldusorgan menetlustähtaega ei pikenda ja teeb selle asemel menetlusreegleid eiravalt pealiskaudse ja kaebaja õigusi rikkuva otsuse. Seega ei ole õigustatud ennetavalt haldusorgani tegevusse sekkumine. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et KeA viiks menetluse läbi ja teeks sisulise otsuse üks aasta hiljem haldusorgani poolt prognoositud tähtajast. Arvestades eeltoodut ei ole HKMS § 45 lõikes 3 sätestatud menetlustoimingu vaidlustamise eeldused täidetud.