lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1674/15

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 29.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1674/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
822
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1674

Määruse kuupäev

29. oktoober 2021

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Artur Soomi kaebus Viru Vangla 7. juuli 2020. a käskkirja nr 3-20/1-2/238 ja

2.septembri 2020. a vaideotsuse nr 6-12/242-5 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Artur Soom Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

RESOLUTSIOON

Lõpetada praeguse asja menetlus.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla 7. juuli 2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/238 kohaldati kinnipeetav Artur Soomi (kaebaja) suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Viru Vangla jättis 2. septembri 2020. a vaideotsusega nr 6-12/242-5 kaebaja vaide selle käskkirja peale rahuldamata.
2.Tartu Halduskohus võttis 7. jaanuari 2021. a määrusega menetlusse kaebaja kaebuse Viru Vangla 7. juuli 2020. a käskkirja ja 2. septembri 2020. a vaideotsuse tühistamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Viru Vangla palus 11. märtsi 2021. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja vabanes 21. oktoobril 2021 vanglast.

5.Kohus selgitas kaebajale 25. oktoobri 2021. a kohtunõudes, et Viru Vangla 7. juuli 2020. a käskkirjal ja 2. septembri 2020. a vaideotsusel ei ole pärast kaebaja vanglast vabanemist enam mingit mõju ega praktilist tähendust ning tühistamiskaebus on muutunud lubamatuks. Kohus küsis kaebajalt, kas ta soovib üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui jah, palus kohus kaebajal selgitada, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks.
6.Kaebaja teatas 29. oktoobril 2021 kohtule, et tühistamiskaebust tuleb edasi menetleda, sest kui inimene on saanud vanglas tunda haldusakti mõju, siis ei anna vanglast vabanemine alust menetluse lõpetamiseks. Samas märkis kaebaja, et esitab tuvastamiskaebuse. Kaebaja selgitas, et ei saa esitada toimingu tühistamise nõuet. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine on toiming. Kaebaja toime pandud tegude eest ei saanud kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid.

KOHTU SEISUKOHT

7.Kaebaja on vanglast vabanenud. Viru Vangla 7. juuli 2020. a käskkirjal ja 2. septembri 2020. a vaideotsusel ei ole pärast kaebaja vanglast vabanemist enam mingit mõju ega praktilist tähendust. Olukorras, kus kaebaja on vanglast vabanenud, ei ole viidatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik, sest nendel haldusaktidel puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju. Seetõttu leiab kohus, et kõnealune käskkiri ja vaideotsus on täielikult ammendunud. Kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Ainuüksi asjaolu, et vaidlustatud haldusaktid mõjutasid kaebaja õigusi vanglas viibimise ajal, ei ole piisav, et õigustada tühistamiskaebuse edasist menetlemist. Määrav on see, et praeguseks ei mõjuta need enam kuidagi kaebaja õigusi. Riigikohus on selgitanud, et sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34). HKMS § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“ HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohus küsis 25. oktoobri 2021. a kohtunõudega kaebajalt, kas ta soovib üle minna Viru Vangla 7. juuli 2020. a käskkirja ja 2. septembri 2020. a vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui jah, palus kohus kaebajal selgitada, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja 29. oktoobri 2021. a vastusest ilmneb, et kaebaja soovib üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Samas ei ole kaebaja selgitanud, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja selgitas, et tema toime pandud tegude eest ei saanud täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Sellised väited oleksid asjakohased asja sisulisel lahendamisel. Praegusel juhul on aga küsimus selles, kas tuvastamisnõudele üleminek ja seega ka sisuline lahendamine oleks üldse menetluslikult lubatav. Kaebaja ei ole selgitanud, mis kasu ta õiguslikus mõttes sellest saaks, kui kohus tema tuvastamiskaebuse läbi vaataks ja vangla tegevuse võimaliku õigusvastasuse tuvastaks. Seega pole kaebaja ära näidanud, miks on kaebaja õiguste kaitseks vaja tuvastada Viru Vangla 7. juuli 2020. a käskkirja ja 2. septembri 2020. a vaideotsuse õigusvastasus ning millist kasu ta sellest saaks. Kuna kaebaja ei ole ära näidanud, et tuvastamisnõudele üleminek on tema õiguste kaitseks vajalik, tuleb kohtul praeguse asja menetlus lõpetada.
8.Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 155 lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).
9.Vastuseks kaebaja väitele, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on toiming ja toimingu tühistamise nõuet ei saa esitada, selgitab kohus järgmist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse haldusaktiga. Ka kaebaja suhtes anti välja haldusakt ‒ 7. juuli 2020. a käskkiri. Haldusakti vaidlustamiseks on kohane esitada tühistamiskaebus. Kaebaja ka esitas kohtule tähtaegselt tühistamiskaebuse. Haldusakti andmise korral puudub põhjus vaidlustada haldusakti alusel sooritatavaid toiminguid. Praegusel juhul on aga kohus leidnud, et Viru Vangla 7. juuli 2020. a käskkirja kui haldusakti osas pole enam lubatav jätkata tühistamiskaebuse menetlemist, samuti pole lubatav üleminek tuvastamiskaebusele. Seega tuleb kohtul asja menetlus lõpetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium