X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt vaimse tervise halvenemisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlustoimingud
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4).
ASJAOLUD
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 5. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla oma süülise tegevusega tekitanud kaebajale vaimse tervise kahjustuse, mis on pöördumatu ning jääb kogu eluks. Tartu Vangla tervist kahjustava ja repressiivse tegevuse tagajärjel on kaebaja arvates tal tekkinud vaimne puue, mida kinnitab Sotsiaalkindlustusameti otsus nr P26-2021-47699. Kaebaja selgitab, et vaimse tervise puue tekkis tal Tartu Vanglas karistust kandes ajavahemikus 26. aprill 2014 kuni 28. juuni 2021. Talle tekitatud kahju hindab kaebaja 250 000 eurole, sest tegemist on pöördumatu kahjuga. Kaebaja
märgib, et ta esitas 28. juunil 2021 vanglale kahjunõude ning vangla nõudmisel kõrvaldas selles puudused, kuid ei ole oma taotlusele vastust saanud. Kaebuse juurde lisas kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse ning koopia vanglale esitatud kahjunõude puuduste kõrvaldamise avaldusest (registreeritud vanglas 4. augustil 2021 nr-ga 1-13/176-3).
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 12. oktoobril 2021 kohtule X kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas 28. juunil 2021 nr-ga 1-13/176-1), Tartu Vangla 3. augusti 2021. a kirja nr 1-13/176-2 (tähtaja andmine taotluse puuduste kõrvaldamiseks) ja Tartu Vangla 11. oktoobri 2021. a otsuse nr 1-13/176-4, millega X kahjunõue jäeti läbi vaatamata. Lisaks edastati kohtu nõudmisel Tartu Vangla 14. aprilli 2021. a vastuskiri nr 6-24/906-2.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.
4.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus leiab, et X kaebuse puhul on tegemist sellise olukorraga.
4.1.Kaebaja esitas praeguse kaebuse esemega seonduva kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale 28. juunil 2021. Ta viitas taotluses sellele, et vangla on temast seitsme aasta jooksul teinud vaimupuudega inimese, sest vanglasse tulles oli tal kerge psüühikahäire, kuid nüüd on tal tuvastatud keskmise puude raskusastmele vastavad vaimsed häired. Vangla on tema tervisele seitsme aasta jooksul tekitanud ulatusliku pöördumatu kahjustuse, hoides teda järjepidevalt posttraumaatilise stressi seisundis. Kaebaja viitas muu hulgas tema inimväärikuse alandamisele, mis seisnes arstiabi andmata jätmises, üksikvangistuses hoidmises ning tema vaimsete häiretega mittearvestamises. Kaebaja leidis, et repressiivse tegevuse asemel tuleks vanglas tegeleda inimese taasühiskonnastamisega ning vangla pikaajalise psühhoterroriga on talle tekitatud mittevaraline kahju. Kaebaja taotlusest saab järeldada, et osaliselt on talle tekitatud kahju ka varaline. Kohus nõustub Tartu Vanglaga selles, et eelviidatud kahju hüvitamise taotluses esinesid puudused. Taotlus on üldsõnaline ning sellest ei selgu, millise konkreetse tegevusega on vangla kaebajale kahju tekitanud. Väide, et seitsme aasta jooksul on kaebaja õigusi rikutud, ei ole piisav selleks, et kahjunõuet saaks sisuliselt lahendada. Seega oli Tartu Vangla 3. augusti 2021. a kirjaga nr 1-13/176-2 kaebajale taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine igati õiguspärane.
4.2.Kaebaja vastas Tartu Vangla 3. augusti 2021. a kirjale nr 1-13/176-3 järgmisel päeval ehk
4.augustil 2021. Vastuse kohaselt on vangla repressiivne tegevus ja ebapiisav vaimse tervise kontroll kaebajale kaasa toonud alusetud ühepoolselt määratud karistused üksikvangistuse ning muude karistuste näol. Alates 2014. aastast ei ole vangla ühegi karistuse korral hinnanud kaebaja vaimset tervist ega üksikvangistuse mõju sellele. Kuigi kaebaja on oma vaietes esitanud vanglale tõeseid fakte ja tõendeid, ei ole vangla olenemata asjaoludest hinnanud asju objektiivselt, vaid on kõik korrad teinud ühepoolseid otsuseid, mis on kasvatanud kaebaja psüühikahäiret stressi näol. Vangla on ka alusetult tekitanud väärteoasju ja kriminaalasju. Kaebaja viitab, et tõenditeks on asjas intsidentide väljavõtted, vaided ning alusetud väärteo- ja kriminaalasjad. Ta märgib, et
3-21-2269
vanglal oli juba 2009. aastal teada tema psüühiline häire, millest on nüüd ajavahemikus 2014 kuni 2021 kujunenud vaimne puue. Vanglasse saabumisel ei olnud ta vaimupuudega isik. Vangla pole kaebajale pakkunud piisavalt mõtestatud tegevusi, tööd ning huvialaringe. See on vaimselt kurnav inimesele, kes on varasemalt töötanud 12-17 tundi päevas. Tegevusetus tekitab stressi.
4.3.Tartu Vangla leidis oma 11. oktoobri 2021. a otsuses nr 1-13/176-4, et kaebaja ei ole
4.augusti 2021. a vastuses kahjunõude puuduseid kõrvaldanud ning taotlus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada. Tartu Vangla hinnangul on ka kaebaja 4. augusti 2021. a vastus üldsõnaline ning ei võimalda aru saada, millised asjaolud konkreetselt on tema nõude aluseks. Selline ebaselgus on vangla hinnangul tingitud asjaolust, et X on ka varasemalt esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi üksikvangistusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (nt taotlused nr 1-13/19-1, nr 113/144-1 ja nr 1-13/162-1) ja neis on X tuginenud ka tervise kahjustamisele. Kuivõrd X on ka varem vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlusi seoses üksikvangistuses hoidmisega ning väärteo- ja kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamist ei ole võimalt riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel nõuda, jääb ka X puuduste kõrvaldamise avaldusest ebaselgeks, millised konkreetsed asjaolud on käesoleval juhul tema nõude aluseks. Nõude aluseks olevate asjaolude väljatoomine ja nõude sisustamine on taotluse esitaja ülesanne. Teadmata täpselt, millised asjaolud on nõude aluseks, ei ole võimalik vanglal neid ka kontrollida ega kujundada seisukohta nende õiguspärasuse osas. Vangla märgib, et X 4. augusti 2021. a vastusest ei selgu ka see, milliseid vaideid ja millal on kaebaja nõude aluseks olevate asjaoludega seonduvalt esitanud. Seetõttu ei ole ka selle väite kaudu võimalik välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Taotlusest jääb jätkuvalt ebaselgeks, milliste tõendite või asjaolude pinnalt X järeldab, et tema tervis on kahjustunud just vangla tegevuse vahetu tagajärjena. Vangla märkis, et kaebaja taotluse sisulist lahendamist takistab eelkõige see, et taotlusest ei ole üheselt selge, millised konkreetsed asjaolud on X nõude aluseks ja millise tegevusega on talle kahju tekitatud (tervist kahjustatud).
5.Kaebaja on esitanud kohtule kahju hüvitamise nõude. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Sama paragrahvi lõige 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.
6.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus seega lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt.
7.Kohus märgib, et kuigi Tartu Vangla ei teinud kaebaja kahjunõude osas otsust RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul ehk hiljemalt 4. oktoobril 2021, ei anna ainuüksi see asjaolu praegusel juhul alust järelduseks, et kaebaja puhul tuleb lugeda kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ning tal on õigus pöörduda hüvitamiskaebusega kohtu poole. Kohtupraktikas on leitud, et kui vangla ei ole kahju hüvitamise taotlust selleks ettenähtud tähtaja jooksul sisuliselt lahendanud, on kohtul pädevus hinnata taotluse nõuetekohasust ja anda seeläbi
3-21-2269
hinnang kohustusliku kohtueelse menetluse sisulise läbimise kohta. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt kahju hüvitamise taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt Riigikohtu 27. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 10). Praegusel juhul oli vangla küll kaebuse esitamise hetkel kaebaja taotluse lahendamisel juba viivituses, kuid on kahju hüvitamise taotluse osas teinud enne käesoleva määruse tegemist ehk
11.oktoobril 2021 otsuse ning jätnud taotluse selles esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu läbi vaatamata. Vastustaja on seejuures vabandanud taotleja ees kahju hüvitamise taotluse lahendamise viibimise pärast (tl 14-15).
8.Kohus leiab, et kaebajat ei saa praegusel juhul lugeda kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinuks. Kuigi kaebaja esitas pärast Tartu Vangla 3. augusti 2021. a kirja nr 1-13/176-3 saamist vanglale 4. augustil 2021 kahju hüvitamise taotluse puuduste kõrvaldamise avalduse, tuleb nõustuda Tartu Vangla 11. oktoobri 2021. a otsuses nr 1-13/176-4 toodud seisukohaga, et kaebaja ei kõrvaldanud selle avaldusega esialgses kahju hüvitamise taotluses esinenud puudusi. Kaebaja viitab 4. augusti 2021. a avalduses põhiliselt enda alusetule karistamisele, üksikvangistusele ning vaiete esitamisele. Samuti sellele, et vangla ei ole hinnanud tema vaimset tervist ning ei ole pakkunud mõtestatud tegevust. Lisaks heidab kaebaja vanglale ette alusetute väärteo- ja kriminaalmenetluste alustamist. Samas jääb aga kaebaja 4. augusti 2021. a vastusest siiski selgusetuks, millised on need konkreetsed vangla tegevused, mis on praegusel juhul kaebajale kahju tekitanud. Üldsõnalised viited erinevat laadi õiguste rikkumisele mitme aasta vältel ei võimalda selgitada välja kahjunõude lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Ka kaebuses kohtule ei ole kaebaja oma väidetest konkreetsem. Kohus mõistab, et kaebaja peab vangistuse kestel enda vaimse tervise halvenemises vastutavaks Tartu Vanglat, kuid vanglale esitatud taotlus ning selle täpsustus on liialt umbmäärased selleks, et kahju hüvitamise taotlus oleks olnud sisuliselt lahendatav. Vangla on ka viidanud oma
11.oktoobri 2021. a otsuses nr 1-13/176-4 mitmele kaebaja varasemale hüvitamisnõudele, mis oma sisult seonduvad mingil määral ka käesoleva asjaga. Seega ei ole välistatud, et kaebaja poolt käesolevas asjas vanglale esitatud hüvitamistaotlus kattub vähemalt mingis ulatuses tema varasemate vanglale esitatud nõuetega. Kaebaja väidetest selgub ka, et osaliselt peab ta kahju tekkimise põhjuseks tema suhtes toimunud väidetavalt alusetuid süüteomenetlusi. Kohus märgib siinkohal, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ja korda reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus ning vastavaid vaidlusi lahendatakse vastavalt selles seaduses sätestatule prokuratuuris ning maakohtutes (SKHS §-d 1421).
9.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kuna kaebaja ei ole kohtule esitatud hüvitamiskaebuse puhul läbinud nõuetekohaselt VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
10.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
12.Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).