X kaebus tühistada Harku valla 22.04.2021 vastuskiri nr 121/379-7 ning kohustada Harku valda Suure-Hansu maaüksuse osas kõrvaldama Harku valla üldplaneeringult kehtivuse kaotanud õigusaktide alusel kehtestatud piirangud ning määrama kinnistu osas maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Harku vald, volitatud esindaja Alle-Riin Siimo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.11.2021 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Harku Vallavolikogu otsustas 28.12.2017 otsusega nr 106 lugeda Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneering üle vaadatuks ning jätta üldplaneering kehtima senisel kujul.
2.Harku Vallavolikogu kehtestas 31.05.2018 otsusega nr 51 Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu.
3.X omandas 07.05.2019 19801:001:0662).
Muraste
külas
Suure-Hansu
maaüksuse
(katastritunnus
4.X esitas 25.01.2021 Harku vallale detailplaneeringu algatamise taotluse Suure-Hansu kinnistu jagamiseks 8 elamumaa kinnistuks ning elamuid teenindava teemaa kinnistuks.
5.X esitas Harku Vallavalitusele 22.03.2021 nõude üldplaneeringu õigusaktidega vastavusse viimiseks, määrates Suure-Hansu maaüksuse juhtotstarbeks elamumaa ning maaüksuse Tallinn-Klooga maanteest tuleneva teekaitsevööndi laiuseks äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit.
6.Harku Vallavalitsus jättis 22.04.2021 vastuskirjas nr 12-1/379-7 nõude rahuldamata, kuna puudub vajadus üldplaneeringu vastavusse viimiseks pärast planeeringu kehtestamist muudetud õigusaktidega, kuivõrd planeerimismenetluses lähtutakse menetluse ajal kehtivatest õigusaktidest. Sõltumata asjaolust, et kehtivad õigusaktid ei sätesta piiranguna maantee sanitaarkaitsevööndit või maantee perspektiivset sanitaarkaitsevööndit, ei ole üldplaneeringuga kehtestatud sanitaarkaitsevöönd vastuolus kehtiva õigusega.
7.Tallinna Halduskohtus registreeriti 19.05.2021 X hiljem täiendatud kaebus, mille Tallinna Halduskohus võttis 14.06.2021 määrusega menetlusse nõuetes tühistada Harku valla 22.04.2021 vastuskiri nr 9-4/1665-1, kohustada Harku valda viima Suure-Hansu maaüksuse osas üldplaneering vastavusse kehtivate õigusaktidega ning kõrvaldama üldplaneeringu osas maaüksuselt kehtivuse kaotanud õigusaktide alusel kehtestatud piirangud ning määrama kinnistu osas maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebajale kuulub Harku vallas Muraste külas Suure-Hansu maaüksus, mis on hetkel looduslik rohumaa. Kaebaja soov on võtta nimetatud maaüksus kasutusse elamumaana, kuid seda piiravad üldplaneeringus varasemalt kehtinud seadustest tulenevad ehituspiirangud (tee perspektiivne sanitaarkaitsevöönd) ning maaüksuse osas üldplaneeringu alusel määratud maakasutuse sihtotstarve, mis ei ole vastavuses peale üldplaneeringu kehtestamist muudetud maakatastriseaduse (MaaKatS) maakasutuse sihtotstarvete määratlustega. Kaebajal ei ole võimalik asuda järgmiste planeerimise ega ehitamise etappide juurde enne, kui kohalik omavalitsus on viinud üldplaneeringu vastavusse kehtivate õigusaktidega (PlanS § 93 lg 4). 2) Suure-Hansu maaüksus ei ole kunagi olnud kasutuses põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks, samuti puudub pea olematu mullakihiga paepealsel maaüksusel ka põlluvõi metsamajanduslik potentsiaal. Suure-Hansu kinnistu ei ole kantud PRIA põllumassiivide registrisse. Seega ei ole maaüksuse sihtotstarbe määratlemine maatulundusmaana vastavuses kehtivate õigusaktidega. 3) Kehtiva üldplaneeringu koondkaardi kohaselt paikneb Suure-Hansu maaüksus kogu ulatuses tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Üldplaneeringu kehtestamisel sätestas maantee sanitaarkaitsevööndi mõiste ja sisu teede- ja sideministri 28.09.1999 määrus nr 55, mis käesolevaks ajaks on kehtetu. Praegu sätestab avaliku tee kaitsevööndist tulenevad piirangud ehitusseadustiku (EhS) § 71 lg 2, mille kohaselt maksimaalne maantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit. PlanS § 74 lg-st 3 tulenev õigus üldplaneeringuga kitsenduste seadmiseks on piiratud PlanS §-is 75 ülesloetletud kitsenduste ringiga ning saavad põhineda ainult seadustes sätestatud kitsendustel. Vastustaja ei saa asuda algsete piirangute sisu ja põhjendatust põhistatama üldplaneeringu vastuvõtmisest ajaliselt hilisemate, üldplaneeringut täpsustavates teemaplaneeringutes kajastatud mõistete määratluste alusel. 4) Suure-Hansu maaüksus asub üldplaneeringu järgi tiheasustusalal, kus maantee kiiruspiirang on langetatud maaüksusega piirnevas lõigus 50 kilomeetrini tunnis. Seega ei päde ka vastustaja argument maaüksuse osas perspektiivse sanitaarkaitsetsooni või üldplaneeringuga ehituspiirangute seadmiseks keskkonnamõju strateegiline hindamisele (KSH) viidates.
5) Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud teemaplaneering ei ole kuidagi üldplaneeringu õigusaktidega vastavusse viimise arutamisel aktuaalne, kuivõrd üldplaneeringut ei ole viidatud teemaplaneeringust tulenevalt tänaseni muudetud, vaid see kehtib Harku Vallavolikogu 28.12.2017 otsusega nr 106 kehtestatud kujul. 6) Üldplaneeringu seadustega vastavusse viimise küsimuse sidumine konkreetse maaüksuse võimaliku ehitusõiguse või ehitamise piirangute küsimusega ei ole asjakohane, kuivõrd üldplaneeringu muutunud seadustega vastavusse viimise kohustus tuleneb otseselt seadusest ning seadusandja ei ole jätnud kohalikule omavalitsusele seejuures diskretsiooni õigust. Lisaks ei lahendata üldplaneeringuga konkreetsete maaüksuste ehitusõiguse küsimust. 7) See, et Suure-Hansu kinnistu on hetkel looduslik rohumaa, ei saa olla takistuseks kinnistule üldplaneeringus seadusega kooskõlas oleva juhtotstarbe määramiseks ning ehitamist puudutavate haldusaktide taotlemiseks. Vastusaja on nii kehtivate seadustega vastuolus olevale maatulundusmaa juhtotstarbele, kui ka maaüksuse kõlvikulisele koosseisule viitamisega teinud maaüksuse omanikule takistusi ehitamist puudutavate haldusaktide taotlemisel. 8) Arvestades seda, et tegemist on tiheasustusalal elamutest ümbritsetud maaüksusega, mille osas tänaseks on suuremas osas ära langenud seadustest tulenevad piirangud ehitamisele ning elamute vahele oleks tootmis- või ärile suunatud tegevus ümbruskonna elanikele liigselt häirivate mõjudega, siis ainsaks võimalikuks juhtotstarbeks maaüksusele oleks elamumaa juhtotstarve. Reaalne ehitusõigus krundil selgitatakse välja lähtudes planeerimisseadusest detailplaneeringu menetluse etapis ehk maaüksuse osas üldplaneeringus juhtotstarbe muutmisega elamumaa juhtotstarbeks ei saa kaasneda kahjulikke või kellelegi ebasoodsaid mõjusid.
9.Harku vald leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Kaebajal oli kinnistu omandamisele eelnevalt võimalik tutvuda alal kehtiva üld-ja teemaplaneeringuga. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine hajaasustuse põhimõttel 2) Perspektiivsed sanitaarkaitsealad maanteede või perspektiivsete teede ümber on laiustega 120 m, 200 m ja 300 m. Pärast Harku valla üldplaneeringu kehtestamist muudeti projekteerimise norme ning neis ei kajastatud maantee sanitaarkaitsevööndi terminit. Õigusaktist tuleneva kaitsevööndi määramisel tuleb kehtiva õiguse alusel lähtuda EhS § 71 lgs 2 sätestatud avalikult kasutatava tee kaitsevööndi tingimustest. See ei muuda asjaolu, et Harku Vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringus maantee sanitaarkaitsevöönditesse elamumaid ei kavandatud. Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi (PlanS § 74 lg 3). Üldplaneeringuga lahendatakse ka transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 1). 3) Mõistega „maanteeperspektiivne sanitaarkaitsevöönd“ tähistatakse kehtivas Harku valla üldplaneeringus printsiipi, mille kohaselt ei kavandata uusi elamuühikuid maanteede perspektiivsete kaitsevööndite ulatuses. Maantee perspektiivne sanitaarkaitsevöönd on ala, kuhu võivad ulatuda maanteest selle kasutamisel tekkivad negatiivsed mõjud, näiteks müra, vibratsioon ja saasteained. Nimetatud kaitsevööndit on võimalik vähendada, rakendades müraja õhusaaste leevendamise meetmeid. 4) Üldplaneeringu koostamise raames teostatud KSH aruandest nähtus, et seni kavandatud elamumaa maht ületab valla keskkonnataluvuse piire, mistõttu koostatav üldplaneering töötatigi 2008. aastal ümber ning eemaldati maanteede sanitaarkaitsevööndist kavandatavad elamu- ja puhkealad. Seega on üldplaneeringu lahenduses leevendatud norme ületava müraga kaasnevat negatiivset mõju inimese elukeskkonnale.
5) Üldplaneeringu kehtestamisel otsustati avalikult kasutatavate teede ja radade küsimus lahendada eraldi koostatava teemaplaneeringuga. Lisaks ei ole kehtiva üldplaneeringu seletuskirjas piisavalt täpselt kirjeldatud ehitustingimusi maanteede perspektiivsetes sanitaarkaitsevööndites. 6) Üldplaneeringut ei ole võimalik muuta või tunnistada kehtetuks maanteede sanitaarkaitsevööndite ja maanteede perspektiivsete sanitaarkaitsevööndite osas, kuna ainuüksi nende kaotamine ei muuda asjaolu, et maanteede sanitaarkitsevöönditesse uusi elamualasid üldplaneeringuga ei kavandatud. 7) Puudub põhjendatud vajadus esitatud nõude rahuldamiseks ja üldplaneeringu vastavusse viimiseks pärast planeeringu kehtestamist muudetud õigusaktide alusel, kuivõrd planeerimismenetluses lähtutakse menetluse ajal kehtivatest õigusaktidest. Üldplaneeringuga kehtestatud sanitaarkaitsevöönd ei ole vastuolus kehtiva õigusega, kuivõrd ala kohaldamist on võimalik ja tuleb hinnata iga ala planeerimisel vastavalt konkreetsetele asjaoludele eraldi. 8) Esitatud nõude rahuldamisega kaasneks oluline keskkonnamõju. Üldplaneeringus fikseeritud keskkonnakaitselised ja muud valla säästva ning tasakaalustatud arengu kriteeriumid on olulisteks asjaoludeks, mida vältimatult tuleb arvestada üldplaneeringu muutmise ettepanekuga seoses. Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole seadusega tagatud omandiõigus. Selle rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse ja teiste asjast huvitatud isikute põhjendatud ja kaalutletud seisukohaga, samuti tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise, keskkonnakaitse ning asukohavajadustega. 9) Suure-Hansu katastriüksusele ei saa ilma detailplaneeringuta määrata mingit muud sihtotstarvet, kui 100% maatuludusmaa ning 100% maatulundusmaa sihtotstarve on kõigi seadustega kooskõlas. Üldplaneering tähistab leebe režiimiga loodusliku haljasmaana looduslikke alasid ning Suure-Hansu maaüksuse kõlvikuline koosseis näitab, et 99% katastriüksusest on looduslik rohumaa. 10) Kaebaja soov on, et vallavalitsus algataks Suure-Hansu maaüksusel detailplaneeringu, kaebaja on selleks ka vastava taotluse esitanud ning seda menetletakse. Kaebaja huve ja eesmärke silmas pidades oleks õige kaebaja poolt Suure-Hansu maaüksusel detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsuse vaidlustamine. Antud haldusasjas kaebajal oma eesmärke vastustaja hinnangul saavutada ei ole võimalik.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Esmalt täpsustab kohus nõudeid, mida kohus menetles ning mida kohus käesoleva otsusega lahendab. Tallinna Halduskohus võttis 14.07.2021 määrusega menetlusse nõuded tühistada Harku valla 22.04.2021 vastuskiri nr 9-4/1665-1, kohustada Harku valda viima Suure-Hansu maaüksuse osas üldplaneering vastavusse kehtivate õigusaktidega ning kõrvaldama üldplaneeringu osas maaüksuselt kehtivuse kaotanud õigusaktide alusel kehtestatud piirangud ning määrama kinnistu osas maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa. Tegelikkuses on kaebaja taotlenud Harku valla 22.04.2021 vastuskirja nr 12-1/379-7 tühistamist. Kohtule arusaadavalt on ka menetlusosalised vaatamata kohtu eksimusele haldusakti numbris aru saanud, et vaidlustatakse just Harku valla 22.04.2021 vastuskirja nr 12-1/379-7. Kohus täpsustab niisiis, et teeb otsuse Harku valla 22.04.2021 vastuskirja nr 12-1/379-7 kohta.
11.Kaebaja soovib, et Harku vald muudaks Harku valla üldplaneeringut kaebajale kuuluva Suure Hansu maaüksuse juhtotstarbe ning maantee perspektiivse sanitaarkaitsevööndi piirangute osas, et kaebajal oleks võimalik detailplaneeringu menetluses saada kinnisasjale soovitud ehitusõigus. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamine ei aita kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Kaebaja on 25.01.2021 vastustajale esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse
Suure-Hansu kinnistu jagamiseks 8 elamumaa kinnistuks ning elamuid teenindavaks teemaa kinnistuks. Niisiis on kaebajal hetkel pooleli detailplaneeringu menetlus, mille käigus tal on võimalik soovitud ehitusõigus saada. Vastustaja selgituste kohaselt nimetatud taotluse alusel alles menetlus käib. Kohus ei nõustu kaebajaga, et soovitud detailplaneeringu kehtestamiseks on kaebajal vaja esmalt kohustada vastustajat üldplaneeringut muutma.
12.Kui isegi leida, et Harku valla üldplaneeringuga kaebaja maaüksusele kehtestatud loodusliku haljasmaa juhtotstarve on õigusvastane, ning kohustada vastustajat üldplaneeringut selles osas muutma, ei muudaks see kaebaja olukorda detailplaneeringumenetluses. Vastustajal oleks endiselt kaalutlusõigus ehitusõiguse andmiseks. PlanS § 75 lg 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringus sätestatud juhtotstarve ei määra otseselt, millisel viisil maaüksust kasutada saab. Üldplaneeringu-järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust (Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16). Kaebaja on ka ise 17.09.2021 seisukohas öelnud, et reaalne ehitusõigus krundil selgitatakse välja lähtudes planeerimisseadusest detailplaneeringu menetluse etapis. Kokkuvõttes ei saa kaebaja enda soovitud ehitusõigust tuletada kinnistu üldplaneeringus märgitud juhtotstarbest. Elamumaa juhtotstarve ei tagaks kaebajale soovitud ehitusõiguse saamist. Niisamuti ei välista loodusliku haljasmaa juhtostarve iseenesest detailplaneeringuga Suure-Hansu maaüksusele elamumaa sihtotstarbe määramist, sest arvestades loodusliku haljasala juhtotstarbe ala Harku valla üldplaneeringus, ei saaks ühe maaüksuse osas juhtotstarbele mittevastava sihtotstarbe andmist pidada üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.
13.Vaatamata eelnevale märgib kohus, et kohtule ei nähtu ka, et kinnistu juhtotstarbe leebe režiimiga haljasalast elamumaaks muutmata jätmine oleks kuidagi õigusvastane. Kaebaja on juhtotstarbe muutmata jätmise õigusvastasuse põhjendamise asemel keskendunud sihtotstarbe küsimusele, mis pole asjakohane. Kaebaja ei ole veenvalt põhistanud, miks vastustaja peaks üldplaneeringut Suure-Hansu maaüksuse juhtotstarbe osas muutma. MaaKatS § 181 muudatus, millele kaebaja viitab, ei ole juhtotstarbe määramisega seotud. Kohtule ei nähtu asjaolusid, millest tuleneks, et vastustajal oleks kohustus juhtostarvet kaebaja soovitud viisil muuta.
14.Ka vastustaja kohustamine EhS § 71 lg 2 kohaseid maantee kaitsevööndeid üldplaneeringule märkima, ei kaitse kuidagi täiendavalt kaebaja õigusi. Seda esmalt põhjusel, et kuigi PlanS § 93 lg 4 kohustab kohaliku omavalitsuse üksust üldplaneeringut pärast selle kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega vastavusse viima, ei tähenda sellise muudatuse tegemata jätmine, et kaebaja oleks detailplaneeringu menetluses kehvemas olukorras. Detailplaneeringu menetlus tuleb läbi viia kehtiva õiguse kohaselt, mistõttu ei saaks vastustaja tugineda detailplaneeringu menetlemisel kehtetust õigusaktist tulenevale keelule. Seda olenemata asjaolust, kas üldplaneeringut on jõutud kaasajastada või mitte. Seejuures on kohalikul omavalitsusel aga kohustus hinnata õigusaktidest tulenevate muudatuste tegemise vajadust vaid iga viie aasta tagant (PlanS § 92 lg 1 ja lg 2 p 4).
15.Lisaks ei tähenda, et EhS § 71 lg 2 järgne varasemast kitsam maantee kaitsevöönd, et piirangust väljaspool on vastustaja kohustatud elamute ehitamist lubama. Vastustajale säilib kaalutlusõigus selle üle otsustamiseks. Vastustaja seisukohtadest kohtumenetluses nähtub, et vastustaja ei soovinud Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele tuginedes üldplaneeringus maanteede sanitaarkaitsevöönditena märgitud alale elamumaid planeerida põhjusel, et nende maht ületaks valla keskkonnataluvuse piire. Vastustaja selgituste kohaselt on tegemist elamute planeerimise printsiibiga. Tegemist on niisiis valla kaalutlusotsusega oma ruumilise arengu kujundamisel (PlanS § 75 lg 1 p-d 6 ja 18 ja lg
2), mistõttu ei ole vastustajal kohustust selle printsiibiga vastuolus olevat detailplaneeringut kehtestada.
16.Kuivõrd eelnevast tulenevalt ei aita ka üldplaneeringu kaebaja soovitud viisil muutmine kaasa kaebaja õiguste kaitsele, puudub kaebajal käesoleval juhul kaebeõigus. Kaebaja on aga 25.01.2021 vastustajale esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse, mida vastustaja selgituste kohaselt hetkel menetletakse. Kaebajal on nimetatud menetluse käigus võimalik oma õigusi realiseerida. Kui menetluse tulemus on kaebaja jaoks negatiivne ning kaebaja leiab, et vald on seejuures õigusvastaselt tegutsenud, saab kaebaja selle menetluse raames kohtusse pöörduda.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.