Xi kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt isikuandmete edastamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlustoimingud
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4).
ASJAOLUD
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (edaspidi ka kaebaja) esitas 29. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt puutus kaebaja vanglas kokku olukorraga, kus kontaktisikud annavad ühele kinnipeetavale mõeldud dokumente üle teistele kinnipeetavatele. Kaebaja viitab 19. juulil 2021 toimunud sündmusele, mille käigus kontaktisik andis tema kätte teise kinnipeetava konto väljavõtte (K-RAHA). Väljavõttelt oli näha teise kinnipeetava isikukood, vaba raha hulk, vabanemisfondi suurus ning raha saatja arve number. Kaebaja märgib, et teavitas eeltoodust Tartu Vangla direktorit ja Justiitsministeeriumi, kuid sai neilt üllatava sisuga vastuse (5. augusti 2021. a vastus nr 2-3/1915-2; 2-3/2008-2, kaebuse juurde lisatud). Kaebaja märgib, et tema eeltoodud tegevuse tõttu ei kannatanud, kuid kannatada sai teine kinnipeetav. Kaebaja kardab, et
vangla tegevusetus ja karistamatus võib kaasa tuua selle, et homme või kuu aja pärast satuvad tema isiklikud dokumendid või muu informatsioon teistesse kätesse ja see muutub avalikuks. Eelnev tooks kaebajale kaasa füüsilised või moraalsed kannatused. Kaebaja palub teha vanglale ettekirjutuse, et Tartu Vangla teavitaks kõiki vangla töötajaid, et kolmandatele isikutele (kinnipeetavad) on keelatud edastada teiste kinnipeetavate isiklikke asju, dokumente, isikuandmeid jne. Kaebaja soovib, et ametnik, kes seda siiski teeb, kannaks vastutust ja karistust (nt trahv, preemiast ilma jäämine, ametist ilma jäämine jne). Kaebuse juurde lisatud taotluses palub kaebaja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
2.Kohus edastas 1. oktoobril 2021 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus väljastada vaidlusaluse teemaga seonduvad dokumendid (eelkõige Tartu Vangla 5. augusti 2021. a vastuses nr 2-3/1915-2; 2-3/2008-2 nimetatud dokumendid). Tartu Vangla vastas kohtunõudele 5. oktoobril 2021.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.
4.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
4.1.Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebuse esitamine praegusel juhul olnud ajendatud asjaolust, et kaebaja enda õigusi oleks rikutud, vaid sellest, et teise kinnipeetava andmeid sisaldav dokument (konto väljavõte) anti üle kaebajale. Eeltoodu tõttu kardab kaebaja, et ka tema andmeid sisaldavad dokumendid võivad sattuda kolmandate isikute (nt teiste kinnipeetavate) kätte. Kaebaja palub seetõttu teha vanglale ettekirjutuse, mille kohaselt tuleks Tartu Vanglal teavitada kõiki vangla töötajaid, et kolmandatele isikutele on keelatud üle anda teiste kinnipeetavate isiklikke asju, dokumente, isikuandmeid jne. Samuti soovib kaebaja, et seda keeldu rikkuvad ametnikud võetaks vastutusele ja neid karistataks.
4.2.Kohus märgib esmalt, et kaebaja saab halduskohtusse kaebusega pöörduda vaid juhul, kui riivatud on tema enda subjektiivseid õigusi. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.
4.3.Kaebaja ei väidagi praegusel juhul tema enda õiguste rikkumist, kuid kaebusest nähtuvalt kardab ta, et intsident mis toimus teise kinnipeetava andmeid sisaldava dokumendi edastamisel, võib tulevikus juhtuda ka tema enda andmeid sisaldavate dokumentide edastamisel. Kaebaja palub seetõttu teha vanglale ettekirjutuse, et „Tartu Vangla teavitaks kõiki vangla töötajaid, et kolmandatele isikutele (kinnipeetavatele) on keelatud edastada teiste kinnipeetavate isiklikke asju, dokumente, isikuandmeid jne“. Kohus peab eluliselt usutavaks, et vanglaametnikud on teadlikud sellest, et ühele kinnipeetavale adresseeritud või tema isikuandmeid sisaldavaid dokumente ei või üle anda teisele kinnipeetavale. Puudub alus kahelda selles, et isikuandmete töötlemisel lähtub vangla õigusaktides sätestatust ning kui mõni dokumentide valele adressaadile üle andmise juhtum aset leiab, on tegemist vanglaametniku eksimusega konkreetsel juhul, mitte aga olukorraga, et vanglas tervikuna puudub arusaam isikuandmete töötlemise nõuetest. Selliste üksikjuhtumite
3-21-2240
kordumist tulevikus ei saa täielikult välistada isegi juhul, kui kohus kohustaks kohtuotsusega vastustajat ametnikele sellist keeldu (keeld isiku asjade/dokumentide üleandmiseks kolmandale isikule) või kohustust meelde tuletama. Kaebajal puudub ka kaebeõigus selleks, et nõuda vangla tegevuse korraldamiseks üldisemat laadi ettekirjutuse tegemist.
4.4.Kui kalduda kõrvale kaebuses toodud sõnastusest ja tõlgendada kaebust lähtuvalt selle eesmärgist, võib kaebus olla mõistetav ka sellisena, et kaebaja sooviks on keelamiskaebuse esitamine ning kohtule esitatavaks nõudeks võiks sellisel juhul olla Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemine, millega keelataks vanglal ühele kinnipeetavale mõeldud dokumentide edastamine teisele kinnipeetavale. Siinkohal tuleb aga arvestada asjaoluga, et keelamiskaebuse esitamise õigust on seaduses piiratud. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kohtupraktikas on keelamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ning põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11). Kohtu hinnangul ei oleks kaebajal eeltoodud tingimustel keelamiskaebuse esitamiseks praegusel juhul kaebeõigust. Asja materjalidest ei nähtu, et ühele isikule kuuluvate dokumentide teisele isikule üle andmine toimuks vanglas pidevalt ja süstemaatiliselt. Kaebaja viitab küll ka intsidendile, mis on kajastatud haldusasjas nr 3-20-1893, kuid ka see ei anna põhjust arvamuseks, et vanglas toimuvad pidevalt rikkumised seonduvalt isikuandmeid sisaldavate dokumentide edastamisega ja kaebajal oleks tõsiseltvõetav põhjus karta sellise juhtumi kordumist tema enda dokumentidega, ning et seetõttu oleks vaja vanglale teha ettekirjutus sellise tegevuse keelamiseks.
4.5.Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kaebaja ei saa pöörduda kohustamiskaebusega (sh keelamiskaebusega) kohtu poole teise isiku õiguste väidetava rikkumise pinnalt. Kaebajal puudub õigus pöörduda kohtusse teiste isikute (nt teised kinnipeetavad) õiguste kaitseks, kuna kehtiv õigus sellist võimalust ette ei näe (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Kaebaja saab tugineda vaid enda õiguste riivele, mida praeguses asjas pole aga ilmnenud. Pelgalt kartus, et vangla toimib tulevikus ka kaebajale kuuluvate dokumentide edastamisel õigusvastaselt ei anna praegusel juhul kaebajale kaebeõigust kohustamiskaebuse esitamiseks.
4.6.Mis puudutab kaebaja soovi, et rikkumisi toime panevad ametnikud vastutaksid oma tegude eest ning kannaks karistust, siis märgib kohus, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike suhtes distsiplinaarvastutuse kohaldamist. Kaebaja on 26. juulil 2021 Justiitsministeeriumile adresseeritud kaebuses (tl 9) nõudnud 19. juulil 2021 toimunud intsidendi tõttu vanglaametniku distsiplinaarkorras karistamist ning vangla on kaebajale 5. augusti 2021. a kirjas nr 2-3/1915-2; 2-3/2008-2 (tl 3), viidates riigivastutuse seaduse § 6 lg-le 1, selgitanud, et kaebajal puudub õigus eeltoodut nõuda ja tema taotlus ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks jäetakse läbi vaatamata. Kohus nõustub eelviidatud vangla vastuses kaebajale esitatud põhjendustega ning selgitab täiendavalt, et vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse määramise õigus on ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus (vangistusseaduse § 148). Ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamine ja ametniku karistamine ei puuduta kaebaja õigusi ning seetõttu puudub tal õigus seda nõuda. Isiku õiguste kaitse seisukohast ei ole määrav, kas tema suhtes väidetavalt õigusvastaselt käitunud ametnikku karistatakse või mitte, vaid oluline on tema rikutud õiguste taastamise või heastamise võimalus.
3-21-2240
5.Arvestades eeltoodut, ei selgu kohtule kaebuse ja asjas kogutud teabe pinnalt, et praegusel hetkel esineks kaebaja subjektiivsete õiguste riivet seonduvalt vanglas kaebaja isikuandmete töötlemisega, mis annaks talle õiguse pöörduda kaebusega kohtu poole. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus pöörduda kohtu poole juhul, kui vangla peaks tema isikuandmeid sisaldavaid dokumente edastades toimima kaebaja õigusi kahjustaval viisil. Kaebajal on võimalik enda õigusi tema subjektiivse õiguse riive korral kaitsta kohustamis- või keelamisnõudega või kahju hüvitamise taotlust esitades. Seejuures tuleks ka eelnevalt läbida kohutuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-tele 5 ja 8.
6.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, pole vajadust menetlusabi taotluse sisulise lahendamise järele ning kohus jätab selle läbi vaatamata. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).