Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
6. oktoober 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1869
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada X kinnipidamiskeskusesse
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. augusti 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused dari keelde.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. augusti 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-1869 muutmata.
Asendada avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga ja mitte avaldada tema sünniaega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 2, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Afganistani Islamivabariigi kodanik X (sündinud XX.XX.XXXX) saabus Eestisse 29.07.2021 lennureisiga Ateenast ning esitas kontrolliks Afganistani Islamivabariigi passi ja Kreeka välismaalase elamisloa. Isik soovis Eestist edasi reisida Soome. Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) tekkis kahtlus Kreeka elamisloa õigsuses ja ta esitas Kreekale päringu isiku andmete osas. Kreekast saadud vastusest selgus, et sellisele inimesele pole kunagi
3-21-1869 elamisluba väljastatud. Isik registreeriti Kreekas 29.03.2018 illegaalina, kes esitas samal päeval varjupaigataotluse. Tema taotlus jäeti 23.12.2019 rahuldamata. Isik esitas otsuse peale 06.02.2020 kaebuse, mis jäeti 29.06.2020 rahuldamata. Seega polnud isiku poolt PPA-le esitatud Kreeka elamisluba kehtiv, vaid võltsing (mida kinnitab ka 07.08.2021 dokumendi uurimisakt) ning isikul puudus Schengeni liikmesriikide territooriumil viibimiseks seaduslik alus.
2.Vestlusest isikuga selgus, et ta lahkus kodakondsusjärgsest riigist 6 aastat tagasi Iraani ja sealt Türki, saabudes 2018. a-l Kreekasse. Kreeka elamisloa aitas talle hankida sõber ning see on isiku arvates ametlikult välja antud ja ehtne. Hiljem selgitas isik, et tegelikult ostis ta selle 4100 euro eest, mille aitas hankida talle võõras isik, kes ütles, et sellega saab Saksamaale reisida. Isik soovis reisida läbi Poola Saksamaale, kus elavad juba aasta aega tema abikaasa ja 3 poega. Isik väitis, et tal on vähk ja ta ei tea, kui kaua ta üldse elab. Ta ei soovi Eestisse jääda ja palus abi, et jõuda Saksamaale. Samuti soovis ta võimalusel abi vähi raviks.
3.PPA koostas isikule lahkumisettekirjutuse ja esitas Kreekale Dublini III määruse art 18 lg 1 p d alusel tagasivõtupalve, sest Kreeka oli esimene liikmesriik, kus isik rahvusvahelist kaitset taotles.
4.Tallinna Halduskohus andis 30.07.2021 määrusega asjas nr 3-21-1746 PPA-le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 kuuks.
5.X esitas 12.08.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse.
6.PPA esitas 12.08.2021 Tallinna Halduskohtule välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel taotluse loa saamiseks paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks. Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbiviimiseks. Taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud VRKS § 15 lg-s 1 nimetatud toimingutega. PPA peab kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Kreeka vastusest selgus, et isik oli viimati Kreekas illegaali staatuses. Seega oli tal kohustus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, kus tal on viibimisõigus. Isik seda kohustust ei täitnud, vaid ostis endale võltsitud elamisloa ja kasutas seda Eesti kaudu Saksamaale jõudmiseks. Seega lahkus ta loata temale sobivasse liikmesriiki. Isik võib vabaduses viibides takistada rahvusvahelise kaitse menetluse efektiivset ja kiiret läbiviimist ning üritada lahkuda Saksamaale, kus on tema perekond. Eelnevalt on isik kasutanud selleks ebaseaduslikke viise. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles kinnipidamisest 14 päeva möödumisel. Isikul oli Kreekas juurdepääs varjupaigamenetlusele. Samuti oli tal võimalik esitada korduvtaotlus. Isik otsustas lahkuda Kreekast, et vältida sunniviisilist tagasisaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist puudus isikul Eestis viibimiseks seaduslik alus. Ta oleks saadetud tagasi kas kodakondsusjärgsesse riiki või üle antud Kreekale. Isik üritab vältida väljasaatmist nii Afganistani kui ka Kreekasse, sest ka Kreekas võib oodata teda väljasaatmine Afganistani. Sel põhjusel esitas ta ka rahvusvahelise kaitse taotluse. Vabaduses viibides võib isik lahkuda Saksamaale, et olla seal koos oma perekonnaga ja taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Soovi lahkuda Saksamaale on isik kinnitanud. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kuna on alust arvata, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, sest isik on korduvalt maininud, et tema eesmärk on jõuda 2(7)
3-21-1869 Saksamaale. Seega on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Eesmärki ei täidaks ka mitme meetme korraga kohaldamine, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks andma alust isiku varasem käitumine.
7.X kinnitas 14.08.2021 kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Ta ei ole Kreeka elamisluba ise teinud ega leidnud, vaid maksnud vahendajale selle eest, et ta toimetataks oma perekonna juurde. Ta lahkus Kreekast, sest sealsed arstid ei pakkunud talle abi haiguse vastu. Afganistanis ei ole võimalik ravi saada. Erisoovi Eestis olla tal ei ole. Kui saab elamisloa Eestis, siis saab perekond teda siin külastada. Afganistanis on sõda ja kõik afgaanid püüavad põgeneda, sest Taliban on tagasi. Tema kodulinn on taliibide käes ja ta ei saa sinna tagasi minna. Ta ei taotlenud Türgis varjupaika, sest oli seal lühikest aega, 20 päeva. Sel ajal, kui taotles rahvusvahelist kaitset Kreekas, ei olnud tema kodulinn veel Talibani käes ja seepärast Kreeka ei andnud kaitset, kuna pidas tema elupiirkonda turvaliseks. Tema koduküla asub Iraani piiri ääres. Terroristid käivad kogu aeg üle piiri terroriakte korraldamas. Kreekal ei olnud kogu teavet olukorra kohta, seepärast anti eitav vastus. Kreekas on võetud vastu poliitiline otsus, et suurem osa migrantidest peab saama eitava vastuse.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.08.2021 määrusega PPA taotluse ning andis loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.10.2021 (k.a). Isiku puhul esineb põgenemisoht. Pärast Kreekas esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmist ja selle peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmist ei pöördunud isik tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, kus tal on õigus viibida, vaid lahkus loata Kreekast muusse Euroopa Liidu riiki ja sisenes ilma õigusliku aluseta Eestisse (VRKS § 361 lg 21, VSS § 68 p 9). See näitab, et isik ei järgi temal lasuvat lahkumiskohustust, vaid väldib seda. Seega võib ta ka Eestis vabaduses viibides jätta PPA kohaldatavad järelevalvemeetmed järgimata ja minna edasi Saksamaale, mis on tema tegelikuks sihtriigiks. Isiku põgenemisohtu saab järeldada ka võltsitud dokumendi kasutamisest (VSS § 68 p 2). Ei ole eluliselt usutav, et isik pidas ostetud elamisluba legaalseks dokumendiks. Selle soetamine võimaldab järeldada, et isik ei hooli kehtivatest normidest, riigi ametiasutuste seaduslikest korraldustest ega temal lasuvatest kohustust, vaid püüab vahendeid valimata jõuda sihtriiki. Isiku varasem õigusvastane käitumine annab alust arvata, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tema suhtes tõhus. Vabaduses viibides puuduks isikul motivatsioon teha PPA-ga koostööd ning jääda ootama oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse tulemust või võimalikku tagasisaatmist Kreekasse. Tõenäoliselt asuks isik end varjama ja lahkuks omavoliliselt Eestist, et jõuda Saksamaale. Isikul võib esineda rahvusvahelise kaitse vajadus. Arvestades Afganistanis esinevat sõjalist olukorda, võib arvata, et isikul võib olla eluohtlik kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda. Täpsemad isikuga seotud asjaolud vajavad väljaselgitamist rahvusvahelise kaitse menetluses. Seda, kas sellise rahvusvahelise kaitse menetluse peab isiku suhtes läbi viima Eesti, kus isik viimati taotluse esitas, või Kreeka, kus isik sisenes esimest korda Schengeni viisaruumi, või hoopis Saksamaal, kus elab isiku perekond (eeldusel, et Saksamaa on andnud isiku perekonnale rahvusvahelise kaitse), peab PPA selgitama välja järgneva menetluse jooksul. Isiku käitumisest ja selgitustest võib järeldada, et tal ei olnud kavas Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Eesti oli transiitriigiks, et selle kaudu Saksamaale jõuda ja seal oma perekonnaga ühineda. Kui üldse, siis soovis isik eeldatavasti esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaal olles. Seega ei ole iseenesest vale PPA järeldus, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et vältida enda väljasaatmist Afganistani või Kreekasse, kuid kohus ei pea praegusel juhul seda asjaolu siiski 3(7)
3-21-1869 põgenemisohtu näitavaks põhjusel, et tõenäoliselt võib isikul siiski esineda rahvusvahelise kaitse vajadus ja tegemist ei ole ilmselgelt põhjendamatu taotlusega. Kinnipidamise eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus PPA jaoks rahvusvahelise kaitse menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ja vajadusel isiku Kreekasse tagasisaatmiseks. Hetkel puudub põhjus arvata, et Kreeka keelduks isikut tagasi võtmast või võiksid koroonapandeemiaga seotud piirangud tema tagasisaatmise menetlust ebamõistlikult pikendada. Isikul on olemas kehtiv reisidokument. Seega on võimalik asuda tema tagasisaatmist ette valmistama kohe pärast Kreeka ametivõimudelt vastuse saamist. Puudub põhjus arvata, et Kreeka ei arvestaks isiku poolt uue rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel Afganistanis muutunud olukorraga ja jätaks tema uue taotluse põhjendamatult rahuldamata. Seega puudub praegusel juhul põhjus arvata, et isiku tagasisaatmine Kreekasse ei ole lubatav. Kui sellised asjaolud siiski peaksid selguma, tuleb isiku kinnipidamise alused ümber hinnata. Isiku kinnipidamist ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks abinõuks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X palub 13.09.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.08.2021 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Isiku puhul ei esine põgenemisohtu. Asjaolu, et ta pärast Kreekas rahvusvahelise kaitse taotluse ja sellele esitatud kaebuse rahuldamata jätmist ei pöördunud tagasi kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, kus tal on õigus viibida, vaid lahkus Kreekast teise Euroopa Liidu riiki, ei tähenda automaatselt, et isiku puhul esineb põgenemisoht. Kohus on valesti kohaldanud VRKS § 361 lg-t 21 ja VSS § 68 p-i 9. Põgenemisohtu tuleb hinnata lähtuvalt konkreetsest isikust ja olukorrast. Kohus ei ole seda teinud. Põgenemisohtu ei saa järeldada ka võltsitud dokumendi kasutamisest. Isik ei olnud teadlik, et ta ei saa niivõrd suure rahasumma kui 4000 eurot eest õiget elamisluba. Isik maksis dokumendi eest, et enda perega kokku saada. Isik on seaduskuulekask isik. Isik soovib kindlustada enda viibimise koduriigist eemal, turvalises keskkonnas. See kinnitab asjaolu, et isikull puudub soov põgeneda. Järelikult puudub vajadus isiku kinnipidamiseks. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on stressitekitav ning niigi haige isiku tervis võib veelgi halveneda. Isiku kinnipidamine on ebaproportsionaalne. Kohus oleks pidanud põhjalikumalt kaaluma leebemate järelevalvemeetmete rakendamist. Isikul võiks lubada elada Vao majutuskeskuses. Määruskaebuse esitaja palub vabastada end tõlgete kulude kandmisest.
10.PPA palub 29.09.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad määruskaebuse esitaja kinnipidamist. Isik on eelnevalt esitanud Kreekas rahvusvahelise kaitse taotluse, kus sai tagasilükkava otsuse. Isik vaidlustas otsuse, kuid seda ei rahuldatud. Seega pidi isik olema teadlik, kuidas saab rahvusvahelise kaitse taotlust esitada. Isik viibis kinnipidamiskeskuses 14 päeva, enne kui esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Kui isikul oli tõsine soov taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, siis oli tal selleks varem mitmeid võimalusi. 4(7)
3-21-1869 Põgenemisohtu on põhistatud. Isikul on soov lahkuda Saksamaale. Perekonnaga koos viibimiseks on isik ostnud endale võltsitud Kreeka elamisloa. Isik on korduvalt väljendanud soovi ja näidanud oma käitumisega, et Saksamaale jõudmiseks on ta võimeline tegutsema seadusega vastuollu minnes. Isik ei ole varem järginud talle pandud kohustusi (lahkuda pärast tagasilükkavat otsust kodakondsusjärgsesse riiki). Isegi kui isiku ütlused perekonnast Saksamaal vastavad tõele, ei anna see isikule õigust ebaseaduslikult mööda Schengeni territooriumit reisida ja leida endale sobiv riik, kus rahvusvahelist kaitset taotleda. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne. Kinnipidamiskeskuses on igapäevaselt kohal meditsiinipersonal, samuti on isikul võimalik soovi korral pöörduda psühholoogi poole. PPA tagab isiku tervisenäitajate jälgimise ning vajadusel operatsiooni või ravi. Isik ei ole tõendanud oma väidet, et tal on vähk. Isik kinnitas nii taotluse vastuvõtmisel kui kohtuistungil, et ta ei ole Kreekas analüüse andnud. Isikuga seotud asjaolusid arvestades ei ole leebemate järelevalvemeetmete rakendamine tema suhtes võimalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.X on taotlenud menetlusabi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Ringkonnakohus tuvastas juba X riigi õigusabi taotluse kohta tehtud 01.09.2021 määruses isikul vara ja sissetulekute puudumise, mistõttu on täidetud menetlusabi andmise majanduslikud eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada X taotlus tõlkeabi saamiseks ning vabastada määruskaebuse esitaja kohtumääruse tõlkimise kulude kandmisest määruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Riigi õigusabi taotluse kohaselt valdab isik emakeelena dari keelt, mistõttu tuleb riigi kulul korraldada asjas tehtava määruse sissejuhatuse, resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimine isiku emakeelde ehk dari keelde.
12.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 alusel on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 36 1 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t isiku kinnipidamine on ainus tõhus vahend neid eesmärke saavutada. VRKS § 361 lg 2 p‐de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-s 4. Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Praeguses asjas on PPA 12.08.2021 taotluses tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 7 sätestatud kinnipidamise alustele.
13.VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Isiku VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamisteks) kättesaadav. Samuti on sätte eesmärgiks takistada ennetavalt taotleja edasiliikumist ühest liikmesriigist teise (vt Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv 5(7)
3-21-1869 jms), mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Põgenemise ohu jaatamiseks peab vältimatult esinema mõni VRKS § 361 lg-s 21 või VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks peab hindama isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).
14.PPA esitas halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS sätete alusel vahetult pärast isiku varjupaigataotluse saamist, mil esines ilmne vajadus selgitada välja taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. VRKS § 18 lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima rahvusvahelise kaitse taotleja esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. PPA on selgitanud, et taotluse esitamise hetkeks ei olnud VRKS § 15 lgs 1 toodud toimingud teostatud. Rahvusvahelise kaitse menetlus oli seega algusjärgus ning isiku põhjalikumad väited esitamata ja kontrollimata. Seega oli kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-le 4 tuginemine põhjendatud.
15.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus selgitas 17.04.2020 määruses nr 319-1068, et kooskõlas direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 punktiga d saab VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada üksnes juhul, kui teda juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (p 16). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et iseenesest ei ole ekslik PPA tuginemine VRKS § 361 lg 2 p-le 5, kuid muutunud asjaoludest tulenevalt ei saa välistada isikul rahvusvahelise kaitse vajaduse olemasolu ning tegemist ei ole ilmselgelt põhjendamatu taotlusega.
16.VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaldamine on põhjendatud. PPA on selgitanud, et menetluse käigus on vaja välja selgitada, milline riik peab rahvusvahelise kaitse menetluse isiku suhtes läbi viima. Dublini III määruse art 28 lg 2 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine, kui esineb märkimisväärne oht asjaomase isiku põgenemiseks, hinnates igat juhtumit eraldi. Seejuures on kinnipidamine lubatud vaid juhul, kui kinnipidamine on proportsionaalne ning leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Dublini III määruse art 28 regulatsioon on võetud Eesti õigusesse üle VRKS § 361 lg 2 p-ga 7 ja lg-ga 21 (vt Riigikogu XII koosseisu 81 SE seletuskiri, lk-d 35 ja 39). VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 sätestab, et VRKS § 361 lg 2 p-s 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse muu hulgas seda, kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2018 määrus nr 3-17-1837, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused X kinnipidamiseks täidetud.
17.X puhul esineb põgenemisoht. Asja materjalidest nähtub, et X saabus Eestisse Kreekast, kus ta oli viimati illegaali staatuses. Pärast Kreekas esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse ja selle esitatud kaebuse rahuldamata jätmist ei pöördunud isik tagasi kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, kus tal on viibimisõigus. Selle asemel ostis isik endale võltsitud Kreeka elamisloa, mida soovis kasutada Eesti kaudu läbi Poola Saksamaale jõudmiseks. Seega lahkus isik ilma 6(7)
3-21-1869 loata Kreekast teise Euroopa Liidu liikmesriiki ja sisenes õigusliku aluseta Eestisse (VRKS § 361 lg 21). Isiku senine käitumine ei tekita usku, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ei lahku ta mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, nt Saksamaale, kus väidetavalt elab tema pere. Isiku põgenemisohtu saab järeldada valmisolekust kasutada võltsitud dokumenti. Isikul ei saanud tekkida pärast Kreekas rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmist ja selle peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmist ootust, et tal on võimalik osta raha eest kehtiv elamisluba. Olenemata selle eest tasutud summa suurusest ei ole eluliselt usutav, et isik peab ostetud elamisluba legaalseks dokumendiks. Halduskohus on asjakohaselt järeldanud, et see näitab isiku suhtumist kehtivatesse normidesse, riigi ametiasutuste seaduslikesse korraldustesse ja isikul lasuvatesse kohustustesse.
18.X osas tuvastatud põgenemisohu tõttu ei saa leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist pidada tõhusaks (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mille põhjal oleks alust hinnata tema kinnipidamist juba praegusel ajal ebaproportsionaalseks. Kui isik peaks vajama arstiabi, on tal võimalik seda saada ka kinnipidamiskeskuses, kus on igapäevaselt kohal meditsiinipersonal, samuti on isikul võimalik soovi korral pöörduda psühholoogi poole. Kinnipidamiskeskuses tagatakse isiku tervisenäitajate jälgimine ning vajadusel ravi. Seega ei saa isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse pidada vastuolus olevaks tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.08.2021 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.