VRKS § 361 lg 1, 2, 21VRKS § 14VRKS § 15 lg 1VRKS § 363 lg 3VSS § 24VSS § 68
Lahendi tekst
Riigi Teataja
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
14. august 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1869
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
14.08.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.10.2021 (kaasa arvatud).
Asendada avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Afganistani Islamivabariigi kodanik X (sündinud xx xx xxxx) saabus Eestisse 29.07.2021 lennureisiga Ateenast ning esitas kontrolliks Afganistani Islamivabariigi passi ja Kreeka välismaalase elamisloa. Isik soovis Eestist edasi reisida Soome. Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) tekkis kahtlus Kreeka elamisloa õigsuses ja ta esitas Kreekale päringu isiku andmete osas. Kreekast saadud vastusest selgus, et sellisele inimesele pole kunagi elamisluba väljastatud. Ta registreeriti Kreekas 29.03.2018 illegaalina, kes esitas samal päeval asüülitaotluse. Tema taotlus jäeti 23.12.2019 rahuldamata. Isik esitas otsuse peale 06.02.2020 kaebuse, mis jäeti 29.06.2020 rahuldamata. Seega polnud isiku poolt PPA-le esitatud Kreeka elamisluba kehtiv, vaid võltsing (mida kinnitab ka 07.08.2021 dokumendi uurimisakt) ning isikul puudub Schengeni liikmesriikide territooriumil viibimiseks seaduslik alus.
2.Vestlusest isikuga selgus, et ta lahkus kodakondsusjärgsest riigist 6 aastat tagasi Iraani ja sealt Türki, saabudes 2018. a Kreekasse, kus ta palus varjupaika. Kreeka elamisloa aitas talle hankida sõber ning see on isiku arvates ametlikult välja antud ja ehtne. Hiljem selgitas isik, et
3-21-1869
tegelikult ostis ta selle 4100 euro eest, mille aitas hankida talle võõras isik, kes ütles, et sellega saab Saksamaale reisida. Isik soovis reisida läbi Poola Saksamaale, kus elab juba aasta aega tema abikaasa ja 3 poega. Isik väitis, et tal on vähk ja ta ei tea, kui kaua ta üldse elab. Ta ei soovi Eestisse jääda ja palus abi, et jõuda Saksamaale. Samuti soovis ta võimalusel abi vähi raviks.
3.PPA koostas isikule lahkumisettekirjutuse ja esitas Kreekale Dublini III määruse art 18 lg 1 punkti d alusel tagasivõtupalve, sest Kreeka oli esimene liikmesriik, kus isik rahvusvahelist kaitset taotles.
4.Tallinna Halduskohus andis 30.07.2021 määrusega asjas nr 3-21-1746 PPA-le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 kuuks.
X esitas 12.08.2021 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse.
6.PPA esitas 12.08.2021 Tallinna Halduskohtule välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
6.1.Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbiviimiseks. Taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud VRKS § 15 lg-s 1 nimetatud toimingutega. PPA peab kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid.
6.2.Kreeka vastusest selgus, et isik oli viimati Kreekas illegaali staatuses. Seega oli tal kohustus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, kus tal on viibimisõigus. Isik seda kohustust ei täitnud, vaid ostis endale võltsitud elamisloa ja kasutas seda Eesti kaudu Saksamaale jõudmiseks. Seega lahkus ta loata temale sobivasse liikmesriiki. Isik võib vabaduses viibides takistada efektiivse ja kiire rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ning üritada lahkuda Saksamaale, kus on tema perekond. Eelnevalt on isik kasutanud selleks ebaseaduslikke viise, kui ostis endale Kreeka elamisloa.
6.3.VRKS § 14 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 14 päeva möödumisel. Isikul oli Kreekas juurdepääs varjupaigamenetlusele. Samuti oli ta võimalik esitada korduvtaotlus. Nii Kreeka vastusest kui isiku ütlustest nähtub, et vähemalt korra on tema rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi lükatud. Seega otsustas isik lahkuda Kreekast, et vältida tema sunniviisilist tagasisaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Ta ostis võltsitud elamisloa ja lootis jõuda selle abil Saksamaale. Enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist puudus isikul Eestis viibimiseks seaduslik alus. Isik oleks saadetud tagasi kas kodakondsusjärgsesse riiki või üle antud Kreekale. Isik üritab vältida väljasaatmist nii Afganistani kui ka Kreekasse, sest ka Kreekas võib oodata teda väljasaatmine Afganistani. Sel põhjusel esitas ta ka rahvusvahelise kaitse taotluse.
6.4.Vabaduses viibides võib isik lahkuda Saksamaale, et olla seal koos oma perekonnaga ja taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Isikutel puudub õigus valida oma soovi järgi riiki, kus rahvusvahelise kaitse taotlust esitada. Soovi lahkuda Saksamaale on isik kinnitanud ka illegaalimenetluses.
6.5.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kuna on alust arvata, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, sest isik on korduvalt maininud, et tema eesmärk on jõuda Saksamaale. Seega on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Eesmärki ei täidaks ka mitme
2(5)
3-21-1869
meetme korraga kohaldamine, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks andma alust isiku varasem käitumist.
7.X kinnitas, et taotlus on talle arusaadav. Ta ei ole Kreeka elamisluba ise teinud ega leidnud, vaid maksnud vahendajale selle eest, et ta toimetataks oma perekonna juurde. Ta lahkus Kreekast, sest sealsed arstid ei pakkunud talle abi haiguse vastu. Afganistanis ei ole võimalik ravi saada. Erisoovi Eestis olla ei ole, ei ole vahet, kus Euroopa riigis elamisloa saab. Kui saab Eestis, siis saab perekond teda siin külastada. Afganistanis on sõda ja kõik afgaanid püüavad põgeneda, sest Taliban on tagasi. Tema kodulinn on taliibide käes ja ta ei saa sinna tagasi minna. Ei taotlenud Türgis varjupaika, sest oli seal lühikest aega, 20 päeva. Sel ajal, kui taotles rahvusvahelist kaitset Kreekas, ei olnud tema kodulinn veel Talibani käes ja seepärast Kreeka ei andnud kaitset, kuna pidas tema elupiirkonda turvaliseks. Küla asub Iraani piiri ääres. Terroristid käivad kogu aeg üle piiri terroriakte korraldamas. Kreekal ei olnud kogu teavet olukorra kohta, seepärast anti eitav vastus. Kreekas on võetud vastu poliitiline otsus, et suurem osa migrantidest peab saama eitava vastuse.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA tugines taotluse esitamisel VRKS § 361 lg 2 p-dele 4, 5 ja 7. Nimetatud sätete kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.
9.Puudutatud isikut peeti kinnipidamiskeskuses VSS-i alusel kinni eesmärgiga ta riigist välja saata. Isik esitas kinnipidamiskeskuses viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotluse, mille alusel algatati tema suhtes uus menetlus ja langes ära VSS-ist tulenev kinnipidamise alus. Seega tuleb kohtul hinnata isiku kinnipidamise vajadust uues menetluses.
10.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku puhul esineb põgenemisoht. Esiteks näitab seda asjaolu, et pärast Kreekas esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmist ja selle peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmist ei pöördunud isik tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, kus tal on õigus viibida, vaid lahkus ilma loata Kreekast muusse Euroopa Liidu riiki ja sisenes ilma õigusliku aluseta Eestisse (VRKS § 361 lg 21, VSS § 68 p 9). See näitab, et isik ei järgi temal lasuvat lahkumiskohustust, vaid väldib seda, lahkudes omavoliliselt mujale riiki. Seega võib ta ka Eestis vabaduses viibides jätta PPA kohaldatavad järelevalvemeetmed järgimata ja minna edasi Saksamaale, mis on tema tegelikuks sihtriigiks.
11.Teiseks võib isiku põgenemisohtu järeldada võltsitud dokumendi kasutamisest (VSS § 68 p 2). Ei ole eluliselt usutav, et isik pidas ostetud elamisluba legaalseks dokumendiks. Olukorras,
3(5)
3-21-1869
kus Kreeka oli jätnud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata ja kohustanud teda riigist lahkuma, ei saanud isikul tekkida õiguspärast ootust, et tal on võimalik raha eest siiski kehtivat elamisluba osta. Ilmselgelt oli tegemist teadlikult võltsitud dokumendi hankimisega. Selle soetamine võimaldab järeldada, et isik ei hooli kehtivatest normidest, riigi ametiasutuste seaduslikest korraldustest ega temal lasuvatest kohustust, vaid püüab vahendeid valimata jõuda sihtriiki.
12.Seetõttu nõustub kohus PPA-ga, et isiku varasem õigusvastane käitumine annab alust arvata, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tema suhtes tõhus. Vabaduses viibides puuduks isikul motivatsioon PPA-ga koostööd teha ning jääda oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse tulemust või võimalikku tagasisaatmist Kreekasse ära ootama. Tõenäoliselt asuks isik end varjama ja lahkuks omavoliliselt Eestist, et jõuda Saksamaale, mis on tema sihtriigiks, sest seal elab tema pere.
13.Kohus ei välista, et isikul võib esineda rahvusvahelise kaitse vajadus. Arvestades Afganistanis esinevat sõjalist olukorda võib arvata, et isikul võib olla eluohtlik kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda. Täpsemad isikuga seotud asjaolud vajavad väljaselgitamist rahvusvahelise kaitse menetluses. Seda, kas sellise rahvusvahelise kaitse menetluse peab isiku suhtes läbi viima Eesti, kus isik viimati taotluse esitas, või Kreeka, kus isik esimest korda Schengeni viisaruumi sisenes, või hoopis Saksamaal, kus elab isiku perekond (eeldusel, et Saksamaa on andnud isiku perekonnale rahvusvahelise kaitse), peab PPA selgitama välja järgneva menetluse jooksul. Isiku käitumisest ja selgitustest võib järeldada, et tal ei olnud kavas Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Eesti oli transiitriigiks, et selle kaudu Saksamaale jõuda ja seal oma perekonnaga ühineda. Kui üldse, siis soovis isik eeldatavasti esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaal olles. Seega ei ole iseenesest vale PPA järeldus, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et vältida enda väljasaatmist Afganistani või Kreekasse, kuid kohus ei pea praegusel juhul seda asjaolu siiski põgenemisohtu näitavaks põhjusel, et tõenäoliselt võib isikul siiski esineda rahvusvahelise kaitse vajadus ja tegemist ei ole ilmselgelt põhjendamatu taotlusega.
14.Praeguse kinnipidamise eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus PPA jaoks rahvusvahelise kaitse menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ja vajadusel isiku Kreekasse tagasisaatmiseks. Hetkel puudub põhjus arvata, et Kreeka keelduks isikut tagasi võtmast või võiksid koroonapandeemiaga seotud piirangud tema tagasisaatmise menetlust ebamõistlikult pikendada. Isikul on olemas kehtiv reisidokument. Seega on võimalik asuda tema tagasisaatmist ette valmistama kohe pärast Kreeka ametivõimudelt vastuse saamist. Kohtul puudub põhjus arvata, et Kreeka ei arvestaks isiku poolt uue rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel Afganistanis muutunud olukorraga ja jätaks tema uue taotluse põhjendamatult rahuldamata. Seega puudub praegusel juhul põhjus arvata, et isiku tagasisaatmine Kreekasse ei ole lubatav. Kui sellised asjaolud siiski peaksid selguma, tuleb isiku kinnipidamise alused ümber hinnata.
15.Isiku kinnipidamist ei ole põhjust pidada antud juhul ebaproportsionaalseks abinõuks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
16.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
4(5)
3-21-1869
17.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.