X kaebus Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkirja nr 51/21/420 Lisa 1 punktide 14 ja 17.2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla 11.04.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/184-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.11.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla andis 30.03.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/420 kinnipeetavale X (kaebaja) loa järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat. Käskkirja Lisas 1 sätestati väljaspool vanglat töötava kinnipeetava õigused, kohustused ja keelud. Lisa 1 punkti 14 kohaselt on väljaspool vanglat töötaval kinnipeetaval keelatud töökohal, töökohtade vahel ning töökoha ja vangla vahel liikumisel suhelda kõrvaliste isikutega (sealhulgas vastassoost kinnipeetavatega). Punkti 17.2 kohaselt on väljaspool vanglat töötaval kinnipeetaval keelatud vangla nõusolekuta omada ja kasutada töökohal, töökohtade vahel ning töökoha ja vangla vahel liikumisel, järgmisi vanglas keelatud esemeid: informatsiooni digitaalsed vastuvõtjad ja edastajad ning teised elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendeid (sealhulgas mobiiltelefonid, raadiosaatjad) ning mistahes seadmed ja nende tarvikud, mis võimaldavad internetiühendust.
2.Kaebaja esitas 02.04.2021 vaide käskkirja Lisa 1 punktide 14 ja 17.2 peale.
3.Tallinna Vangla tegi 11.04.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/184-2, millega jättis vaide rahuldamata. Vaideotsuses on Tallinna Vangla kaebajale selgitanud, et käskkirja prevaleeriv eesmärk on kaebajale tööharjumuse loomine, mis on üks olulisi kinnipeetava resotsialiseerimise osasid. Töö ajal 1(7)
järjepidev suhtlemine kõrvaliste isikutega, sealhulgas lähedaste inimeste või perekonnaga, on paraku vastanduv hoolsa ja järjepideva töö tegemisega. Kaebajal on võimalik resotsialiseeruda muudel viisidel ja muul ajal kui seda on tööaeg. Kinnipidamisasutusel on õigus piirata isiku tegevusi õigusaktidega ettenähtud ulatuses. Seda ulatust ei ole käskkiri nr 5-1/21/420 ega selle Lisa 1 ületanud.
4.Kaebaja esitas 27.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega palus võtta menetlusse tuvastamis-, tühistamis- ja kohustamiskaebuse.
5.Kohus võttis 21.05.2021 määrusega menetlusse kaebuse Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkirja nr 5-1/21/420 Lisa 1 punktide 14 ja 17.2 tühistamise ja Tallinna Vangla 11.04.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/184-2 tühistamise nõuetes.
6.Kohus määras 10.08.2021 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla käskkirja nr 5-1/21/420 Lisa 1 punktid 14 ja 17.2 piiravad tema põhiõigusi, ei lase temal resotsialiseeruda ning ei võimalda uue positiivse sotsiaalvõrgustiku tekkimist.
8.Tallinna Vangla seatud piirangud ei ole õigusaktidega kooskõlas. Kaugema eesmärgina peab vanglaväline suhtlemine aitama kaasa vangistuse täideviimise eesmärgi täitmisele, sest väliskontaktid on kinnipeetava resotsialiseerumise lahutamatu ja vältimatu tingimus. Vangistusseaduse (VangS) § 23 ei nimeta küll kinnipeetava vanglavälist suhtlemist tema õiguseks, kuid järgnev regulatsioon osutab üheselt vanglavälisele suhtlemisele kui kinnipeetava subjektiivsele õigusele. Nimetatud õigus omakorda on taandatav põhiseaduslikele isikuõigustele. Resotsialiseerumise edukuse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav näeks kontaktide kaudu oma tulevast sotsiaalset keskkonda. Selle kõrval ei tohi unustada ka vabaduses viibivate isikute, eelkõige kinnipeetava lähedaste õigustatud huvi temaga suhelda. Vangla on keelanud ära kaebaja õiguse paremaks resotsialiseerumiseks ega arvesta kolmandate isikute õigusi.
9.Kui klient soovib millestki rääkida ja kaebaja peab vastama, et ta on avavangla kinnipeetav, kes ei tohi temaga vestelda, siis see alavääristab kaebajat ja seab kliendi ebamugavasse olukorda.
10.Käskkirja lisa 1 punkt 17.2 on vastuolus VangS §-ga 311, mis puudutab interneti kasutamist. VangS § 311 toimealaks saab lugeda ainult vanglat. Väljaspool vanglat viibivale kinnipeetavale (näiteks lühiajalisel väljasõidul olijale) nimetatud piirang ei kehti, sest § 32 lg-s 41 sisalduv vangla direktori õigus vastava keelu kehtestamiseks rikuks vabaduses viibiva kolmanda isiku õigusi. Keeld kehtib aga lühiajalise väljaviimise ajal, sest väljaviidu on järelevalve all.
11.Telefoni on kaebajal vaja igal kolmapäeval oma lastele helistamiseks, kui ta on tööl, kella 1617 vahel, mis on määratud Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-20-19136. Kaebaja ei saa olla töölt eemal lastele helistamiseks, sest tal on vaja maksta elatist lastele ja tööpäeva raiskamine oleks ebaproportsionaalne.
12.Telefoni on vaja ka juhuks, kui ise autoga tööl käies autoga tee peal midagi juhtub. Kaebaja saab teavitada vanglat ja endale abi kutsuda. Vastustaja seisukohad
13.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
14.Vastustaja jääb 11.04.2021 vaideotsuses nr 5-15/21/184-2 esitatud seisukohtade juurde ja neid üle ei korda. 2(7)
15.Esmalt märgib vastustaja, et vastavalt Riigikohtu seisukohale haldusasjas nr 3-3-1-68-08 saab halduskohus kaebust menetleda vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning seetõttu ei käsitle vastustaja kaebuse väiteid, mis puudutavad lastele helistamist või ise autoga tööle sõitmisel helistamisvajadust puudutavas osas, kuna neid väiteid kaebaja vaides ei esitanud.
16.Kinnipeetava lubamine tööle väljapoole vanglat on võimalik vaid VangS §-s 22 sätestatud soodustuste raames. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda suhtes soodustuste kohaldamist. Kinnipeetava lubamine tööle väljapoole vanglat kujutab vanglateenistuse diskretsiooniotsust ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda lubamist sellisele tööle.
17.Turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks kinnipeetava üle järelevalve teostamine teenib avalikku huvi. Avalikkusel on huvi, et vanglas kinnipeetavate isikute üle teostatakse järelevalvet ning avavanglasse paigutatakse ja soodustusi kohaldatakse üksnes kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on õiguskuulekad ja täidavad neile määratud kohustusi. Olenemata sellest, kus avavanglasse paigutatud isik parajasti viibib (väljaspool vanglat või vanglas), on vanglal kohustus tagada, et kinnipeetava käitumise tõttu ei oleks ohus ühiskonna turvalisus. Seega kinnipeetava järelevalveta väljapoole vanglat tööle lubamisel võtab vangla suure riski.
18.Antud juhul on Tallinna Vangla avavangla juht leidnud et kaebajale järelevalveta väljaspool vangla territooriumit töötamise loa andmine ei ole vastuolus vabadusekaotuse täideviimise eesmärkidega ja aitab kaasa kaebaja edaspidiseks õiguskuulekale käitumisele suunamisele. Eelnevast tulenevalt pidas avavangla juht võimalikuks lubada kaebaja 30.03.2021 käskkirjaga nr 51/21/420 väljaspoole vanglat tööle, kuid seda käskkirja Lisas 1 märgitud tingimustel.
19.Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkirja nr 5-1/21/420 Lisas 1 kehtestatud piirangute ja kohustuste näol on tegemist haldusakti kõrvaltingimustega. Haldusakti põhjenduses tuleb ära tuua kõrvaltingimuste kehtestamise või kehtestamata jätmise põhjused. Käesoleval juhul nähtub käskkirja põhjendustest, et Lisas 1 välja toodud õiguste, kohustuste ja keeldude sätestamine on vajalik uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Uute õigusrikkumiste all mõeldakse eelkõige rikkumisi, mis on toodud täitmisplaanis § 17 lg 2 p 1 ning mille puudumine on tingimuseks avavanglasse paigutamisel. Lisaks on vangla ülesanne tagada õiguskorra kaitse ka kinnipeetava väljaspool vanglat liikumise ajal. Sellest tulenevalt on kehtestatud keelud ja kohustused seoses marsruudiga, et vanglal oleks ülevaade, kellega kinnipeetav väljaspool vanglat võib suhelda või millistes kohtades viibida ning kinnipeetavale keelatud esemetega ja korraldustele allumise kohustusega.
20.Kinnipeetava väljaspool vanglat järelevalveta tööle lubamise käskkirjas välja toodud tingimustega arvestamine on vajalik, et tagada väljaspool vanglat järelevalveta tööle lubamisel kinnipeetava üle järelevalve. Igasuguste sidepidamisvahendite, sh mobiiltelefoni, kasutamisega kaasneb hulgaliselt julgeolekuriske – nt on selle abil võimalik kokku leppida õigusrikkumise toime panemises, suhelda keelatud isikuga jms. Kuivõrd mobiiltelefoni kasutamisel ning kõrvaliste isikutega suhtlemise lubamisel puuduks vanglal igasugune ülevaade, mida kaebaja teeb või kellega ja mis eesmärgil, ei oleks vanglal enam võimalik tagada ka järelevalvet tema õiguskuuleka käitumise üle, milline kohustus vanglal aga õigusaktidest tulenevalt on. Siinkohal ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et kaebaja kannab käesolevat vanglakaristust mh kupeldamisele kaasa aitamise eest ning oma kuritegu ise ei tunnista – seega tuleb vanglal veelgi enam tagada kaebaja tegevuse üle järelevalve.
21.Kinnipeetava vanglaväline suhtlemine on sätestatud vangistusseaduse 3. jaos. Kinnipeetava vanglavälist suhtlemist reguleerivate sätetest järeldub üheselt, et vangale on pandud kontrollifunktsioon selle üle, kellega kinnipeetav suhtleb. Mingit erisust avavanglasse paigutatud kinnipeetava osas ei tehta. Seega tuleb vanglal teostada kontrolli ka avavanglasse paigutatud isiku vanglavälise suhtlemise üle, sh hõlmab see ka aega, mil isik viibib väljaspool vanglat. 3(7)
22.Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla 11.04.2021 vaideotsus nr 5-15/21/184-2 on õiguspärane. Kuna Tallinna Vangla on põhjendatult kehtestanud 30.03.2021 käskkirja nr 5-1/21/420 Lisa 1 punktid 14 ja 17.2, ei olnud nende kehtetuks tunnistamise nõue põhjendatud ja vaie tuli jätta rahuldamata. Kuna kaebaja kaebuses välja ei too, et vaidemenetlustes oleks tema õigusi kahjustatud ega märgi, et vaideotsus rikub tema õigusi muul viisil kui selle rahuldamata jätmine, siis põhjalikumate selgituste andmiseks vastustaja vajadust ei näe.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
24.Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkirja nr 5-1/21/420 Lisa 1 punktid 14 ja 17.2 on õigusvastased. Täiendavalt peab kaebaja õigusvastaseks Tallinna Vangla 11.04.2021 vaideotsust nr 5-15/21/184-2, millega ei rahuldatud punktide 14 ja 17.2 kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaiet.
25.Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/420 sai kaebaja loa tähtajaliselt alates 05.04.2021 kuni 31.07.2021 järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat ettevõttes Männiaru OÜ, asukohaga Kiili vallas. Tööpäev kestab käskkirja punkti 3 kohaselt kella 08.35-st kuni kella 17.00-ni esmaspäevast reedeni. Käskkirja juures on Lisa 1, milles on loetletud väljaspool vanglat töötava kinnipeetava õigused, kohustused ja keelud. Lisa 1 punkt 14 keelab töökohal ja töökoha ning vangla vahel liikudes kõrvaliste isikutega suhtlemise ning punkt 17.2 keelab ilma vangla nõusolekuta mobiiltelefoni kasutamise. Vaidlus puudub selles, et vastustaja ei ole nõus andma kaebajale punkti 17.2 alusel nõusolekut mobiiltelefoni kasutamiseks.
26.Kaebaja põhiline vastuväide nimetatud punktidele on see, et need piiravad tema õigust vanglavälisele suhtlusele. Täpsemate probleemidena on kaebaja välja toonud, et ta ei saa tööl olles kõrvaliste isikutega suhelda, mis võib tekitada ebamugavaid olukordi, ta ei saa helistada kolmapäeviti kella 16-17 vahel oma lastele vastavalt kohtumäärusega ettenähtud suhtlemiskorrale ning ilma telefonita pole võimalik teavitada vanglat, kui ise autoga tööl käies autoga tee peal midagi juhtub. Vastustaja leiab, et vaidustatud käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased. Seega on vaidluse all üksnes õigusküsimused.
27.Esmalt märgib kohus selguse huvides, et peab tühistamiskaebuse lahendamist võimalikuks vaatamata asjaolule, et Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkiri koos Lisaga 1 anti tähtajaliseks töötamiseks perioodil 05.04.2021-31.07.2021. Vastustaja ei ole oma seisukohtades tuginenud vaidlustatud käskkirja kehtivuse lõppemisele. Lisaks on Riigikohtu praktikas selgitatud, et haldusakti kehtivusaja lõppemine ei välista tingimata tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-144-14, p 10-11). Kaebaja varasem töötamine väljaspool vanglat ja sellele seatud tingimused võivad mõjutada kaebaja väljaspool vanglat töötamisele seatavaid tingimusi ka edaspidi. Seega leiab kohus, et tühistamiskaebus on sõltumata vaidlustatud käskkirja kehtivusajast kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
28.VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse VangS § 22 sätteid. VangS § 22 lg 1 p 2 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada soodustusena liikumist järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega. VangS § 41 lg 11 kohaselt 4(7)
kehtestab kinnipeetavale väljaspool vanglat töötamiseks loa andmise täpsemad tingimused ja korra ning kinnipeetava väljaspool vanglat töötamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud kord on kehtestatud Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“. Vangla sisekorraeeskirja § 961 kohaselt võib vangla direktor anda kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale loa järelevalve all või järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat. Avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutatud kinnipeetavale loa andmise otsustab üksuse juht. Vangla sisekorraeeskirja § 964 lg 1 kohaselt vormistatakse luba käskkirjaga ja selles märgitakse muuhulgas väljaspool vanglat viibimise täpsed ajad, kinnipeetava väljaspool vanglat viibimise võimalikud asukohad ja muud tingimused (punktid 3, 5, 6).
29.Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkirja põhjendustes on selgitatud: „Käskkirja Lisas 1 toodud õiguste, kohustuste ja keeldude sätestamine on vajalik uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Uute õigusrikkumiste all mõeldakse eelkõige rikkumisi, mis on toodud täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 1 ning mille puudumine on tingimuseks avavanglasse paigutamisel. Lisaks on vangla ülesanne tagada õiguskorra kaitse ka kinnipeetava väljaspool vanglat liikumise ajal. Sellest tulenevalt on kehtestatud keelud ja kohustused seoses marsruudiga, et vanglal oleks ülevaade, kellega kinnipeetav väljaspool vanglat võib suhelda või millistes kohtades viibida ning kinnipeetavale keelatud esemetega ja korraldustele allumise kohustusega“. Sisuliselt on Lisas 1 kehtestatud haldusakti kõrvaltingimused. Haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 3 kohaselt võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Kinnipeetavale loa andmine järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Seega oli Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkirjale kõrvaltingimuste kehtestamiseks alus olemas. Lisaks on vangla sisekorraeeskirja § 964 lg 1 p 6 alusel lubatud väljaspool vanglat tööle lubamiseks seada sellele eelnevates punktides nimetamata tingimusi. Tallinna Vangla on kõrvaltingimuste kehtestamist 30.03.2021 käskkirjas põhjendanud. Kohus leiab, et põhjendused on asjakohased ja piisavalt põhjalikud. Kui vangla lubab väljaspool vanglat ilma järelevalveta viibida isikul, kes ei ole vanglakaristust veel lõpuni kandnud, on õiguskorra kaitsmine kui üks VangS § 6 lg-s 1 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärkidest oluline kaalutlus, millest kõrvaltingimuste kehtestamisel lähtuda. Sealjuures peab kohus põhjendatuks võtta arvesse ka kuritegu, mille sooritamise eest kinnipeetav vanglakaristust kannab. On ootuspärane, et õiguskorra kaitsmise kaalutlusel reguleeritakse kinnipeetava väljaspool vanglat veedetavat aega üsna rangelt. Samas ei tohi vangla poolt seatud kohustused ja keelud olla ebaproportsionaalsed.
30.Kaebaja leiab, et 30.03.2021 käskkirja Lisa 1 punktid 14 ja 17.2 piiravad ebaproportsionaalselt vanglavälise suhtlemise õigust, mille teostamine on vajalik resotsialiseerumiseks. VangS § 23 lg 1 sätestab, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Kinnipeetava vanglaväline suhtlemine on reguleeritud VangS §-des 23-33. Kinnipeetava töötamist puudutav on sätestatud §-des 37-43. VangS-i ülesehitusest võib järeldada, et vanglaväline suhtlemine ja kinnipeetava töötamine on erineva eesmärgiga tegevused. Tallinna Vangla on nende eesmärkide erinevust ja ühitamatust selgitanud ka 11.04.2021 vaideotsuses. Kinnipeetav käib väljaspool vanglat tööl eeskätt selleks, et luua endale tööharjumus. Kinnipeetava vanglaväliseid suhteid toetab töötamine kaudselt, sest võimaldab tal teenida raha laste ülalpidamiseks. Otsene suhtlus sotsiaalsete sidemete hoidmiseks ei saa toimuda tööaja arvelt. Seega ei piira 30.03.2021 käskkirja Lisa 1 punktid 14 ja 17.2 kaebaja vanglavälise suhtlemise õigust juba seetõttu, et väljaspool vanglat töötamine ei kanna VangS § 23 lg-s 1 sätestatud vanglavälise suhtlemise eesmärki.
31.Kohus möönab, et Lisa 1 punktis 14 ette nähtud keeld suhelda töökohal ja töökoha ning vangla vahel liikudes kõrvaliste isikutega võib tekitada ebamugavaid olukordi, kui kaebajaga tuleb rääkima kõrvaline isik, teadmata et kaebaja on avavangla kinnipeetav. See ei muuda keeldu ebaproportsionaalseks, sest selliseid olukordi tõenäoliselt sageli ei teki. Lisaks ei pea kaebaja 5(7)
kõrvalistele isikutele avaldama, et ta ei saa suhelda, sest ta on avavangla kinnipeetav. Piisab sellest, kui kaebaja märgib ära, et tal ei ole võimalik rääkida. Kuna kaebaja tööandja on kursis kaebajale vangla poolt seatud tingimustega, ei saa kaebajal töötajana tekkida probleeme seoses sellega, et ta klientide küsimustele ei vasta.
32.Kaebaja on seisukohal, et kuna VangS §-s 311 sätestatud interneti kasutamise keeld kehtib üksnes vanglas viibides või lühiajalisel väljaviimisel järelevalve all, siis ei saa interneti kasutamist piirata järelevalveta väljaspool vanglat viibides. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vanglal on õiguslik alus seada vanglas väljaspool töötamisele kindlad tingimused, sealhulgas keelata seadmete kasutamise, millel on internetiühendus. Internetiühendusega seadme kasutamise võimaldamine ei ole väljaspool vanglat töötamiseks vajalik ning sellise seadme keelamine ei riiva ka kolmandate isikute õigusi.
33.Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et ei käsitle kaebaja väiteid, mis puudutavad lastele helistamist või ise autoga tööle sõitmisel tekkivat helistamisvajadust, sest neid väiteid kaebaja vaides ei esitanud. Vastustaja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-68-08, mille kohaselt saab halduskohus kaebust menetleda vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tallinna Vangla esitas kaebaja vaide kohtule 10.05.2021. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja ei maininud vaides lastele helistamise aja kokkulangemist tööajaga ega võimalust, et autoga tööle sõites juhtub midagi, mis eeldab telefoni teel abi kutsumist. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kohtu hinnangul ei tulene Riigikohtu 11.11.2008 lahendist nr 3-3-1-68-08, et kohustuslik kohtueelne menetlus peab olema läbitud iga kaebuses esitatava väite osas. Riigikohus on 12.11.2009 otsuses nr 3-3-1-70-09 selgitanud, et kohtul tuleb kontrollida, kas vaidemenetluses ning kohtumenetluses esitatud nõue või nõuded on kattuvad (p 14). HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kuna kaebaja nõudis vaidemenetluses Tallinna Vangla käskkirja lisa 1 punktide 14 ja 17.2 kehtetuks tunnistamist ja nõuab kohtumenetluses samade punktide tühistamist, on vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud kattuvad nõuded. Kohus leiab, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise mõte seisneb selles, et kaebaja ei saaks kohtumenetluse tulemusel saavutada enamat kui ta oleks saavutanud vaide rahuldamise tulemusel. Seega peab kaebaja jääma kaebusega kohtusse pöördudes sama nõude juurde nagu vaidemenetluses. Kaebuse põhjendused ei ole samastatavad kaebuse üldise nõudega, mistõttu on kaebajal õigus kohtumenetluses oma põhjendusi täiendada.
34.Kohus leiab siiski, et ka kaebuses esitatud uute väidete põhjal puudub alus pidada Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkirja Lisa 1 punkte 14 ja 17.2 õigusvastaseks. Kaebaja on märkinud, et ta vajab telefoni igal kolmapäeval kella 16-17 vahel oma lastele helistamiseks, olles samal ajal tööl. Kohus ei kahtle kaebaja väites, et selline suhtlemiskord on kohtumäärusega kindlaks määratud, kuid see ei ole alus lubada kaebajal tööajal telefoni kasutada. Kaebajal on õigus vanglavälisele suhtlusele oma lastega, kuid kohus ei pea põhjendatuks nõuda vanglalt lastega suhtlemise võimaldamist ajal, kui kaebaja tööl viibib, sest tööaeg ei ole ette nähtud tööväliseks suhtluseks. Kui lastega telefoni teel suhtlemise korraldus ja tööaeg omavahel ei sobi, tuleb üht neist muuta. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-20-19136 jõustus lõplik lahend 27.04.2021. Seega ei saanud Tallinna Vangla tsiviilasja lahendiga arvestada 30.03.2021 käskkirja andmisel. Kaebaja on välja toonud ka hüpoteetilise olukorra, kus teel tööle autoga midagi juhtub ja ta ei saa kellelegi helistada. Tallinna Vangla on käskkirjas ja vastuses kaebusele selgitanud, miks mobiiltelefoni kasutamine keelatud on. Kohus leiab, et mobiiltelefoni kasutamisega kaasnevad julgeolekuriskid kaaluvad üles mobiiltelefoni puudumisega seotud riskid. Kui kaebaja kirjeldatud sündmus peaks päriselt toimuma, laheneks see ka ilma mobiiltelefonita. Autoga saaks midagi juhtuda üksnes teel vanglast tööle või töölt vanglasse. Kaebaja peab nii tööle kui vanglasse jõudma 6(7)
kindlaks kellaajaks (30.03.2021 käskkirja punktid 2-3). Kui kaebaja hilineb, siis on alust kahtlustada, et tee peal on midagi juhtunud. Kuna kaebaja marsruut on 30.03.2021 käskkirja punktiga 4 täpselt paika pandud, ei oleks kaebaja tee pealt leidmine eriti keeruline. Seega ei pea kohus mobiiltelefoni kasutamise keeldu ebaproportsionaalseks.
35.Kokkuvõttes leiab kohus, et Tallinna Vangla 30.03.2021 käskkirja nr 5-1/21/420 Lisa 1 punktid 14 ja 17.2 ei riku kaebaja õigusi, mistõttu puudub alus nende tühistamiseks. Kuna Lisa 1 vaidlustatud punktid on õiguspärased, tuleb õiguspäraseks ja tühistamisele mittekuuluvaks lugeda ka nende peale esitatud vaiet lahendav Tallinna Vangla 11.04.2021 vaideotsus nr 5-15/21/184-2.
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.