3-20-2460/19 - Rahvastik - Välismaalased - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud PPA otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. X sündis xx xx xxxx Ukrainas ning on Ukraina kodanik. Xle on väljastatud tähtajaline elamisluba töötamiseks Baltic Trust OÜ-s kehtivusega 16.07.2018 - 15.07.2023. PPA 15.10.2020 otsusega nr 15.3-3.4/605-1 tunnistati kehtetuks Xle väljastatud tähtajaline elamisluba töötamiseks Baltic Trust OÜ-s alates 01.11.2020 Välismaalaste seaduse (VMS) § 135 lg 2 p 2 ja VMS § 123 p 1 alusel. 23.10.2020 esitas X esindaja vaide PPA 15.10.2020 otsuse nr 15.3-3.4/605-1 peale. 03.11.2020 kirjaga nr 15.3-3.1/3257-2 teavitati X esindajat puudustest vaidlustamise avalduses ning täiendavalt paluti esitada X poolt allkirjastatud volikiri volitamaks esindajat kaebajat esindama. Puuduste kõrvaldamiseks ja volikirja esitamiseks määrati 10-päevane tähtaeg. 13.11.2020 kõrvaldas X esindaja vaides esinenud puudused ning esitas PPA-le volikirja. 25.11.2020 jättis PPA vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata. PPA oma selgitustes viitab olukorrale, kus töötamise tingimused ei vasta enam elamisloas märgitud töötamise tingimustele (tööandja on vahetunud või töösuhe lõppenud), seega PPA arvates tuleb elamisluba kehtetuks tunnistada, sest elamisloa andmise tingimused ei ole enam täidetud (VMS § 135 lg 1 p 1). Kaebaja selgitab, et ta on registreeritud rahvastikuregistris ning omab vastavalt VMS § 135 lg 1 p-le 1 tegelikku elukohta Eestis üürilepingu alusel. Kaebaja rõhutab, et X alustas tööd Eestis 2018. aasta juulis ning töösuhted tööandja Baltic Trust OÜga ei õnnestunud ja pooled olid sunnitud lepingu lõpetama 03.08.2018. Kaebaja alates 01.09.2018 alustas töökohustusi täitma ettevõttes New Fast Service OÜ (reg nr 11956865). Tööleping tõendab, et kaebaja oli ainult üks kuu töötu. Kaebaja täitis seaduses sätestatud nõudeid ja haldusmenetluse praktikast tulenevat ning asus teisele tööle kuu aja pärast peale esimese töölepingu lõppemist. Kaebaja töötab endiselt ja juba pikaajaliselt ettevõttes New Fast Service OÜ, saab palka ja maksab regulaarselt makse Eesti riigile. Tal on olemas stabiilne töö ja elukoht. Ta ei ohusta ega pole kunagi ohustanud Eesti Vabariigi julgeolekut. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud. PPA on kaebajale töötamiseks väljastatud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisel lähtunud seaduses sätestatust ning ei ole vääralt kohaldanud Välismaalaste seaduse (VMS) norme. Kaebaja tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks VMS § 135 lg 2 p 2 ja § 123 p 1, mitte § 135 lg 1 p 1, alusel. Haldusakti põhjendustes viidatakse, et kaebaja ei tööta selles ettevõttes, kuhu töötamiseks talle elamisluba anti, mistõttu on alus selle elamisloa omamiseks ära langenud. Kaebajale väljastati 16.07.2018 tähtajaline elamisluba töötamiseks Baltic Trust OÜ-s. Seega oli tema Eestis viibimise õigus seotud tema töötamise tingimustega ehk töötamisega Baltic Trust OÜ-s. PPA on vaidlusaluses haldusaktis õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebajale tähtajalise elamisloa andmise tingimus langes ära tema ja Baltic Trust OÜ vahel sõlmitud töölepingu lõppemisega 03.08.2018. Seega oli PPA-l kohustus kaebajale väljastatud tähtajaline elamisluba töötamiseks tunnistada kehtetuks. Vastustaja selgitab, et tähtajaline elamisluba töötamiseks antakse töötamiseks konkreetsesse ettevõttesse (VMS § 176 lg 2). Seda asjaolu kinnitab juba ainuüksi see, et välismaalase poolt esitatud tähtajalise elamisloa taotluse juurde esitab ka tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta, kirjaliku kutse välismaalase tööle võtmise kohta tähtajalise elamisloa saamiseks ning tööandja on seotud konkreetse välismaalasega läbi kutsuja kohustuste (VMS § 190 lg 1). Lisaks esitas tööandja kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse juurde ka Eesti Töötukassa loa täita konkreetne ametikoht välismaalasega. Seega ei saa vaidlust olla, et nimetatud elamisloa kehtivuse oluliseks tingimuseks oli, et töösuhe ettevõttega, kuhu töötamiseks tähtajaline elamisluba väljastati, oleks jätkuvalt täidetud. See, et kaebaja töötab uues ettevõttes pikaajaliselt, saab palka ja maksab regulaarselt makse, ei ole aluseks jätta Baltic Trust OÜ-sse töötamiseks väljastatud tähtajaline elamisluba kehtima, sest tööandja ei ole enam sama. Kaebaja ei ole kuidagi põhjendanud ega viidanud ühelegi õiguslikule alusele, millele tema arvamus võiks tugineda. Asjaolu, et isik ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut ei oma asjas tähtsust, kuna seda ei ole PPA vaieldavas otsuses väitnud ega ole sellele ühe alusena otsuses viidanud. Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas kindlaksmääratud tingimustel ning kui see on antud, siis tuleb

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike selgitustega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas Xle välja antud tähtajalise elamisloa töötamiseks Baltic Trust OÜ-s ajavahemikus 16.07.2018 - 15.07.2023 kehtetuks tunnistamine on õiguspärane või mitte. Välismaalaste seaduse (VMS) § 1 kohaselt nimetatud seadus reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid ning vastutust seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest. VMS § 118 p 4 alusel võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele töötamiseks. Tähtajalise elamisloa alusel töötamiseks Eestis antakse välismaalasele õigus viibida ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures üksnes elamisloas määratud tingimustel (VMS § 176 lg 2, § 185 lg 3). Elamisloas määratakse kindlaks töötamise tingimused, sh vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht (VMS § 185 lg 1). Esmakordselt töötamiseks antava tähtajalise elamisloa puhul peab tööandjal olema töökoha täitmiseks ka vastav nõusolek/luba Eesti Töötukassalt (VMS § 177 lg 1). Vastavalt VMS § 176 lg-le 2 tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. Eelnevast järeldub, et välismaalasele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks Eestis elamisloas märgitud konkreetse tööandja/kutsuja juures, mis on töötamiseks tähtajalise elamisloa saamise tingimuseks. Tulenevalt VMS § 135 lg 2 p-st 2 tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus. Vastavalt VMS § 123 p-le 1 tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui tähtajalise elamisloa andmise alus on ära langenud. Xl kui töötamiseks antud tähtajalise elamisloa omanikul oli kohustus teavitada Politsei-ja Piirivalveametit (PPA) elamisloa tingimuste muutumisest, sh töölepingu lõpetamisest/töösuhte lõppemisest tööandjaga/kutsujaga VMS § 280 (välismaalase teavitamiskohustus) p 3 järgi, mille kohaselt välismaalane on kohustatud teavitama PPA-d töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamistingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest/töösuhte lõppemisest. Vaidlust puudub, et kaebaja ei ole seda kohustust täitnud. Vaidlust ei ole, et kaebajale anti PPA 16.07.2018 otsusega nr 10416047457TE tähtajaline elamisluba töötamiseks tööandja/kutsuja juures Baltic Trust OÜ-s tähtajaga 16.07.2018 kuni 15.07.2023 VMS § 118 p 4 alusel. Seega Xle anti elamisluba Eestis töötamise eesmärgil konkreetse tööandja/kutsuja Baltic Trust OÜ (reg nr 14230034) - juures. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja vahetas tööandjat ning asus tööle New Fast Serice OÜ-sse 01.09.2018 sõlmitud töölepingu nr 3/2018 alusel, kus väidetavalt töötab käesoleva ajani. PPA-d ta tööandja vahetamisest ei teavitanud. Baltic Trust OÜ juhatuse liige/seaduslik esindaja Victoryia Kuzmina kinnitas kohtule oma vastuses päringule, et ta selgitas Xle Baltic Trust OÜ-sse tööle asumisel (13.11.2017 lepingu alusel, Eestis töötamise registreerimise kinnitus nr 20249110976), et tähtajaline

kinnitas Victoryia Kuzmina kohtule, et Baltic Trust OÜ-s töötamise ajal oli Xl töösuhe ainult nende ettevõttega ning et X oli teadlik, et tähtajaline elamisluba töötamiseks annab õiguse töötada ainult tööandja/kutsuja Baltic Trust OÜ juures (koostöös tööandja/kutsujaga tegi kaebaja renditööd ka Baltic Defense ja Tehnology OÜ, DSA OÜ-s). VMS § 133 sätestab, et tähtajaline elamisluba kehtib kuni elamisloa kehtivusaja lõppemiseni või elamisloa kehtetuks tunnistamiseni. VMS § 135 sätestab tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise üldalused. VMS § 135 lg-s 1 on loetletud alused, millal võib tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistada (kaalutlusotsus) ning VMS § 135 lg-s 2 on toodud alused, millal on PPA kohustatud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistama, mille p 2 sätestab imperatiivselt, et tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus. Xle väljastati PPA 16.07.2018 otsusega nr 1041604745/TE tähtajaline elamisluba töötamiseks Baltic Trust OÜ-s (kutsuja/tööandja reg. nr 14230034). Tähtajalises elamisloas on märgitud elamisloa omamisega kaasnevad õigused ja kohustused. Kaebaja lõpetas töösuhte nimetatud ettevõttega omal soovil ning leping lõpetati 03.08.2018. Töötamiseks väljastatud tähtajalises elamisloas märgitakse muuhulgas, et välismaalane on kohustatud teavitama PPA-d tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamistingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest ning välismaalasel on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel. Elamisloast nähtub, et Xle määrati järgmised tingimused: - tööandja reg nr 14230034 (Baltic Trust OÜ); - töökoht metalli lukksepp, keevitaja; - töötamiskoha aadress Helme tn 13b-7, Tallinn, millest kaebaja nimetatud elamisloa omanikuna oli väga hästi teadlik (V. Kuzmina kinnitusel töötas X ka Baltimaade projektide renditöötajana Baltic Trust OÜ-s koos Baltic Defense ja Tehnology OÜ, DSA OÜ-ga, töötas objektidel asukohaga Tallinnas, Vesse põik 4-b, Peterburi tee 90 ja Volta 18). Haldusasja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks pärast töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamist astunud samme Eestis töötamise jätkamiseks juba uue tööandja - New Fast Service OÜ - juures. VMS § 1812 lg 1 kohaselt välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi. VMS § 185 lg 1 kohaselt töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Kaebajale välja antud elamisloa tingimustes on tööandjaks märgitud kutsuja Baltic Trust OÜ (reg.nr 14230034), töötamise koht (Helme tn 13b-7, Tallinn) ja töökoht (metalli lukksepp, keevitaja). VMS § 189 (töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendavad alused) lg 1 p 2 kohaselt töötamiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud. Kaebaja lõpetas omal soovil töösuhte tööandja/kutsujaga ning asus tööle teise tööandja juurde, seega muutus töötamiseks antud elamisloa tingimus, s.o tööandja (kutsuja), kelle juures töötamiseks ajavahemikul 16.07.2018 kuni 15.07.2023 oli tähtajaline elamisluba kaebajale välja antud. VMS § 189 lg 2 p 2 kohaselt VMS § 189 lg 1 p-s 2 nimetatud töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuse muutumiseks ei peeta, kui välismaalane asub tööle teise tööandja juurde. Kohtu hinnangul VMS § 189 lg 2 p-s 2 viidatud „teise tööandja“ all tuleb silmas pidada täiendavat tööandjat ehk et kui isik asub lisaks tähtajalises töötamiseks antud elamisloas märgitud tööandjale/kutsujale samal ajal tööle ka teise tööandja juures. Kohus viitab VMS eelnõu (809 SE) seletuskirjale seonduvalt VMS § 1812 ja § 189 muutmisega (eelnõu § 1 p-d 55-56 ja 62). Siin on silmas peetud olukorda, kui välismaalane jätkab töötamist tööandja juures, kus töötamiseks talle elamisluba anti, ning samal ajal asub tööle ka teise tööandja juurde. Seletuskirja kohaselt välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib töötada sama ajal mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaksmääratud tingimusi. Kui välismaalasele antakse elamisluba Eestis töötamiseks, siis tuleb eeldada, et välismaalane kasutab tähtajalist elamisluba töötamiseks eesmärgipäraselt ning töötab Eestis tähtajalises elamisloas määratud tingimustel. Praegusel juhul ei ole

tegemist olukorraga, kus kaebaja oleks asunud lisaks töötamiseks antud tähtajalises elamisloas märgitud tööandja/kutsuja juures töötamisele tööle veel teise tööandja juurde, mistõttu VMS § 189 lg 2 p 2 kaebaja suhtes ei kohaldu. Kaebaja lõpetas töösuhte tööandjaga/kutsujaga, kelle juures töötamiseks talle tähtajaline elamisluba anti ning vahetas tööandjat, asudes tööle juba uue tööandja juurde, kelle juures töötamiseks ta tähtajalist elamisluba ei ole taotlenud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusorgan viia läbi haldusmenetlust menetlusosalise arvamust või vastuväidet ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. PPA selgitas, et kuna töösuhe tööandja/kutsuja Baltic Trust OÜ ja X vahel oli lõppenud, siis ei esinenud kaalukaid põhjuseid menetlusosalise ärakuulamiseks, sest töösuhte lõpetamine oli juba toimunud ning menetlusosalisel ei olnud vastuväidete ega arvamuse avaldamisega võimalik enam otsuse sisu mõjutada. PPA kinnitusel kõik asjas tähendust omada võivad andmed oli kaebaja juba esitanud ja kavandatavast otsusest eelnev teadasaamine ei mõjutanud haldusakti andmist. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus nõustub, et praegusel juhul kaebaja ärakuulamata jätmine ei mõjutanud otsust sisuliselt ning ei viinud ebaõige otsustuse tegemiseni. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et hea haldustava kohane on menetlusosalise ärakuulamine, andes isikule võimaluse selgitada asjaolusid, sh esitada tõendeid, kuna olukord võib vahepeal muutuda. Praegusel juhul vajab äramärkimist, et kaebaja vaidlustas PPA otsuse vaidemenetluses ning esitas vaides oma seisukohad/vastuväited jm selgitused kaevatava otsuse kohta, millega haldusorgan arvestas vaidemenetlust läbi viies ning vaideotsust tehes. Seega sai kaebaja oma vastuargumendid esitada vaidemenetluses, kus oli ka ära kuulatud. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus leiab, et vaidlusaluses otsuses ja vaideotsuses on vastustaja piisavalt põhjalikult selgitanud asjaolusid ning tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise põhjuseid, sh selle õiguslikku alust. Kohus nõustub PPA põhjendustega, mida ei hakka üle kordama. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et kaebaja välja toodud asjaolu, et ta ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut, ei oma asjas tähtsust, kuna seda ei ole PPA kaevatavas otsuses väitnud ega ole sellele alusena otsuses viidanud. Eeltoodut kokku võttes asub kohus seisukohale, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Samuti puudub alus vaidlustatud vaideotsuse tühistamiseks.