3-21-347/29 - Rahvastik - Välismaalased - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures üksnes elamisloas määratud tingimustel (VMS § 176 lg 2, § 185 lg 3). Elamisloas määratakse kindlaks töötamise tingimused, sh vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht (VMS § 185 lg 1). Esmakordselt töötamiseks antava elamisloa puhul peab töökoha täitmiseks olema tööandjal ka vastav nõusolek Eesti Töötukassast (VMS § 177 lg 1). Eelnevast tuleneb, et välismaalasele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks konkreetse tööandja juures. Kohus nõustub vastustajaga, et kohustus jälgiga oma riigis viibimise ja töötamise seaduslikkust on eelkõige välimaalasel endal. Kaebajal oli töötamiseks antud tähtajalise elamisloa omanikuna kohustus teavitada PPA-d elamisloa tingimuste muutumisest, sh lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest (VMS § 280 p 3). Eelnimetatut on selgitatud ka elamisloa andmise otsuses (dtl 118). Kohtule nähtuvalt ei ole kaebaja seda teinud ja on seega oma kohustust rikkunud. Kaebajal ei ole võimalik oma kohustuse rikkumist vabandada sellega, et vastustaja seda õigeaegselt ei märganud. Eelneva tõttu ei saanud kaebajal PPA tegevusetusest tekkida ka õigustatud ootust, et tema Eestis töötamine on olenemata elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutumisest seaduslik. Töötamise tingimuste kindlaks tegemine ja järgimine on välimaalase ülesanne ning asjaolu, et isik on ise olnud töötamiste tingimuste järgimisel hooletu, ei tähenda, et VSS § 74 lõikes 1 sätestatud sissesõidukeeld oleks ebaproportsionaalne. Seetõttu ei tingi käesolevas asjas sissesõidukeelu tühistamist või lühendamist ka asjaolu, et vastustajal jäi 2018. aastal tööandja teavitus, et kaebajaga on tööleping lõpetatud, tähelepanuta. Kohus märgib obiter dictum korras vastustajale, et mõnel teisel juhul – kui kohustuse sisu, selle kohta antud selgitused, viibitud aeg – on teistsugused, võib vastustaja pikaajaline tegevusetus tuua kaasa ka teistsuguse lõpptulemuse. Isik saaks õigustatud ootusele tugineda ka siis, kui vahepeal on isik käinud PPA juures toiminguid tegemas ja saanud positiivse tulemuse.

Kohus möönab, et VMS § 189 lg 2 p 2 sõnastus võib jätta mulje, et välismaalasel on töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal lubatud töökohta vahetada sellest PPA-d teavitamata ja uut elamisluba taotlemata. Siiski on sättes silmas peetud olukorda, kus välismaalane jätkab töötamist tööandja juures, kus töötamiseks talle elamisluba anti, ning asub samal ajal tööle veel täiendavalt ka teise tööandja juurde. Normi menetlemisel märgiti seletuskirjas1, et välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib töötada sama ajal mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaksmääratud tingimusi. Kui välismaalasele antakse elamisluba Eestis töötamiseks, tuleks eeldada, et välismaalane kasutab tähtajalist elamisluba töötamiseks ka eesmärgipäraselt ning töötab Eestis elamisloas kindlaksmääratud tingimustel. VMS-i § 185 lõike 1 järgi määratakse töötamiseks antavas elamisloas kindlaks vähemalt tema tööandja, töötamise koht ja töökoht. Seega on mõistlik eeldada, et välismaalane täidab oma tööaja, töötades selle tööandja juures, kelle juurde töötamiseks välismaalasele elamisluba anti (elamisloas kindlaksmääratud põhitööandja või kutsuja), ja kasutab temale antud elamisluba kui ka seadusest tulenevat õigust töötada samal ajal teise tööandja juures eesmärgipäraselt. Sellest tulenevalt ei ole teise tööandja juurde tööle asumisel avaliku võimu sekkumine töösuhte poolte õigusesse ise kokku leppida töötamise tingimustes eesmärgipärane. Kaebajale väljastatud elamisloal on elamisloa tingimustena kirjas tööandja, töökoht ja töökoha aadress (dtl 117). Elamisloa omamisega kaasnevates õigustes ja kohustustes on kirjas, et kaebajal oli kohustus teatada tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamistingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest. Välismaalasel on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel. Välismaalane võib sama tööandja juures asuda tööle teisele ametikohale tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi (dtl 118). Toodud selgitused on kooskõlas VMS § 189 lg 2 p 2 andmisel seadusandja eesmärgiga ja ka isikule järgimiseks selgemad (kohustus töötada vaid elamisloas nimetatud töökohas, kohustus teavitada; mitmel kohal töötamine vaid siis, kui see on kooskõlas elamisloas tooduga). PPA selgitus ei kinnita kaebaja arusaama, et ta võis lõpetada töölepingu elamisloas märgitud tööandjaga ning asuda ilma elamisluba muutmata ja PPA-d teavitamata tööle teise tööandja juurde. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja tegi eksliku järelduse ise VMS § 189 lg 2 p 2 tekstiga tutvudes ja jättis iseseisvalt normi tõlgendades PPA selgitused kõrvale. Pigem on tegemist teadmatusega, mis ei ole samas kaebajale seatud kohustusi arvestades vabandatav. Kaebajal on Eestis viibides kohustus tutvuda siin töötamise reeglite ja piirangutega. Kuigi VMS § 189 lg 2 p 2 sõnastus on mitmeti mõistetav, oli kaebajal kohustus teavitada PPA-d elamisloa tingimustes märgitud tööandjaga töösuhte lõppemisest ka juhul, kui ta oleks samal ajal töötanud ka teise tööandja juures (VMS § 280 p 3). Seega ei saanud kaebaja väär arusaam sätte tähendusest mõjutada tema teavitamiskohustust.