X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.02.2021 ettekirjutuse nr 1052239585 tühistamiseks sissesõidukeelu osas, alternatiivselt sissesõidukeelu lühendamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ede Kapstas
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.10.2021. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas Xle 08.02.2021 ettekirjutuse nr 1052239585 Eestist lahkumiseks ja kohaldas isiku suhtes sissesõidukeeldu kestusega 3 aastat. Ettekirjutuse põhjendused:
1.X viibis Eestis ettevõttes Baltic Trust OÜ töötamiseks väljastatud elamisloa alusel, mis tunnistati 15.10.2020 PPA otsusega kehtetuks alates 01.11.2020, kuna alates 03.08.2018 on isiku töösuhe tööandjaga lõppenud ja elamisloa alus ära langenud. Alates 01.11.2020 viibis isik Eestis Ukraina passi alusel viisavabalt 90 päeva ja isiku viimane lubatud viibimispäev oli 29.01.2021. Alates 30.01.2021 viibis isik ettekirjutuse tegemise hetkeks Eestis ebaseaduslikult 10 päeva.
2.Seisuga 04.02.2021 oli isiku töötamine registreeritud töötamise registri andmetel alates 01.09.2018 ettevõttesse New Fast Service OÜ. Isiku töötamist ei ole täiendavalt PPA-s registreeritud ja tal ei ole ka muud seaduslikku alust töötamiseks.
3.PPA kogutud tõenditest ei nähtu ühtki asjaolu, mis tingiks vajaduse jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Taotledes elamisluba töötamiseks, pidi isik teadma, et ta ei saa töötada teise tööandja heaks, omamata selleks seaduslikku alust. Leides teise tööandja, ei esitanud isik PPA-le uut elamisloa taotlust ja uus tööandja ei registreerinud isiku töötamist PPA-s. Seega on isik töötanud Eestis ebaseaduslikult alates 01.09.2018. 1(5)
4.Isikul puuduvad perekondlikud sidemed Eestiga, Ukrainas elavad isiku abikaasa ja vanemad. Seega puuduvad isikul Eestis ka kaitsmist väärivad isiklikud ja perekondlikud sidemed.
2.X esitas 18.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 08.02.2021 ettekirjutuse tühistamiseks kohaldatud sissesõidukeelu osas. Kaebuse põhjendused:
1.Kuna vahetus vaid kaebaja tööandja ja uue tööandjaga (New Fast Service OÜ) sõlmiti tööleping samade tingimustega, siis arvas kaebaja, et tema Eestis viibimine on seaduslik. Kaebaja uskus, et VMS § 189 lg 2 p 2 kohaselt ei peeta töötamise tingimuse muutmiseks seda, kui ta asub tööle teise tööandja juurde.
2.Kaebaja ei ole Eestis viibides tahtlikult seadust rikkunud, 2018. aastal andsid PPA ja Eesti Töötukassa kaebaja töötamiseks nõusolekud. Kaebaja tööandja on nõus esitama PPA-le ja Eesti töötukassale vajalikud taotlused ja avaldused kaebajale tähtajalise elamisloa saamiseks töötamiseks New Fast Service OÜ-s, kuid kohaldatud sissesõidukeeld takistab seda.
3.Kaebajale ega kaebaja tööandjale ei esitatud kahe aasta jooksul märkusi ega nõuet seaduse rikkumise kohta, mistõttu kaebaja oli kindel, et töötab vastavalt seaduse nõuetele.
4.Ukrainas ei ole võimalik üldse tööd leida, mistõttu ei ole humaanne jätta kaebajat ja tema perekonda ilma sissetulekuta. 3-aastane sissesõidukeeld on arvestades kaebaja rikkumist ebaproportsionaalne, mistõttu tuleks see jätta kohaldamata või alternatiivselt kohaldada lühemat sissesõidukeeldu.
3.Vastustaja leiab, et lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeeluga on õiguspärane ja sissesõidukeelu tühistamiseks puudub alus. Vastustaja põhjendused:
1.Sissesõidukeelu kohaldamisel võeti arvesse asjaolu, et isik on Eesti Vabariigis töötanud ilma seadusliku aluseta alates 01.09.2018 ning viibinud Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta 10 päeva. Kaebaja tegevus oli läinud vastuollu välismaalase enda kohustusega veenduda ise viibimiseks seadusliku aluse olemasolus (VSS § 2 lg 1). Kuivõrd kaebaja oli rikkunud VSS § 2 lg-st 1 tulenevat kohustust viibida Eesti Vabariigis selleks ettenähtud seadusliku alusega, on kaebaja näol tegemist ebasoovitava isikuga. Seega oli PPA-l õigus kaebaja suhtes sissesõidukeeldu kohaldada.
2.PPA on tuvastanud sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud, need sedastanud ning kohaldatavat sissesõidukeeldu põhjendanud (ebaseaduslik töötamine; Eestis ilma seadusliku aluseta viibimine; lisaks tuvastati, et kaebajal puuduvad Eestis perekondlikud sidemed). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel. Kaebaja ei esitanud vastuväiteid sissesõidukeelu kohaldamise osas (sh sissesõidukeelu pikkuse määramise osas). Seega ei andnud kaebaja haldusmenetluse raames teada, et tema suhtes esineksid humaansed kaalutlused, miks jätta sissesõidukeeld kohaldamata; eeltoodud kaalutlusi ei tuvastanud ka PPA. Soov koheselt pärast lahkumisettekirjutuse täitmist tagasi Eestisse pöörduda, et siin tööd teha, ei ole humaanne kaalutlus, miks jätta välismaalasele sissesõidukeeld kohaldamata. Võimalus erialast tööd teha ning endale töötasu teenida on kaebajal ka oma kodakondsusjärgses riigis.
3.Kuna seadusliku viibimisaluse olemasolu kontroll on välismaalase enda kohustus (VSS § 2 lg 1), ei saa suurt kaalu anda asjaolule, et isik viibis Eestis ebaseaduslikult teadmatusest või juristi poolt antud valeinformatsiooni tõttu. Ka Siseministeerium on kaebaja sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või lühendamise taotluse lahendamisel leidnud, et sissesõidukeeld on proportsionaalne ja põhjendatud ning sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud, sh ei esine humaanseid kaalutlusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(5)
4.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Sissesõidukeeldu võib kohaldada lühemaks ajaks, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (samas lg 3). Samuti võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata (samas lg 4). Riigikohus on 19.02.2019 otsuses nr 3-17-1545 selgitanud, et sisenemiskeelu pikkus määratakse igal üksikjuhul kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist; sh kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (p 34).
5.Vaidlustatud ettekirjutuses on ennekõike rõhutatud, et isik töötas rohkem kui kahe aasta jooksul tööandja juures, kelle juures töötamiseks ei olnud elamisluba väljastatud. Ettekirjutuses on ka märgitud, et kaebaja on viibinud Eestis ebaseaduslikult 10 päeva jooksul, kui see ei ole ettekirjutuse keskmes. Kaebaja tugineb sellele, et ta ei teadnud, et töökohta vahetades tuleb taotleda uut elamisluba, ja uskus, et VMS § 189 lg 2 p 2 kohaselt ei peeta töötamise tingimuse muutmiseks seda, kui ta asub tööle teise tööandja juurde. Samuti järeldas ta seaduslikku Eestis töötamist sellest, et kahe aasta vältel peale töökoha vahetamist ei teavitanud PPA teda ega tööandjat, et tema Eestis viibimine ei vasta elamisloa tingimustele.
6.Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures üksnes elamisloas määratud tingimustel (VMS § 176 lg 2, § 185 lg 3). Elamisloas määratakse kindlaks töötamise tingimused, sh vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht (VMS § 185 lg 1). Esmakordselt töötamiseks antava elamisloa puhul peab töökoha täitmiseks olema tööandjal ka vastav nõusolek Eesti Töötukassast (VMS § 177 lg 1). Eelnevast tuleneb, et välismaalasele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks konkreetse tööandja juures. Kohus nõustub vastustajaga, et kohustus jälgiga oma riigis viibimise ja töötamise seaduslikkust on eelkõige välimaalasel endal. Kaebajal oli töötamiseks antud tähtajalise elamisloa omanikuna kohustus teavitada PPA-d elamisloa tingimuste muutumisest, sh lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest (VMS § 280 p 3). Eelnimetatut on selgitatud ka elamisloa andmise otsuses (dtl 118). Kohtule nähtuvalt ei ole kaebaja seda teinud ja on seega oma kohustust rikkunud. Kaebajal ei ole võimalik oma kohustuse rikkumist vabandada sellega, et vastustaja seda õigeaegselt ei märganud. Eelneva tõttu ei saanud kaebajal PPA tegevusetusest tekkida ka õigustatud ootust, et tema Eestis töötamine on olenemata elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutumisest seaduslik. Töötamise tingimuste kindlaks tegemine ja järgimine on välimaalase ülesanne ning asjaolu, et isik on ise olnud töötamiste tingimuste järgimisel hooletu, ei tähenda, et VSS § 74 lõikes 1 sätestatud sissesõidukeeld oleks ebaproportsionaalne. Seetõttu ei tingi käesolevas asjas sissesõidukeelu tühistamist või lühendamist ka asjaolu, et vastustajal jäi 2018. aastal tööandja teavitus, et kaebajaga on tööleping lõpetatud, tähelepanuta. Kohus märgib obiter dictum korras vastustajale, et mõnel teisel juhul – kui kohustuse sisu, selle kohta antud selgitused, viibitud aeg – on teistsugused, võib vastustaja pikaajaline tegevusetus tuua kaasa ka teistsuguse lõpptulemuse. Isik saaks õigustatud ootusele tugineda ka siis, kui vahepeal on isik käinud PPA juures toiminguid tegemas ja saanud positiivse tulemuse.
7.Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi (VMS § 1812 lg 1) ja samaaegselt mitme tööandja juures töötamist ei peeta elamisloa tingimuse muutumiseks (VMS § 189 lg 2 p 2). 3(5)
Kohus möönab, et VMS § 189 lg 2 p 2 sõnastus võib jätta mulje, et välismaalasel on töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal lubatud töökohta vahetada sellest PPA-d teavitamata ja uut elamisluba taotlemata. Siiski on sättes silmas peetud olukorda, kus välismaalane jätkab töötamist tööandja juures, kus töötamiseks talle elamisluba anti, ning asub samal ajal tööle veel täiendavalt ka teise tööandja juurde. Normi menetlemisel märgiti seletuskirjas1, et välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib töötada sama ajal mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaksmääratud tingimusi. Kui välismaalasele antakse elamisluba Eestis töötamiseks, tuleks eeldada, et välismaalane kasutab tähtajalist elamisluba töötamiseks ka eesmärgipäraselt ning töötab Eestis elamisloas kindlaksmääratud tingimustel. VMS-i § 185 lõike 1 järgi määratakse töötamiseks antavas elamisloas kindlaks vähemalt tema tööandja, töötamise koht ja töökoht. Seega on mõistlik eeldada, et välismaalane täidab oma tööaja, töötades selle tööandja juures, kelle juurde töötamiseks välismaalasele elamisluba anti (elamisloas kindlaksmääratud põhitööandja või kutsuja), ja kasutab temale antud elamisluba kui ka seadusest tulenevat õigust töötada samal ajal teise tööandja juures eesmärgipäraselt. Sellest tulenevalt ei ole teise tööandja juurde tööle asumisel avaliku võimu sekkumine töösuhte poolte õigusesse ise kokku leppida töötamise tingimustes eesmärgipärane. Kaebajale väljastatud elamisloal on elamisloa tingimustena kirjas tööandja, töökoht ja töökoha aadress (dtl 117). Elamisloa omamisega kaasnevates õigustes ja kohustustes on kirjas, et kaebajal oli kohustus teatada tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamistingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest. Välismaalasel on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel. Välismaalane võib sama tööandja juures asuda tööle teisele ametikohale tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi (dtl 118). Toodud selgitused on kooskõlas VMS § 189 lg 2 p 2 andmisel seadusandja eesmärgiga ja ka isikule järgimiseks selgemad (kohustus töötada vaid elamisloas nimetatud töökohas, kohustus teavitada; mitmel kohal töötamine vaid siis, kui see on kooskõlas elamisloas tooduga). PPA selgitus ei kinnita kaebaja arusaama, et ta võis lõpetada töölepingu elamisloas märgitud tööandjaga ning asuda ilma elamisluba muutmata ja PPA-d teavitamata tööle teise tööandja juurde. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja tegi eksliku järelduse ise VMS § 189 lg 2 p 2 tekstiga tutvudes ja jättis iseseisvalt normi tõlgendades PPA selgitused kõrvale. Pigem on tegemist teadmatusega, mis ei ole samas kaebajale seatud kohustusi arvestades vabandatav. Kaebajal on Eestis viibides kohustus tutvuda siin töötamise reeglite ja piirangutega. Kuigi VMS § 189 lg 2 p 2 sõnastus on mitmeti mõistetav, oli kaebajal kohustus teavitada PPA-d elamisloa tingimustes märgitud tööandjaga töösuhte lõppemisest ka juhul, kui ta oleks samal ajal töötanud ka teise tööandja juures (VMS § 280 p 3). Seega ei saanud kaebaja väär arusaam sätte tähendusest mõjutada tema teavitamiskohustust.
8.Sissesõidukeeldu ei muuda ebaproportsionaalseks ka kaebajaga töölepingu lõpetamise asjaolud. VMS ei seo kaebaja teavitamiskohustust töösuhte lõppemise asjaoludega. Seega olenemata sellest, kas kaebaja vallandati, lahkus omal soovil, ei ilmunud lihtsalt tööle või lõpetati tööleping tööandja majanduslike raskuste tõttu, oli kaebajal siiski kohustus PPA-d töösuhte lõpetamisest teavitada ning Eestis seadusliku töötamise jätkamiseks taotleda uut elamisluba või uue tööandja juures lühiajaline töötamine registreerida. Erandlikuna on sätestatud elamisloa kehtetuks tunnistamise aeg töötuks jäämisest arvates, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel (VMS § 1892), kuid see säte ei ole käesolevas asjas asjakohane.
Välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (809 SE) esimese lugemise seletuskiri, lk-d 6 ja 7. Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a53e8004-f54c-40db-b45dccb4b7924fdf
4(5)
9.Kohtule nähtub, et kaebaja oli oma elamisloa kehtetuks tunnistamisest teadlik, sj on kaebaja esitanud elamisloa kehtetuks tunnistamise peale PPA-le nii vaide kui ka vaidlustanud elamisloa kehtetuks tunnistamise halduskohtus (haldusasi nr 3-20-2460). Kaebaja jätkas uue tööandja juures töötamist ka pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist (töötamise registri andmetel lõppes töötamine New Fast Service OÜ-s lahkumisettekirjutuse tegemise päeval, dtl 134), kuigi talle pidi hiljemalt siis teada olema, et tal ei ole enam Eestis töötamiseks ega viibimiseks elamisloast tulenevat seaduslikku alust. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist astunud samme oma Eestis töötamise seadustamiseks. Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise vaidlustamine ei anna kaebajale seaduslikku alust Eestis viibimiseks ega töötamiseks ning olenemata saadud õigusnõust tuleb isikul vajaduse korral ise pädevalt asutuselt (PPA-lt) oma viibimise ja töötamise seaduslikkust kontrollida, sh on võimalik viibimise ja töötamise seadustamise võimaluste kohta haldusorganilt ka teavet küsida.
10.Kohtule ei nähtu asjast humaanseid kaalutlusi, mis õigustaksid sissesõidukeelu mittekohaldamist. Sissesõidukeelu kohaldamise peatamine või tühistamine võib olla humaansetel kaalutlustel põhjendatud näiteks tulenevalt isiku enda või tema lähedase haigusest, haiglas viibimisest või operatsioonijärgsest ravist arsti järelevalve all, samuti perekonnaliikmega seotud tõsise ja ootamatu õnnetuse puhul2, sj on kohtupraktikas märgitud, et isiku tervislik seisund saab olla sissesõidukeelu kohaldamist välistavaks asjaoluks vaid väga erandlikel juhtudel (vt Riigikohtu 05.12.2019 otsuse nr 3-16-2123 p 15 ja seal viidatud praktika). Kohus ei välista, et lisaks viidatule võib olla ka muid põhjuseid, mis välistavad sissesõidukeelu kohaldamise humaansetel kaalutlustel, nt ohu tõttu isiku elule, kuid praeguses asjas neid ei nähtu. Kaebajal puuduvad Eestis perekondlikud sidemed. Kaebaja on kaebuses välja toonud asjaolu, et Ukrainas ei ole võimalik tööd leida. Samas on kaebaja haldusmenetluses olnud sissesõidukeelu kohaldamisega nõus ega ole kohtule väidetud PPA-le avaldanud (dtl 96-97). Välismaalasel puudub põhiõigus Eestis viibimiseks ja töötamiseks üksnes oma majandusliku heaolu parendamiseks.
11.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et sissesõidukeeldu on kohaldatud õiguspäraselt ja selle kestus on tuvastatud asjaolusid arvestades proportsionaalne. Kaebaja esitatud põhjendused ei anna alust sissesõidukeelu tühistamiseks ega lühendamiseks. Seega jääb kaebus rahuldamata. Kohus märgib, et kui haldusasjas nr 3-20-2460 kaebaja kaebus rahuldatakse ja kaebaja viibimisalus ennistatakse, siis võib kaebaja taotleda haldusmenetluses muutunud asjaolude tõttu käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
13.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse (444 SE) esimese lugemise seletuskiri, lk 5. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3d29680f-dcbd-4866900fcd4e5e995e25/V%C3%A4ljas%C3%B5idukohustuse%20ja%20sisses%C3%B5idukeelu%20seaduse%20ning%20Euroo pa%20Liidu%20kodaniku%20seaduse%20muutmise%20seadus
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.