X kaebus Viru Vangla 09.02.2021. a vaideotsuse nr 6-12/102 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus telepildi digitaalsena edastamiseks ja telekanalitele raadiokanalite lisamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus menetluse peatamiseks.
2.Tagastada X kaebus.
3.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta X vaatamata.
riigilõivust
vabastamise
taotlus
läbi
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Määrus toimetatakse kaebajale kätte. Määrus saadetakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.X esitas 11.11.2020 Viru Vanglale taotluse (reg nr 6-10/36316-1) telepildi edaspidi digitaalsena edastamiseks ja telekanalitele raadiokanalite lisamiseks. Taotluse kohaselt ei õigusta telekanalite analoogsignaaliga edastamist vangla põhjendus, et kõigil kinnipeetavatel ei ole digitelerit. Selline põhjendus on diskrimineeriv ja vastuolus õigusaktidega. Viru Vanglas müüakse digitelereid juba 10 aastat ning kõik ei pea kannatama mõnekümne isiku pärast, kes ei soovi digitelerit või vana teleri kasutamiseks vajalikku vaheseadet osta. Kõik teised vanglad edastavad telepilti digitaalsena, kuid Viru Vangla edastatav telepilt on ebakvaliteetne. Näiteks hangub uudistekanalite pilt pidevalt, helinivoo on madal, pilti katab valge sade jne. Kuna raadio- ja telesaadetes edastatava teabe ja loomingu kuulamine ja vaatamine on kaebaja põhiõigus, mida ei ole vangistuse ajaks ühegi seadusega piiratud, peavad kaebajale olema kättesaadavad kõik Eesti raadiokanalid ning telekanalid
3-21-540 vähemalt mahus, mis vastab elanikkonnale pakutavate telepakettide miinimumile ja olema sama kvaliteediga, mis on vabaduses viibivatel isikutel.
2.Viru Vangla jättis 10.12.2020. a otsusega nr 6-10/36316-2 X taotluse rahuldamata. Taotluse menetlemisel tuvastas vangla, et X on varasemalt vangla poole pöördunud samasisulise taotlusega (19.02.2017), mistõttu on teistkordne pöördumine vaadeldav haldusmenetluse uuendamise taotlusena (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1). Nii 2017. aasta pöördumistest kui ka 11.11.2020. a taotlusest nähtub X rahulolematus analoogsignaali teleripildi kvaliteediga ning soov kuulata raadiokanaleid televiisorist. Kuivõrd X ei toonud taotluses esile HMS § 44 lg 1 p-des 1–4 sätestatud asjaolusid, puudub alus taotluse menetluse uuendamiseks.
3.X esitas 11.01.2021 Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide vangla 10.12.2020. a otsuse nr 6-10/36316-2 peale.
4.Viru Vangla direktor jättis 09.02.2021. a vaideotsusega nr 6-12/10-2 vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on vangla taganud Xle raadio- ja televisioonisaadete jälgimise võimaluse (vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 1). Vangla on vaidlusaluses otsuses õigesti leidnud, et taotluses haldusmenetluse uuendamise aluseid ei esine. Ühtlasi ei tulene ühestki õigusaktist vanglale kohustust edastada tele- ja raadiokanaleid digitaalsignaaliga ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus seda nõuda.
5.X esitas 11.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 09.02.2021. a vaideotsuse nr 6-12/10-2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks täitma tema 11.11.2020. a avalduses nr 610/36316-1 esitatud taotlus. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Samuti palub kaebaja menetluse peatada seniks, kuni ta saab õigus- ja psühhiaatrilist abi (kohtuasjad nr 2-21-1869 ja nr 3-21-451). Kaebaja märgib, et tal on vaimne ja füüsiline puue, mis asetab teda vastustajaga võrreldes ebavõrdsesse olukorda ning osutamata jäetud psühhiaatrilise abi tõttu ei ole ta võimeline menetluses osalema. Samuti vajab kaebaja õigusabi, kuna tal puudub juriidiline haridus.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kaebaja palub peatada haldusasja menetluse seniks, kuni ta saab õigus- ja psühhiaatrilist abi. HKMS § 91 lg 2 kohaselt võib kohus haldusasja menetluse määrusega peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel. HKMS § 37 lg 1 kohaselt algab halduskohtumenetlus kohtule kaebuse esitamisega. Kohtupraktikas on selgitatud, et menetluse peatamine on vahend, et tagada kohtumenetluse eesmärkide saavutamine ja menetluse üldiste nõuete täitmine (Riigikohtu 16.01.2003. a otsus nr 3-3-1-2-03, p 8), ning menetluse peatamine ei ole võimalik enne kaebuse kõigi nõuete menetlusse võtmist (vt Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2021. a määrus nr 3-21-451, p 2). Eelnevat arvestades ning silmas pidades seda, et kohus tagastab käesolevas asjas esitatud kaebuse (vt määruse punkte 9–11), jätab kohus kaebaja menetluse peatamise taotluse rahuldamata.
7.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.Kohus leiab, et kaebust tuleb tõlgendada selliselt, et selles on esitatud nõue kohustada Viru Vanglat edastama vanglas telepilti edaspidi digitaalsena ja lisama telekanalitele raadiokanalid (HKMS § 37 lg 2 p 2) ja nõue Viru Vangla 09.02.2021. a vaideotsuse nr 6-12/10-2 tühistamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 1).
9.Kohtu hinnangul tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3-21-540
9.1.VangS § 31 lg 1 näeb ette vangla kohustuse võimaldada kinnipeetavatel jälgida raadio- ja televisioonisaateid ning kaebaja õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni tuleneb põhiseaduse (PS) §-st 44. Seega peab olema kaebajale tagatud raadio- ja telekanalite kuulamise ja vaatamise võimalus.
9.2.Kohtule ei nähtu kaebusest ega kohtule esitatud haldusmenetluse teistest dokumentidest, et vanglas oleva analoogsignaali tõttu oleks piiratud VangS § 31 lg-s 1 ja PS §-s 44 sätestatud kaebaja õigusi. Ka kaebaja ei väida, et tal puudub võimalus televiisori vaatamiseks või raadio kuulamiseks, vaid ta pole rahul üksnes televiisori pildi kvaliteediga ega raadio heliga. Kaebaja leiab, et telepildi digitaalsignaali kaudu edastamisel oleks pilt ning raadio heli kvaliteetsem.
9.3.Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt telepildi digitaalsignaali kaudu edastamist ja telekanalitele raadiojaamade lisamist. Seetõttu ei riku antud juhul kaebaja õigusi see, et televiisori pilt on kambrisse edastatud analoogsignaali kaudu ning et raadiot saab kaebaja kuulata üksnes kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu, mitte televiisorist, nagu kaebaja seda sooviks. Asjaolud, et Viru Vanglas müüakse juba 10 aastat digitelereid ja teistes vanglates edastatakse telepilti digitaalsignaaliga, ei anna alust väita, et kaebajat diskrimineeritakse. Kaebaja õigus informatsiooni saamiseks on kohtu hinnangul piisavas ulatuses tagatud ka olukorras, kus telepildi kvaliteet ei ole küll nii hea, kui see oleks digitaalsignaali kasutamise korral, kuid saadete jälgimine ja informatsiooni kättesaamine on siiski võimalik. Kaebaja 11.11.2020. a taotluses toodud väidetest ei saa järeldada, et analoogsignaali kasutamise tõttu oleks olnud kaebajal üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooni saamine välistatud. Seisukohale, et vanglal puudub kohustus minna raadio ja TV saadete edastamisel üle digitaalsignaalile ning kaebajal puudub subjektiivne õigus seda nõuda, on asutud ka haldusasjas nr 3-17-1313. Kuna käesolevas asjas puudub seega kaebaja põhiõiguste riive, ei ole kaebuse läbivaatamine põhjendatud (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2017. a määruse nr 3-17-1313 p-d 12 ja 13).
9.4.Kuna kohus jõudis järeldusele, et kaebajal puudub kaebeõigus nõudmaks vangla kohustamist minna raadio ja TV saadete edastamisel üle digitaalsignaalile, siis arvestades HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piirangut, puudub kaebajal kaebeõigus ka vaideotsuse tühistamise nõude esitamiseks. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, olenemata vaide esemest. Kaebaja ei ole väitnud, et vaideotsus rikuks iseseisvalt mingil moel tema õigusi.
10.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
11.Kui nõustuda vangla seisukohaga, et kaebaja 11.11.2020. a taotluse näol oli tegemist haldusmenetluse uuendamise taotlusega, siis tuleks kaebajat suunata alternatiivse nõude esitamisele ehk kaebajal tuleks taotleda vangla kohustamist tema varasema samasisulise taotluse menetluse uuendamiseks. Ka selle nõude kohtus menetlemine ei oleks lubatav, kuna sellise kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kaebusest nähtub selgelt selle eesmärk saavutada olukord, kus Viru Vangla hakkaks edastama tele- ja raadiosaateid digitaalsignaaliga. Arvestades, et kaebajal puudub vanglalt sellise tegevuse nõudmiseks subjektiivne õigus, ei oleks ka haldusmenetluse uuendamise aluste esinemisel ja vangla haldusmenetluse uuendamiseks kohustamise nõude rahuldamisel kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. Seetõttu ei muudaks seisukohta kaebuse tagastamise aluse esinemise osas ka kaebusele alternatiivse nõude lisamine.
12.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
3-21-540
13.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
14.Kaebaja esitas kaebuses taotluse juriidilise abi saamiseks. Kohus tõlgendab seda selliselt, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).
15.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi ka juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse ning vanglale taotlused ja vaide, millest nähtub selgelt tema tahe ja soovitud eesmärk. Pealegi on kaebaja pikaajalise halduskohtumenetluses osalemise kogemusega, olles esitanud erinevatel aastatel kohtule hulgaliselt kaebusi ning suutnud edukalt menetluses osaleda. Seega ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Eelnevates määruse punktides esitatud põhjendusi arvestades on kaebaja võimalused kaebuses kirjeldatud asjaoludel enda õiguste kaitseks ka ilmselt vähesed. Seetõttu jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.