2.Tagastada kaebajale tema 25.12.2023. a avaldusele lisatud rootsikeelne palgatõend ja ekraanipilt selle tõlkest vene keelde (digitaalse kohtutoimiku lehed 274 ja 275).
3.Rahuldada Xi kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 24.11.2022. a ettekirjutus nr 1052262478 osas, milles kaebaja suhtes kohaldati Schengeni sissesõidukeeldu kolmeks aastaks.
4.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 45,50 eurot.
5.Asendada käesolevas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.03.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
3-22-2505 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (edaspidi ka kaebaja) on 24.02.1989 sündinud Vene Föderatsiooni kodanik. Kaebajale oli väljastatud Rootsi elamisluba (töötamiseks) kehtivusega alates 02.03.2022 kuni 27.10.2022. Kaebaja lahkus Rootsist 23.11.2022 ning saabus samal päeval läbi Soome Eestisse ja 24.11.2022 bussiga Narva piiripunkti.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 24.11.2022 kaebajale ettekirjutuse nr 1052262478 (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl) 13, 15) Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 01.12.2022, ning kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale kolmeks aastaks. Ettekirjutuse põhjendused on järgmised.
2.1.Pärast kaebaja Eestisse saabumist selgus asjaolude ja kaebaja dokumentide kontrollimisel, et talle väljastatud Rootsi elamisluba on alates 28.10.2022 kehtetu ning ta viibis sellest ajast kuni 24.11.2022 Schengeni territooriumil seadusliku aluseta 28 kalendripäeva, nendest 2 päeva Eesti Vabariigis. Isik keeldus küsitluse raames põhjendamast, mis põhjusel ta viibis Schengeni alal ebaseaduslikult, kuid mainis enne menetluse alustamist, et Rootsi tööandja lubas tema elamisluba pikendada. Rootsile tehtud päringust selgus, et kaebajale väljastatud elamisluba oli kehtetu ja taotlusi uueks elamisloaks polnud isik esitanud.
2.2.Vabatahtlikus lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Isikul puuduvad perekondlikud sidemed Eesti Vabariigi ja Schengeni territooriumiga, kuid tal on majanduslik side Rootsi Kuningriigiga seoses seal hooajalise töötamisega. Isik ei ole esitanud vastuväiteid ega taotlusi sissesõidukeelu kohaldamise kohta, kuid ta ei ole talle kohaldatud 3-aastase sissesõidukeeluga nõus.
3.X esitas 25.11.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 22.03.2023. a määrusega menetlusse nõudes tühistada PPA 24.11.2022. a ettekirjutus nr 1052262478 sissesõidukeelu kohaldamist puudutavas osas.
4.Kaebaja lahkus Eestist 29.11.2022.
5.Kohus jättis 13.12.2022. a ja 28.07.2023. a määrustega rahuldamata kaebaja taotlused esialgse õiguskaitse korras tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivuse peatamiseks.
6.PPA palus kaebusele 21.04.2023 esitatud vastuses jätta kaebus rahuldamata.
7.Kohus otsustas 19.10.2023. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks ning teavitas pooli asjas kohtulahendi teatavaks tegemise ajast.
8.Kaebaja esitas 25.12.2023 kohtule järgmised taotlused: - kohustada vastustajat maksma talle tekitatud varalise kahju (ehk seoses Euroopas töötamise võimatusega tekkinud saamata jäänud tulu) katteks hüvitis 27 500 eurot; - kohustada vastustajat maksma talle piirivalveametnike tegevusega põhjustatud moraalse kahju hüvitis 1 miljon eurot; - mõista vastustajalt välja kaebaja poolt Eestis ajavahemikus 24.11.2022 kuni 29.11.2022 kantud kulud 500 eurot seoses tema õiguste kohtus kaitsmisega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja palub tühistada PPA 24.11.2022. a ettekirjutuse sissesõidukeelu kohaldamist
3-22-2505 puudutavas osas ning põhjendab kaebust järgmiselt.
9.1.Kaebajal oli alates 2022. aasta maikuust Rootsis töötamiseks elamisluba ning ta viibis ja töötas sellest ajast alates Rootsis, välja arvatud kahenädalase puhkuse ajal suvel. Elamisloa tähtaja lõppedes esitas kaebaja tööandja Rootsi migratsiooniametile digitaalselt dokumendid loa tähtaja pikendamiseks, sh üürilepingu (dtl 19–22) ehk töötaja elukoha kinnituse. Rootsi seadusandlus võimaldab tööandjatel vormistada load töötajate eest. Kaebaja tööandja sõnul oli avaldus esitatud rakenduse kaudu. Pärast mitu nädalat ootamist, ilma võimaluseta töötada (tingituna suurest maha sadanud lumest), otsustas kaebaja Rootsi migratsiooniameti vastust ära ootamata Rootsist lahkuda ja suunduda Venemaale. Kaebajal oli vaja ka uuendada enda passi. Kaebaja ei välista, et migratsiooniamet ei saanud tööandja avaldust kätte, kuna ka varem oli kaebaja tööandja esitanud Rootsi maksuametisse avalduse maksunumbri saamiseks, mida maksuamet kätte ei saanud, ning tuli esitada uus avaldus. Kuna lennuliiklus Venemaa ja Rootsi vahel puudub, kasutas kaebaja Venemaale lahkumiseks Eestit transiiditsoonina. Kui kaebaja jõudis bussiga Narva piiripunkti, võttis piirivalveteenistus ta bussilt maha. Piirivalveteenistuse töötajad olid kaebaja suhtes negatiivselt meelestatud ning kaebajale tundus, et põhjus oli tema Venemaa kodakondsuses. Kuna dokumentides puudusid kaebaja ütlused ja selgitused, vaid ainult piirivalveametnike selgitused, mis olid antud justkui kaebaja nimel, ei hakanud kaebaja talle esitatud dokumente allkirjastama. Kaebaja vastas kõikidele talle vene keeles esitatud arusaadavatele küsimustele. Kui Eesti piirivalveametnikel tekkisid probleemid vene keeles väljendumisega või kaebaja venekeelsetest vastustest arusaamisega, siis oleksid nad võinud kutsuda tõlgi, kuid seda ei tehtud. Protokollis on informatsioon, mida ainult kaebaja sai esitada, aga vaatamata sellele on märgitud, et kaebaja justkui keeldus vastamast. Piirivalveametnikud kandsid ülekuulamise protokolli informatsiooni, mida ei saadud ülekuulamise ajal. Seega on PPA rikkunud menetlusreegleid.
9.2.Ettekirjutuse tekst ei sisalda seadusega ja Euroopa Liidu direktiiviga nõutavaid viiteid asjaoludele, mis tingisid sellise jäiga otsuse tegemise. Arvestades seda, et kaebaja tegevus ei toonud kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi ja ta ei ole minevikus toime pannud väärtegusid, on ettekirjutus liiga karm. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le 29 ei ole välismaalase suhtes sissesõidukeelu kohaldamine kohustuslik. Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja selle kehtivusaja määramisel tuleb arvestada asjaolusid kogumis, sealhulgas sissesõidukeelu kohaldamise tagajärgi välismaalase perekonnaliikmetele. PPA ametnikud diskrimineerisid kaebajat Vene Föderatsiooni kodakondsuse tõttu.
9.3.Kaebajale määrati PPA 27.12.2022. a väärteootsusega maksimaalses määras rahatrahv, seega on kaebajat topelt karistatud ja mõlemal juhul määratud raskeim karistus. See kinnitab fakti, et piirivalveametnikel oli kaebaja suhtes eelarvamus. Ühe teo eest kahekordne karistamine on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 7 §-ga 4 ning ebaseaduslik.
9.4.Kaebaja ei saa sissesõidukeelu tõttu minna tagasi Rootsi, kus tal on töö, mis majanduslikult kindlustab teda ja tema pere. PPA ettekirjutuse tõttu on kaebaja sunnitud jääma pikaks ajaks Venemaale, kus ta võib sattuda sundmobilisatsiooni.
9.5.Kaebaja pidi pärast 24.11.2022 jääma Eestisse 5 päevaks, et kasutada oma õigust kohtulikule kaitsele. Kaebaja lahkus Eestist alles 29.11.2022, kulutades Eestis ligikaudu 500 eurot. See summa sisaldab majutust, toitlustust, lõivu maksmist kohtusse kaebuse esitamisel ja sõidukulusid ning tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista. Kuna Venemaa on SWIFT süsteemist välja lülitatud, peab kohus valima viisi kaebaja poolt hüvitise saamiseks, näiteks toimetama selle kaebajani Eesti saatkonna kaudu Moskvas.
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, selgitades järgmist.
3-22-2505
10.1.Riik peab omama kontrolli riigis ebaseaduslikult viibivate ja väljasaatmisele kuuluvate isikute üle. PPA-l on kohustus teha lahkumisettekirjutus välismaalasele, kes on saabunud riiki seadusliku aluseta või kellel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus. Kaebajal puudus Eesti Vabariiki saabumisel Schengeni alal ja Eesti Vabariigi territooriumil viibimiseks seaduslik alus. Lahkumisettekirjutuse koostamisel leidis PPA, et isiku puhul ei esine lahkumiskohustuse sundtäitmise aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu otsustas PPA koostada vabatahtliku lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks tähtajaga 7 päeva. Isik soovis lahkuda Schengeni alalt 7 päeva jooksul, sest soovis vaidlustada kohtus PPA määratud sisenemiskeelu pikkust. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid ega taotlusi sissesõidukeelu kohaldamise kohta ning ta ei ole nõus üksnes sissesõidukeelu pikkusega.
10.2.Sissesõidukeelu määramisel leidis PPA, et isiku puhul ei esine sissesõidukeelu lühendamise või kohaldamata jätmise aluseks olevaid asjaolusid. Menetlustoimingute tegemise ajal ei teinud isik menetlejaga koostööd, käitus üleolevalt ning keeldus vastamast esitatud küsimustele ja allkirjastamast menetlusdokumente. Seega oli kaalutlusõiguse realiseerimine raskendatud, kuid ei olnud siiski võimatu. Enne menetlustoimingute alustamist mainis kaebaja, et Rootsi tööandja lubas elamisluba pikendada. Kaalutlusõiguse realiseerimiseks võttis PPA ühendust Interpoliga ning seoses Rootsi Kuningriiki tehtud päringuga selgus, et kaebajale väljastatud Rootsi elamisluba oli kehtetu ja taotlusi uue elamisloa saamiseks polnud isik esitanud. Sellega said ümber lükatud kaebaja väited selle kohta, et kaebaja teada oli tema tööandja siiski taotluse elamisloa pikendamiseks Rootsi migratsiooniametile esitanud. Eeltoodust lähtudes jäi lahkumisettekirjutuse teinud politseiametnik seisukohale, et kaebaja püüdis oma väidetega teda eksitada. Interpoli vastuse põhjal tegi sissesõidukeelu kohaldanud politseiametnik ka järelduse, et igasugused majanduslikud sidemed Rootsi Kuningriigiga on kaebajal katkenud ja tal puudub seaduslik alus viibimiseks nii Rootsi Kuningriigis kui ka Schengeni liikmesriikide territooriumil. Võttes arvesse Interpoli vastust ja kaebaja soovimatust teha politseiga koostööd, oli kaalutlusõigus piisaval määral realiseeritud ja PPA on teinud kaebaja suhtes proportsionaalse ja õiguspärase otsuse.
10.3.Lahkumisettekirjutuse asjaoludes on faktiline viga – kaebaja mitte ei saabunud Schengeni alale 06.07.2022 Narva-1 piiripunkti kaudu, vaid lahkus 06.07.2022 Eestist Venemaale Narva piiripunkti kaudu. Kaebaja sisenes uuesti Eestisse 28.07.2022, ületades piiri kehtiva Rootsi Kuningriigi elamisloa alusel ja selgitades piiriületusel, et suundub Rootsi Kuningriiki. Nimetatud faktiline viga ei oma tähtsust sissesõidukeelu õiguspärasuse üle otsustamisel.
KOHTU SEISUKOHT
11.Esmalt käsitleb kohus veel asjas lahendamata menetluslikke küsimusi ja taotlusi (I, II) ning lahendab seejärel kaebuse (III). I
12.Kaebaja on esitanud 25.12.2023. a avalduses kohtule uued, seni kohtule esitamata varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Esiteks on kaebaja taotlenud vastustajalt kahjuhüvitise 27 500 euro väljamõistmist seoses sellega, et PPA tegevuse tõttu ei ole saanud kaebaja Euroopas edasi töötada, mistõttu jäi tal saamata ka vastav palk. Teiseks palub kaebaja mõista PPA-lt välja moraalse kahju hüvitis 1 miljon eurot selle eest, et piirivalveametnike tegevusega on kahjustatud tema mainet ja head nime. Kolmandaks taotleb kaebaja vastustajalt 500 euro väljamõistmist seoses sellega, et kaebaja pidi pärast 24.11.2022. a sündmusi Narva piiripunktis jääma enda õiguste kohtulikuks kaitsmiseks 5 päevaks Eestisse ning kandis
3-22-2505 seetõttu majutus-, toitlustus- ja sõidukulusid ning tasus kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu.
13.Kaebaja taotluse puhul hüvitada 500 eurot seoses Eestis viibimisega 24.11.–29.11.2022 ja enda õiguste kohtuliku kaitsmise vajadusega on kohtu hinnangul osaliselt tegemist varalise kahju hüvitamise nõudega riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 tähenduses ning osaliselt menetluskulude väljamõistmise taotlusega HKMS § 109 lg 1 mõistes.
13.1.Vastavalt HKMS § 101 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud, sh nt tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud (HKMS § 101 lg 2 ja § 102). HKMS § 103 lg 1 punktide 1-4 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (p 1); menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega (p 2); menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek (p 3) ning menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud (p 4).
13.2.Kaebaja nõuab muu hulgas riigilõivu hüvitamist, mida kaebaja on tasunud summas 40 eurot. Tegemist on menetluskuludega, täpsemalt kohtukuludega HKMS § 101 lg 2 tähenduses, mille kaebaja kanda jätmine või kaebaja kasuks vastustajalt välja mõistmine sõltub kaebuse kohta tehtavast lahendist (HKMS § 108). Menetlusega seotud kuludeks (HKMS § 103 lg 1 p 2) on võimalik arvestada ka kaebaja poolt riigilõivu tasumiseks AS-s Eesti Post tasutud vahendustasu 5,50 eurot (25.11.2022. a kviitung koos riigilõivu maksekorraldusega dtl 31). Seega on kohtule esitatud tõendid kaebaja poolt menetluskulude kandmise kohta 45,50 euro ulatuses.
13.3.Kohtu hinnangul ei ole ülejäänud kaebaja nimetatud kulutuste, s.o Eestis kantud majutus-, toitlustus- ja sõidukulude näol tegemist kohtuväliste kuludega HKMS § 103 lg 1 p 2 tähenduses. Lisaks sellele, et kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti nende kulude kandmise kohta, ei saa need ka olla otseselt seotud praeguse kohtumenetlusega. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja edastanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse koos lisadega ning ka riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse 25.11.2022. Seega puudus kaebajal kohtumenetlusest tulenevalt vajadus kauemaks Eestisse jääda. Kuigi kaebaja oli taotlenud kohtult muu hulgas lahkumisettekirjutuse täitmise peatamist, ei saanud sellest kaebajale tekkida õigustatud arusaama, et tal tuleb jääda kohtumenetluse ajaks Eestisse. Seejuures lahkus kaebaja Eestist 29.11.2022, s.o kaks päeva enne vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmiseks määratud tähtaja lõppu (01.12.2022).
13.4.Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et kaebaja taotletud 500 eurot, välja arvatud menetluskulud 45,50 eurot, tuleb käsitada varalise kahju hüvitisena, mille vastustajalt väljamõistmiseks on kaebaja esitanud kohtule täiendava kaebuse nõude ehk hüvitamisnõude HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses.
14.Lisaks 454,50 euro suuruse varalise kahju hüvitamisele taotleb kaebaja varalise kahjuhüvitise väljamõistmist 27 500 euro ulatuses, mis seisneb kaebaja poolt Euroopas viibimise võimatuse tõttu saamata jäänud töötasus. Seega on kohtule esitatud järgmised täiendavad nõuded: 1) mõista vastustajalt kaebajale välja varalise kahju hüvitis 27 954,50 eurot (27 500+454,50) ning 2) mõista vastustajalt kaebajale välja mittevaralise kahju hüvitis 1 000 000 eurot.
15.HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel
3-22-2505 loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kohus andis kirjalikus menetluses pooltele taotluste esitamiseks tähtaja 28.12.2023 ning kaebaja on uued nõuded esitanud selle tähtaja jooksul. Hoolimata sellest ei pea kohus põhjendatuks lubada kaebajal kaebuse muutmist ehk selle täiendamist kahju hüvitamise nõuetega. Praegune kaebus on kohtule esitatud PPA 24.11.2022. a ettekirjutusega nr 1052262478 kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 1). Tühistamiskaebuse lahendamisel kindlaks tehtavad asjaolud kattuvad küll osaliselt asjaoludega, mida tuleks kohtul hinnata kaebaja kirjeldatud hüvitamisnõuete lahendamisel, kuid hüvitamisnõuete liitmine praegusele asjale ei ole tühistamisnõude eesmärgi saavutamiseks, s.o sissesõidukeelu kehtivuse kõrvaldamise saavutamiseks mingil viisil otstarbekas. Seevastu peab kohus otstarbekaks lahendada vaidlust selle üle, kas kaebaja on õigustatud saama PPA-lt kahjuhüvitist, just eraldiseisvas vaidluses. Praegusele kaebusele uute nõuete lisamisel pikeneks uute nõuete lubatavuse ja sisulise põhjendatuse kontrollimise tõttu käesolev menetlus oluliselt, mis ei ole ei kaebaja huvides ega ka tühistamiskaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seega keeldub kohus HKMS § 49 lg 1 alusel kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Kaebajal on soovi korral võimalus esitada halduskohtule uus eraldiseisev hüvitamiskaebus.
16.Kuna kohus keeldub kaebuse muutmise vastuvõtmisest, ei puuduta praeguse kaebuse tõendamiseset kaebaja 25.12.2023. a avaldusele lisatud rootsikeelne palgatõend (dtl 274) ja mobiilirakenduse abil tehtud venekeelne tõlge sellest tõendist (dtl 275). Kohus tagastab seetõttu nimetatud dokumendid HKMS § 62 lg 2 alusel, kuna neil ei ole asja lahendamisel tähtsust. II
17.Kaebaja on juba kaebuse lisadena esitanud kohtule võõrkeelseid dokumentaalseid tõendeid. Kohus andis 13.12.2022. a määruses kaebajale tähtaja võõrkeelsete dokumentide eestikeelsete tõlgete esitamiseks (HKMS § 81 lg 1). Seejuures selgitas kohus, et kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta tõendid tähelepanuta (HKMS § 81 lg 4), ning kui kaebaja ei pea võimalikuks esitada edaspidi kohtule avaldusi eesti keeles, tuleb tal kohtu määratud tähtajal selgitada põhjuseid, miks on tõlkimise korraldamine tema jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline (HKMS § 81 lg 2). Kaebaja selgitas enda 26.12.2022. a avalduses, et tõlke korraldamine on talle võimatu, kuna ta elab Moskvast 1000 km ja Peterburist 1500 km kaugusel ning sellistes äärelinnades ei ole eesti keelt oskavaid spetsialiste. Veel märkis ta, et kuna Venemaa on rahaülekandesüsteemidest lahti ühendatud, ei ole kaebajal võimalik teostada pangaülekandeid kohtu poolt pakutava tõlgi teenuste eest tasumiseks. Kohus, arvestades kaebaja põhjendusi, andis 22.03.2023. a määrusega kaebajale menetlusabi kohtulahendite tõlkimiseks vene keelde ja kohtule esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkimiseks eesti keelde, kohtu korraldamisel, ning vabastas kaebaja tõlkekulude kandmisest. Kohus selgitas, et tõlgib edaspidi kaebajale kohtu koostatud dokumendid vene keelde ning võimaldab kaebajal pöörduda kohtu poole vene keeles, tõlkides kaebaja pöördumised eesti keelde. Ka hiljem on kaebaja jätkanud kohtule võõrkeelsete tõendite esitamist.
18.Kohus märgib, et vaidluse eset, kaebaja kirjeldatud asjaolusid seoses võimatusega tõlkimise eest tasuda ja võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite sisu arvestades ei ole kohus pidanud vajalikuks ja põhjendatuks korraldada nende tõlkimist eesti keelde. Kuigi vastavalt HKMS § 87 lg-le 2 võivad toimikus olla muukeelsed dokumendid vaid tõlkega varustatult, näeb sama säte ette erandi juhuks, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumentide sisu ja mahtu. Kaebaja avaldustest nähtuvalt on kaebaja esitanud kohtule võõrkeelseid tõendeid, näitamaks kohtule, millise dokumendi oli tema tööandja väidetavalt esitatud kaebaja elamisloa pikendamise taotlusele lisanud (rootsikeelne üürileping dtl 19–22
3-22-2505 ja mobiilirakenduse kaudu tehtud venekeelne tõlge samast üürilepingust dtl 276–279), millised võimalused on Rootsi Kuningriigis tööandja poolt töötamiseks elamisloa taotlemisel (venekeelne ekraaniväljavõte dtl 11) ning et ka varem ei olnud Rootsi ametiasutus kaebaja tööandja avaldust kätte saanud (foto rootsikeelsest dokumendist kaebajale väljastatud Rootsi maksunumbri kohta dtl 17). Lisaks on asja materjalide hulgas kaebaja esitatud foto venekeelsest bussipiletist (dtl 95) ja soomekeelne töölepingu projekt (dtl 149). Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma niivõrd tähtsust viidatud tõendite sisu (välja arvatud üldiselt kättesaadav info Rootsi elamisloa taotlemise kohta), vaid nende olemasolu. PPA poolt kohtule esitatud Interpol Stockholm 24.11.2022. a inglisekeelse e-kirja (dtl 115) peamine sisu on aga eesti keeles avatud PPA menetlusdokumentides, selle maht on väike ning kohtul puudub alus arvata, et selle sisu on jäänud kaebajale arusaamatuks. III
19.Kaebaja palub tühistada PPA 24.11.2022. a lahkumisettekirjutuse nr 1052262478 osas, milles PPA kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale 3 aastaks. Pooled ei vaidle praeguses asjas enam selle üle, kas kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemine oli õiguspärane. Lahkumisettekirjutus on kaebajale tehtud VSS § 7 lg 1 alusel ehk põhjusel, et kaebaja viibis Eestis viibimisaluseta, ning kaebajale on antud tähtaeg riigist vabatahtlikult lahkumiseks.
20.Vabatahtliku lahkumise tähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemisel on PPA-l õigus üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (VSS § 7 4 lg 1). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4) või lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg 3). Viidatud sätetega on võetud Eesti õigusesse üle Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel.
21.Direktiivi 2008/115/EÜ art 11 lg 2 sätestab, et sisenemiskeelu kestus määratakse igal üksikjuhul kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist. Direktiivi selgituse 6 kohaselt peaksid liikmesriigid tagama, et kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku riigis viibimise lõpetamine toimub õiglase ja läbipaistva korra kohaselt. Vastavalt Euroopa Liidu õiguse üldistele põhimõtetele tuleks direktiivi alusel tehtavad otsused võtta vastu juhtumipõhiselt ja lähtudes objektiivsetest kriteeriumitest, mis tähendab, et arvesse tuleks võtta muud kui üksnes ebaseadusliku riigis viibimise asjaolu.
22.Euroopa Komisjoni 16.11.2017. a soovitusega (EL) 2017/2338 on võetud kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel. Tulenevalt käsiraamatu punktist 11.5 tuleb liikmesriikidel sisenemiskeelu kehtivusaja määramisel kaaluda hoolikalt kõiki konkreetse juhtumi olulisi asjaolusid ning võtta arvesse ametiasutusele teada olevaid raskendavaid või leevendavaid asjaolusid, sh kas rikkumine on esmakordne või korduv, kas isik on teinud koostööd või näidanud üles soovimatust selleks, kas isik on näidanud üles valmidust lahkuda vabatahtlikult. Näiteks soovitab käsiraamat leevendavate asjaolude esinemise korral kolmest aastast oluliselt lühemat sisenemiskeelu tähtaega. Ka Eesti kohtupraktikas on rõhutatud, et VSS § 74 kohaldamisel tuleb PPA-l teostada kaalutlusõigust ning pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist igal üksikjuhul otsustada, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (vt näiteks Riigikohtu otsused asjades nr 3-17-1545, nr 3-17-1927, nr 3-18-1891; Tallinna Halduskohtu otsused asjades nr 3-21-347, nr 3-21-444, nr 3-21-509; Tartu Halduskohtu otsused asjades nr 3-21-1714, nr 3-21-463).
23.Kohus leiab, et PPA ei ole kaebajale kohaldatava sissesõidukeelu kestuse üle otsustamisel
3-22-2505 võtnud nõuetekohaselt arvesse kõiki kaebaja puhul tähtsust omanud asjaolusid.
24.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 24.11.2022, kui PPA ametnikud kaebajat kontrollisid, oli kaebajale väljastatud Rootsi elamisluba (kehtivusajaga 02.03.2022 kuni 27.10.2022, dtl 44–45) kaotanud kehtivuse ning kaebajal puudus muu õiguslik alus Schengeni alal viibimiseks. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kuigi kaebaja avaldas tema Schengeni alal viibimist puudutavat mõningast informatsiooni ametnikele enne menetluse alustamist, ei soovinud ta küsitluse raames talle esitatud küsimustele vastata.
25.Kohtu hinnangul ei piisa PPA osutatud asjaoludest – ennekõike sellest, et kaebaja viibis Schengeni alal 28 päeva ebaseaduslikult ning ei olnud koostööaldis – kaebajale maksimaalse, s.o kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamiseks. Tulenevalt VSS § 74 lg-test 1 ja 3 koosmõjus eespool viidatud direktiivis 2008/115/EÜ ja tagasisaatmise käsiraamatus tooduga oleks tulnud PPA-l arvesse võtta ka muid ametnikele teadaolnud kaebaja kasuks või kahjuks rääkivaid asjaolusid. Näiteks tuleneb vaidlustatud ettekirjutusest selgelt, et selle koostamisel oli PPA ametnikele teada, et kaebajal oli majanduslik side Rootsi Kuningriigiga seoses seal hooajalise töötamisega ning selleks oli talle olnud väljastatud Rootsi elamisluba (täpsemalt metsatöödel töötamiseks, vt rootsikeelne märge kaebaja elamisloal „skogsarbetare hos Skogsträd Ingar“). Kaalumisotsuse tegemisel selle asjaolu arvesse võtmist, hoolimata sellest, et ettekirjutuse tegemise ajal kaebajal kehtiv elamisluba puudus, ettekirjutusest ei nähtu. Ühtlasi on PPA tegevus olnud selles osas vastuoluline, kuivõrd kaebaja küsitluse protokolli (dtl 41–43) on vastupidiselt märgitud, et kaebajal ei ole sidemeid Schengeni alaga. Ettekirjutusest nähtub, et kaebaja mainis enne menetluse alustamist ametnikele, et Rootsi tööandja lubas kaebaja elamisluba pikendada. PPA on teinud küll Rootsi Kuningriiki järelepärimise (dtl 47) ning saanud sealt vastuse, et Rootsi migratsiooni andmebaasist nähtuvalt ei olnud esitatud taotlust kaebaja elamisloa pikendamiseks (dtl 47), kuid piirdus sellest vastusest järelduste tegemisel üksnes sellega, et kaebajal puudus Schengeni alal viibimiseks õiguslik alus ja uut elamisloa taotlust ei olnud esitatud. Interpol Stockholm vastusest PPA-le nähtub muu hulgas ka see, et kaebaja oli kantud Rootsi rahvastiku andmebaasi aadressiga Rootsis, mis samuti kinnitab kaebaja seotust Rootsi Kuningriigiga. Kaebaja väiteid sellest, et ta oli oodanud tööandja poolt tema elamisloa pikendamist, ei saanud Rootsi Kuningriigilt saadud vastus aga ümber lükata. See, et kaebaja ei olnud ebaselgetel põhjustel nõus küsitluse raames enda Schengeni alal viibimisega seotud asjaolusid täiendavalt selgitama, ei tähenda, et PPA võis jätta ametnikele juba antud ja teadaoleva informatsiooni arvesse võtmata. See aga, et kaebajal võis olla alus arvata, et ta saab Rootsis edasi töötada ning et tema tööandja (varasem või tulevane) oli taotlenud või oli taotlemas talle uut elamisluba Rootsis töötamiseks, on pigem usutav. Seda kaebaja väidet toetab kohtule esitatud rootsikeelne üürileping (dtl 19–22), millelt nähtuvad (eeldatavasti kehtivuse kestust tähistavad) kuupäevad 31.10.2022 ja 16.04.2023 ning tõenäoliselt metsatöödega tegeleva ettevõtte nimi MJK SKOGSVÅRD AB.
26.Vaidluse asjaoludest ilmneb, et kui PPA ametnikud kaebajat Narva piiripunktis kontrollisid, oli ta sõitmas bussiga Tallinnast Peterburi. Kohtule on esitatud Ecolines bussipilet (dtl 95), millest nähtuvalt lahkus buss Tallinnast 23.11.2022 kell 22.00 ning jõudis Peterburi 24.11.2022 kell 05.45. Kaebaja kohta koostatud isikuandmete ankeeti (dtl 36–40) märgitu kohaselt oli kaebaja lahkunud Rootsist 23.11.2022 Soome ning samal päeval tulnud Soomest Tallinna-11 piiripunkti (Vanasadam) kaudu Eestisse. Eelnevast nähtub selgelt, et kaebaja oli soovinud läbida Soomet ja Eestit üksnes selleks, et lahkuda Schengeni alalt oma kodakondsusjärgsesse riiki. Ka seda asjaolu ei ole PPA kaebajale sisenemiskeelu määramisel arvestanud. Lisaks oli PPA-le teada kaebaja valmidus Schengeni alalt vabatahtlikult lahkuda ning ka ettekirjutuses on märgitud, et lahkumiskohustuse sundtäitmise aluseks olevaid
3-22-2505 asjaolusid kaebaja puhul ei esinenud.
27.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on teinud kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu kestuse määramisel mitmeid kaalutlusvigu, mis võisid mõjutada otsuse tegemist – vastustaja on omistanud ülemäärase kaalu asjaoludele, et kaebaja viibis Eestis õigusliku aluseta ega teinud ametnikega piisavalt koostööd, ning on alahinnanud või ei ole kaalunud kaebaja kasuks rääkivaid asjaolusid, nagu kaebaja senised sidemed Rootsi Kuningriigiga; kaebaja selgitused sellest, et Rootsi tööandja oli lubanud tema elamisluba pikendada; kaebaja kavatsus läbida Eesti territoorium viivitamata oma elukohariiki jõudmiseks, sh valmidus Schengeni alalt vabatahtlikult lahkuda ja lahkumiskohustuse sundtäitmise aluseks olevate asjaolude puudumine; samuti kaebaja rikkumise esmakordsus. Kohus rahuldab seetõttu kaebuse ja tühistab vastustaja 24.11.2022. a ettekirjutuse nr 1052262478 kaebajale kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamist puudutavas osas.
28.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).
29.Kaebaja on tasunud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 40 eurot ning on pidanud riigilõivu tasumiseks AS-le Eesti Post maksma vahendustasu 5,50 eurot (dtl 31). Need menetluskulud, s.o 45,50 eurot tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kandmist või nende kandmise kohustust tõendavaid dokumente ei ole kaebaja kohtule esitanud.
30.Kohus selgitab, et PPA-l tuleb nimetatud menetluskulude hüvitis kaebajale välja maksta käesoleva kohtuotsuse jõustumisel ning kaebajal tuleb endal leida võimalus, kuidas talle välja mõistetud menetluskulude hüvitis kätte saada. Näiteks saab kaebaja PPA-l paluda kanda kõnealune summa mõne tuttava pangakontole, mis on SWIFT süsteemi lülitatud, ja kelle kaudu oleks kaebajal võimalik rahasumma kätte saada.
31.Kohus asendab kaebaja taotlusel tema nime käesoleva otsuse avaldamisel tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.