X kaebus Tallinna Vangla 30.07.2021 vaideotsuse nr 515/21/363-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks paigutada S2 sektori esimesele korrusele teine telefoniaparaat
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus selle esitajale.
2.Jätta läbi vaatamata menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3.Jätta läbi vaatamata riigi õigusabi taotlus. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale 11.06.2021 ja 16.06.2021 pöördumised, milles ta küsis, millal pannakse teine telefoniaparaat S2 sektori esimesele korrusele.
Tallinna Vangla vastas kaebaja selgitustaotlusele 06.07.2021 vastusega nr 5-18/21/15504-3. Vastuses anti kaebajale teada, et vajadus teise telefoniaparaadi järele puudub, olemasolev telefon ei ole kogu aeg hõivatud. Lisaks pöörati kaebaja tähelepanu sellele, et S2 sektori esimese korruse kambritesse paigutatud kinnipeetavaid on arvuliselt vähem kui kinnipeetavaid, kes on paigutatud S2 teise korruse kambritesse. Seega ei ole ka S2 esimesel korrusel asuvatesse kambritesse paigutatud kinnipeetavad pandud kehvemasse olukorda kui teisel korrusel asuvatesse kambritesse paigutatud kinnipeetavad. Tallinna Vanglas on kõigisse avatud sektorite esimestele korrustele paigutatud ainult üks telefon. Seega on üks telefon S2 sektori esimesel korrusel paratamatu ebameeldivus, mis vanglas karistuse kandmisega kaasneb.
3.Kaebaja esitas 15.07.2021 Tallinna Vanglale vaide, milles palus vastuse tühistada ja teha uue otsuse.
4.Tallinna Vangla tegi 30.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/363-2, millega jättis kaebaja vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 03.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 30.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/363-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks paigutada esimesele korrusele teine telefoniaparaat. Lisaks taotleb kaebaja menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi. Kaebaja on riigi õigusabi taotluses taotletava õigusabi liikidena ära märkinud õigusdokumendi koostamise, isiku esindamise halduskohtumenetluses ja isiku muu õigusnõustamise või esindamise.
6.Kohus tegi 03.08.2021 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus esitada 30.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/363-2 ja 06.07.2021 vastuse nr 5-18/21/15504-3.
7.Tallinna Vangla esitas nõutud dokumendid 05.08.2021.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.Nõue kohustada Tallinna Vanglat paigaldama esimesele korrusele teine telefoniaparaat ei ole lubatav, sest kaebaja ei ole esitanud Tallinna Vanglale taotlust teise telefoniaparaadi paigaldamiseks ja Tallinna Vangla ei ole sellist taotlust haldusaktiga rahuldamata jätnud. Kaebaja saab nõuda Tallinna Vangla kohustamist selleks, millest Tallinna Vangla on eelnevalt keeldunud. Kaebaja pöördus Tallinna Vangla poole küsimusega, millal pannakse teine telefoniaparaat S2 sektori esimesele korrusele. Tallinna Vangla tõlgendas seda selgitustaotlusena. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 kohaselt on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist või taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Tallinna Vangla vastas selgitustaotlusele 06.07.2021 vastusega nr 5-18/21/15504-3. Kui vastus selgitustaotlusele on puudulik, võib nõuda, et kohus kohustaks Tallinna Vanglat selgitustaotlusele uuesti vastama, kuid kaebaja ei saa nõuda, et Tallinna Vangla teeks midagi enamat kui selgitustaotlusele vastamine. Tallinna Vangla on ka 30.07.2021 vaideotsuses nr 515/21/363-2 selgitanud, et vaidemenetluse käigus on võimalik üksnes kontrollida, kas pöördumisele on vastatud ja kas pöördumine on lahendatud selle sisust lähtuvalt. Kohus leiab, et Tallinna Vangla määratles kaebaja küsimust õigesti selgitustaotlusena ja andis 06.07.2021 vastuses piisava selgituse selle kohta, miks teist telefoniaparaati S2 sektori esimesele korrusele ei tule. Seega ei ole kaebaja õigusi rikutud selgitustaotlusele vastamata jätmise või ebapiisava vastamisega.
10.Kui kohustamisnõue ei ole lubatav, ei saa eraldiseisvalt menetleda ka Tallinna Vangla 30.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/363-2 tühistamise nõuet, sest vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest (HKMS § 45 lg 4). Praegu ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja õigusi rikuks vaideotsus, sõltumata telefoniaparaati puudutavast pöördumisest.
11.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et isegi kui Tallinna Vangla tõlgendas kaebaja pöördumist ekslikult selgitustaotlusena ja oleks pidanud lahendama selle taotlusena paigaldada S2 sektori esimesele korrusele teine telefoniaparaat, kuuluks kaebus tagastamisele.
12.Kaebaja õiguste riive seisneb selles, et S2 sektori esimesel korrusel on ainult üks telefoniaparaat. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et kuna paljud kinnipeetavad soovivad helistada õhtusel ajal, on ajavahemik kell 18.20-19.30 liiga lühike, et kõik kinnipeetavad helistada 2(3)
jõuaksid. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi konkreetset väidet selle kohta, kui mitmel korral on jäänud temal telefonikõned tegemata, sest helistamiseks ei jäänud piisavalt aega. Võib eeldada, et kaebaja on jäänud helistamise võimalusest ilma mõnel korral, mis on kinnipidamisega kaasnev paratamatu ebamugavus ja seega väheintensiivne õiguse riive. Tallinna Vangla on 06.07.2021 vastuses selgitanud, et Tallinna Vanglas on kõigi avatud sektorite esimestele korrustele paigutatud ainult üks telefon. Seega ei ole kaebaja sektori esimesel korrusel halvemaid helistamise võimalusi kui mujal võrreldavas alas. Lisaks märgib kohus, et vangistusseaduse § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Kuna telefoni kasutamine toimub tehniliste tingimuste olemasolul ja kindla korra järgi, on paratamatu, et mõnikord jääb kinnipeetav helistamise võimalusest ilma. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 51 lg 2 esimene lause sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Seega ei ole kaebaja õigusi ülemääraselt riivatud sellega, et ta ei saa helistada igapäevaselt või soovitud päeval. Kaebaja pole ka väitnud, et ta on saanud helistada vähem kui üks kord nädalas. On ebatõenäoline, et vanglat saaks kohustada S2 sektori esimesele korrusele teist telefoniaparaati paigaldama, sest kehtivast õigusest ei tulene kohustust paigaldada vanglasse rohkem telefone selleks, et kinnipeetavad ei peaks telefoni kasutamiseks järjekorras ootama.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale.
14.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
15.Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.