Võlaõigus › Võõrandamislepingud

4 160,07 4 170,47 4 180,89 4 191,35 4 201,82 4 212,33 4 222,86 4 233,42 4 244,00 4 254,61 4 265,25 4 275,91 4 286,60 4 297,32 4 308,06 4 318,83 4 329,63 4 340,45 4 351,35

202,11 191,71 181,29 170,83 160,36 149,85 139,32 128,76 118,18 107,57 96,93 86,27 75,58 64,86 54,12 43,35 32,55 21,73 10,88

4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,18 4 362,23

76 685,15 72 514,68 68 333,79 64 142,44 59 940,62 55 728,29 51 505,43 47 272,01 43 028,01 38 773,40 34 508,15 30 232,24 25 945,64 21 648,32 17 640,26 13 021,43 8 691,80 4 351,35 0,00

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt XXXXOÜ välja menetluskulud summas 2 760 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot, mis koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 1 500 eurot ja hageja õigusabikuludest summas 1 260 eurot osaühing XXXX OÜ kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgneva üle: - Hageja XXXX OÜ ja kostja XXXXvahel oli sõlmitud 09.05.2014.a. notariaalne müügileping nr XXXX. Müügilepingu nr XXXX kohaselt müüja XXXX OÜ müüs ja ostja XXXXOÜ ostis lepingu esemeid vastavalt lepingu punktidele 1.1. ning 1.5. kogu maksumusega 170 000 eurot.

2-15-14832 -

-

-

Müügilepingu esemeks 1 on müüjale kuuluv XXXXOÜ osa nimiväärtusega 895 eurot, mis moodustab ligikaudu 33,33% osaühingu osakapitalist (lep. p 1.1.). Müügilepingu esemeks 2 on müüjale kuuluv XXXXOÜ osa nimiväärtusega 835 eurot, mis moodustab ligikaudu 33,33% osaühingu osakapitalist (lep. p 1.5.). Lepingu p 1.10 kohaselt lepingu ese 1, lepingu ese 2, müüjale kuuluv osalus XXXX nominaalväärtusega 700 Läti latti ja osalus XXXX nominaalväärtusega 3500 Leedu litti kuuluvad lepingu eseme hulka, mida müüja müüs ning ostja ostis eelnimetatud lepingu alusel. Vastavalt lepingu punktile 2.4. ning maksegraafikule (notariaalakti lisa nr 2) pidi kostja tasuma müügihinna igakuisete osamaksetena iga kuu 25.kuupäevaks. Viimane osamakse tasutakse hiljemalt 25.06.2017.a. Kostja pidi ära tasuma makse nr 16 alusel summat 4 129.02 eurot põhiosa ning 233.16 eurot intress 25.ndaks juuliks 2015.a.; makse nr 17 alusel summat 4 139.34 eurot põhiosa ja 222.84 eurot intress 25.ndaks augustiks 2015.a. ning makse nr 18 alusel summat 4 149.69 eurot põhiosa ning 212.49 eurot intress 25.ndaks septembriks, kokku 12 418.05 eurot põhiosa ja 668.48 eurot intress, kogu summa: 13 086.54 eurot. Kostja kohustus on muutunud sissenõutavaks ning senini täitmata.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 09.05.2014.a. müügilepingust nr XXXX tuleneva põhivõlgnevuse summas 12 418.05 eurot, intressi summas 668.49 eurot, viivise seisuga 11.09.2015 summas 5 084.77 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt (12 418.05 eurot) alates 06.10.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 1% päevas, kuid mitte rohkem kui 12 418.05 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad korduvad kohustused summas 76 685.15, maksmiseks osade kaupa vastavalt alltoodud tabelile: Kuupäev 25.10.2015 25.11.2015 25.12.2015 25.01.2016 25.02.2016 25.03.2016 25.04.2016 25.05.2016 25.06.2016 25.07.2016 25.08.2016 25.09.2016 25.10.2016 25.11.2016 25.12.2016 25.01.2017 25.02.2017 25.03.2017 25.04.2017

Põhiosa 4 160,07 4 170,47 4 180,89 4 191,35 4 201,82 4 212,33 4 222,86 4 233,42 4 244,00 4 254,61 4 265,25 4 275,91 4 286,60 4 297,32 4 308,06 4 318,83 4 329,63 4 340,45 4 351,35

Intress 3% Annuiteet Jääk 202,11 4 362,18 76 685,15 191,71 4 362,18 72 514,68 181,29 4 362,18 68 333,79 170,83 4 362,18 64 142,44 160,36 4 362,18 59 940,62 149,85 4 362,18 55 728,29 139,32 4 362,18 51 505,43 128,76 4 362,18 47 272,01 118,18 4 362,18 43 028,01 107,57 4 362,18 38 773,40 96,93 4 362,18 34 508,15 86,27 4 362,18 30 232,24 75,58 4 362,18 25 945,64 64,86 4 362,18 21 648,32 54,12 4 362,18 17 640,26 43,35 4 362,18 13 021,43 32,55 4 362,18 8 691,80 21,73 4 362,18 4 351,35 10,88 4 362,23 0,00

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud

2-15-14832 täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 208 lg 1 alusel kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning punkti 6 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohus märgib, et hageja nõude kui sellise üle vaidlust ei ole. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hagejal iseenesest on nõue kostja vastu, kuid leiab, et kostjal on olnud õigus keelduda endapoolse kohustuse täitmisest ja et hagejapoolses võlgnevuse arvestuses esinevad vead. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja nõude õigusliku alust. Küsimus on üksnes selles, kas kostjal on olnud õigus endapoolse kohustuse täitmisest keelduda ja kas hageja võlgnevuse arvestus on korrektne. Seega peab kohus antud tsiviilasja õigeks lahendamiseks hindama, kas kostjal oli õigus keelduda endapoolse müügilepingust tuleneva kohustuse täitmisest ja kas hageja võlgnevuse arvestus on korrektne. Kostja õigus endapoolse kohustuse täitmisest keelduda Kostja väidab, et hageja on rikkunud müügilepingut. Kostja ostis XXXX kontserni äriühingute osad, kuid XXXX OÜ, XXXX OÜ ja nendega seotud juriidilised ja füüsilised isikud kasutavad ebaseaduslikult ja vastuolus poolte vahel kokkulepituga XXXXpoolt väljatöötatud platvormi ning kaubamärki. Sisuliselt jäid müüjad kasutama kostjale müüdud vara teises jurisdiktsioonis (Valgevene). Kostja leiab, arvestades asjaolu, et hageja on kostja hinnangul pooltevahelist võlasuhet rikkunud, et kostjal on õigus omal valikul kasutada seadusega lubatud õiguskaitsevahendeid. Olukorras, kus müüjad on rikkunud müügilepingut ning jätkavad kostjale kuuluva intellektuaalse omandi kasutamist, peab kostja kohaseks ning esmaseks õiguskaitsevahendiks oma kohustuse täitmisest keeldumist. Kostja leiab seega, et on õigustatud keelduma mistahes müügilepingu järgsete summade tasumisest hagejale senikaua, kuni hageja täidab müügilepingut ning lõpetab kostja intellektuaalse omandi kasutamise. Kostja peab oma täitmist kinni kuni Valgevene kohtud keelavad müüjatel ja nendega seotud isikutel kasutada Valgevenes kostjale kuuluvat platvormi ja kaubamärki. Sellele järgnevalt lahutab kostja oma õiguste kaitsmisele kulunud kohtukulud maha müügihinna jäägist ja allesjäänud raha kannab üle hagejale. Kuni selle hetkeni kavatseb kostja müügilepingu järgseid makseid kinni hoida. Seega keeldub kostja müügilepingust tuleneva kohustuse täitmisest VÕS § 110 ja § 111 alusel. Hageja väidab, et hageja on korrektselt täitnud oma lepingulisi kohustusi andes asja kostjale üle, kuid kostja ei täida oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt olles hagi esitamise ajaks viivituses kolme maksega. Hageja märgib, et kostja poolt esitatud vastuväited on paljasõnalised ja antud tsiviilasjas asjassepuutumatud. VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti.

2-15-14832 Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. VÕS § 111 lg 1 täpsustab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping) võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustused täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohus märgib, et seadus ei tunnusta võimalust keelduda igasuguse kohustuse täitmisest ükskõik millise nõude täitmisele tuginedes. Täitmisest keeldumine on lubamatu juhul, kui selle rakendamise vajadust ei saa mõistlikult põhjendada, millega ühtlasi kaasneb vastuolu hea usu põhimõttega (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2006). Kohus märgib, et kostja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele 09.05.2014 müügilepingu sättele, millest võiks tuleneda väidetav rikkumine/hagejapoolne kohustus mis on täitmata. Kohus on tutvunud hagiavalduse lisaks oleva müügilepinguga ja leiab, et hageja ei ole rikkunud ühtegi haginõude aluseks oleva müügilepingu sätet ega jätnud ühtegi endapoolset lepingulist kohustust täitmata. Müügilepingus ei olnud sätestatud müüjale kohustust edaspidi mitte kasutada XXXX poolt väljatöötatud platvormi ning kaubamärki. Hageja poolt võimalik väidetav kostjale väidetavalt kuuluva intellektuaalse omandi kasutamine, ei ole pooltevahelise müügilepingu rikkumine (või hagejapoolse kohustuse täitmata jätmine) ega õigustatud aluseks kostjale keelduda oma müügilepingujärgse kohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul ei ole VÕS § 101 lg 1 p 2, VÕS § 110 lg 1 ja VÕS § 111 lg 1 kohaldumise eeldused täidetud. Kostja väide, et kostja lahutab oma õiguste kaitsmisele Valgeneves kulunud kohtukulud maha müügihinna jäägist ja allesjäänud raha kannab üle hagejale, ei ole kuidagi pädev ega antud tsiviilasjas asjassepuutuv, kuivõrd esiteks ei ole kohtule esitatud tõendite kohaselt vaidlus Valgeneves antud tsiviilasja menetlusosaliste vahel ja teiseks ei ole kostja esitanud antud tsiviilasjas ka mingit konkreetset rahalist vastunõuet hageja vastu. Kohtule esitatud Valgevene kohtu otsusest ei nähtu vastupidiselt kostja väidetule, et hageja oleks kuritarvitanud kostja kaubamärki või muud intellektuaalset omandit. Nagu kohus eelpool märkis, siis antud tsiviilasja hageja ja kostja ei ole Valgevene kohtuasjas menetlusosalisteks. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal õigust keelduda endapoolse müügilepingu järgse kohustuse täitmisest. Hageja nõude arvestus Kostja leiab, et hageja poolses võlgnevuse arvestuses esinevad vead ja ebatäpsused, kuivõrd hageja ei arvesta müügilepingu järgsete osamaksete tasumist kolmanda isiku poolt. Nimelt tasus müügilepingu järgi kolmas isik neli osamakset summas 4 362.18 eurot. Kokku seega 17 448.72 eurot. Samuti osundab kostja, et müügilepingu järgse iga osamakse suurus oli mitte 4 129.02 eurot nagu ekslikult märgib hageja, vaid 4 362.18 eurot. Kokku on kostja tasunud hagejale müügilepingu järgi 81 070.52 eurot. Kostja leiab seega, et põhivõlgnevus kuulub vähendamisele ülalkirjeldatud ulatuses. Sellest tulenevalt kuulub vastavalt vähendamisele ka intressivõlg. Hageja märgib, et hagiavalduse lk 6, kus sisaldub osamaksete tasumise graafiku tabel, on selgelt kirjas, et põhiosa + intress 3% annab kokku 4 362.18 eurot. Samuti märgib hageja, et kostja poolt kirjeldatud makseid, mis on tehtud kolmanda isiku poolt, ei nõuagi hageja antud hagis kostjalt. Kohus leiab, et kostja argumendid maksesumma suuruse kohta ja kolmanda isiku poolt tehtud maksete kohta on põhjendamatud ja asjassepuutumatud, kuivõrd hageja ongi arvestanud sellised

2-15-14832 maksesummasid nagu ka kostja õigeks peab ja hageja ei nõuagi kostjalt antud hagis neid makseid, mille alusetut nõudmist kostja hagejale ette heidab. Eeltoodust tulenevalt on hagejapoolne nõude arvestus korrektne. Põhinõude kokkuvõte Kuivõrd kostjal ei olnud õigust keelduda endapoolse müügilepingu järgse kohustuse täitmisest ja hageja nõude arvestus on korrektne, kuulub hagi täielikult rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasus välja mõista põhivõlgnevus summas 12 418.05 eurot ja intress summas 668.49 eurot. Samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 369 kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad korduvad kohustused summas 76 685.15, maksmiseks osade kaupa vastavalt alltoodud tabelile: Kuupäev 25.10.2015 25.11.2015 25.12.2015 25.01.2016 25.02.2016 25.03.2016 25.04.2016 25.05.2016 25.06.2016 25.07.2016 25.08.2016 25.09.2016 25.10.2016 25.11.2016 25.12.2016 25.01.2017 25.02.2017 25.03.2017 25.04.2017

Põhiosa 4 160,07 4 170,47 4 180,89 4 191,35 4 201,82 4 212,33 4 222,86 4 233,42 4 244,00 4 254,61 4 265,25 4 275,91 4 286,60 4 297,32 4 308,06 4 318,83 4 329,63 4 340,45 4 351,35

Intress 3% Annuiteet Jääk 202,11 4 362,18 76 685,15 191,71 4 362,18 72 514,68 181,29 4 362,18 68 333,79 170,83 4 362,18 64 142,44 160,36 4 362,18 59 940,62 149,85 4 362,18 55 728,29 139,32 4 362,18 51 505,43 128,76 4 362,18 47 272,01 118,18 4 362,18 43 028,01 107,57 4 362,18 38 773,40 96,93 4 362,18 34 508,15 86,27 4 362,18 30 232,24 75,58 4 362,18 25 945,64 64,86 4 362,18 21 648,32 54,12 4 362,18 17 640,26 43,35 4 362,18 13 021,43 32,55 4 362,18 8 691,80 21,73 4 362,18 4 351,35 10,88 4 362,23 0,00

Viivised VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

2-15-14832 mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud mõista kostjalt välja kuupäevaks 11.09.2015 sissenõutavaks muutunud viivised summas 5 084.77 eurot ning viivise põhivõlast alates 06.10.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 1% päevas, kuid mitte rohkem kui 12 418.05 eurot. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid viivise nõudmise õigusele või selle arvestusele. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on eelpool leidnud, et hageja põhinõue on põhjendatud ja täies ulatuses korrektne ning kuulub seega rahuldamisele ja kostjal ei olnud õigust enda kohustuse täitmisest (st raha maksmisest) keelduda, on kostja olnud raha tasumisega viivituses ja hageja viivisenõuded on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue täielikult rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kuupäevaks 11.09.2015 sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 084.77 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (12 418.05 eurot) alates 06.10.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 1% päevas, kuid mitte rohkem kui 12 418.05 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub täielikult rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-15-14832

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud moodustuvad riigilõivust summas 1 500 eurot ja õigusabikuludest kogusuuruses 3 440 eurot, mis tuleneb lepingulise esindaja ajakulust kokku 22 tundi ja 3 minutit, tunnitasuga 130 eurot + käibemaks (kokku 156 eurot). Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus rahuldada osaliselt. Kohus märgib, et professionaalse õigusabi kasutamine iseenesest ei saa olla antud juhul keelatud, mistõttu on hageja poolt õigusabi kasutamine lubatud ning vaidlust ei ole, et hageja on vastavat õigusabi kasutades kulu kandnud ja see tuleb kostjal hagejale ka hüvitada, kuivõrd kohus jätab antud tsiviilasja menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. Küll aga ei ole kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid vastavate kulude põhjendatus ja vajalikkus, mida hindab kohus. Hageja on esitanud kolm menetluskulude nimekirja, mida kohus järgnevalt ükshaaval käsitleb: Esimeses menetluskulude nimekirjas väidab hageja et esindaja ajakulu antud asjas oli 18 tundi 23 minutit, mis jagunes järgnevatele menetluskulude nimekirjas toodud toimingutele: 1) Asja materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs – 6 tundi 2) Kohtumine kliendiga, olukorra väljaselgitamine, õigusnõustamine – 1 tund 23 minutit 3) 07.08.2015 pretensiooni-pankrotihoiatuse koostamine ja esitamine kostjale elektroonilisel teel – 2 tundi 4) 14.08.2015 kostja vastusega 07.08.2015 pretensioonile tutvumine, kohtumisel kliendiga kooskõlastamine – 1 tund 5) 31.08.2015 seisukoha kostja 14.08.2015 vastusele koostamine – 1 tund 6) Hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtusse elektroonilisel teel, vastavate lisade ettevalmistamine – 4 tundi 7) 03.12.2015 kostja vastusega hagiavaldusele tutvumine ja õiguslik analüüs – 1,5 tundi 8) 21.12.1015 hageja vastuse kostja 03.12.2015 seisukohale koostamine – 1,5 tundi Kohus leiab, et hageja poolt enne kohtumenetlust kantud kulud õigusabile ei kuulu kostja poolt antud tsiviilasjas TsMS-s ettenähtud korras hüvitamisele, v.a kulud, mis on tekkinud alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-183-14 (p 13) märkinud, et „kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses.“ Samas on Riigikohus täpsemalt olukorda käsitlenud lahendis nr 3-2-1-84-14 (p 24) märkides, et „Kohtueelse õigusabikuluna on hageja näidanud advokaadikulusid kostjale nõudekirjade koostamise, telefonivestluse ja kostja juures kohtumise eest (I kd, tl 165, 167). Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29).“ Seega jätab kohus (lähtudes hageja menetluskulude nimekirjast) kõrvale hageja õigusabikulud

2-15-14832 toimingutelt nr 1 – 5 (kokku 11 tundi 23 minutit), mis toimusid enne hagi koostamise toimingut (toiming nr 6). Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirja punktis 6 toodud esindaja ajakulu“Hagiavalduse koostamine ja esitamine elektroonilisel teel – 4 tundi”- on kogu ulatuses põhjendatud ja mõistlik. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 1,5 tundi menetluskulude nimekirjas toodud toimingule nr 7 „03.12.2015 kostja vastusega hagiavaldusele tutvumine ja õiguslik analüüs“, on kogu ulatuses põhjendatud ja mõistlik, kuid seda üksnes eeldusel, et hageja esindaja tegi juba ära osa tööd, mis on kirjeldatud menetluskulude nimekirja punktis 8, mida kohus seetõttu järgnevas lõigus vastavalt vähendab. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirja punktis 8 toodud 1,5 tundi esindaja ajakulu „21.12.1015 hageja vastuse kostja 03.12.2015 seisukohale koostamine“ on põhjendamatult suur. Kohtu hinnangul ei ole antud tsiviilasja asjaolusid arvestades veenev niivõrd suures mahus aja kulutamine vastavale tegevusele. Kohus hindab mõistlikuks ajakuluks 0,5 tundi lähtuvalt asjaolust, et kirjeldatud tegevus dubleerib osaliselt menetluskulude nimekirja punkti 7 tegevust „03.12.2015 kostja vastusega hagiavaldusele tutvumine ja õiguslik analüüs“, kohus leiab, et kuivõrd hageja esindaja oli juba asjaolude esialgse analüüsi läbi viinud, ei saanud järgnev (nimekirja punktis 8 kirjeldatud) tegevus niivõrd kaua aega võtta, sest põhilised asjaolud ja vaidluspunktid ning peamine vastuargumentatsioon kostja vastusele pidid loogikast lähtudes hageja esindajale juba selged olema. Teises menetluskulude nimekirjas väidab hageja esindaja täiendavat ajakulu 2 tundi, eelnevalt mainitud tunnihinnaga, mis jagunes järgnevatele toimingutele: 1) 17.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine – 1 tund 2) 18.02.2016 kohtuistungil osalemine – 0,5 tundi 3) 14.04.2016 kohtuistungil osalemine – 0,5 tundi Kohus leiab, et hageja teises menetluskulude nimekirja punktis 1 toodud esindaja ajakulu „17.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine“ 1 tund on kogu ulatuses põhjendatud ja mõistlik. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 0,5 tundi teises menetluskulude nimekirjas toodud toimingule nr 2 „18.02.2016 kohtuistungil osalemine„ on põhjendamatult suur, lähtuvalt asjaolust et vastavalt kohtuistungi protokollile avati kohtuistung kell 11.44 ning istung lõppes kell 11.47 kestes seega 3 (kolm) minutit. Lähtuvalt eeltoodust hindab kohus mõistlikuks ajakuluks 3 minutit. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 0,5 tundi teises menetluskulude nimekirjas toodud toimingule nr 3 „14.04.2016 kohtuistungil osalemine„ on põhjendamatult suur, lähtuvalt asjaolust et vastavalt kohtuistungi protokollile avati kohtuistung kell 10.16 ning istung lõppes kell 10.18 kestes seega 2 (kaks) minutit. Lähtuvalt eeltoodust hindab kohus mõistlikuks ajakuluks 2 minutit. Kolmandas menetluskulude nimekirjas väidab hageja esindaja täiendavat ajakulu 1 tundi ja 40 minutit, eelnevalt mainitud tunnihinnaga, mis jagunes järgnevatele toimingutele: 1) 21.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine – 0,5 tundi 2) 22.11.2016 kohtuistungil osalemine – 1 tund 10 minutit

2-15-14832 Kohus leiab, et hageja kolmanda menetluskulude nimekirja punktis 1 toodud esindaja ajakulu „21.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine“ 0,5 tund on kogu ulatuses põhjendatud ja mõistlik. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 1 tund 10 minutit kolmandas menetluskulude nimekirjas toodud toimingule nr 2 „22.11.2016 kohtuistungil osalemine, on kogu ulatuses põhjendatud ja mõistlik. Eeltoodut kokku võttes, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks õigusabi osutamise eest hagejale kokku 8 tundi ja 45 minutit (4 tundi+1,5 tundi+0,5 tundi+1 tund+3 minutit+2 minutit+1 tundi ja 40 minutit) Hageja on oma menetluskulude nimekirjas ja täiendavate menetluskulude nimekirjas märkinud lepingulise esindaja tunnihinnaks 130 eurot + käibemaks (kokku 156 eurot) Kohus märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud keskmiseks tunnitasuks 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9313) (vt ka Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Antud tsiviilasjas kohus ei leia, et tegemist oleks olnud keskmisest keerukama või mahukama asjaga, milles oleks põhjendatud arvestada 120 eurot tunnis ületavat lepingulise esindaja tunnitasu. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel seega tunnihinnana 120 eurot koos käibemaksuga (144 eurot) ja vähendab taotletut vastavalt. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud ajakuluks õigusabi osutamise eest hagejale on 8 tundi ja 45 minutit, tuleb tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks) hagejale kindlaks määratavate menetluskulude suuruseks 1 260 eurot {[8+(45/60)]*120]*1,2} Eeltoodust lähtuvalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 2 760 eurot mis koosneb riigilõivust 1500 eurot ja õigusabi kuludest 1 260 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.