Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba R.F-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Rika Laarits ja Delis Lehe Puudutatud isik R.F (PPA andmetel sündinud xx.xx.xxxx, Sudaani Vabariigi kodanik), esindaja PPAga sõlmitud lepingu alusel Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 13.10.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba R.F-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neljaks kuuks alates 14.10.2026, s.o kuni 14.02.2027 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). HKMS § 134 lg 2 p 1 kohaselt asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse araabia keelde masintõlke abil.
11.10.2026 pöördusid patrulltoimkonna poole kaks eesti keelt kõnelevat naist, kelle sõnul viibis piirkonnas kaks eksinud olekuga isikut. Kontrollimisel selgus, et neil puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus ning koos nendega viibis lähedalasuvas metsatukas veel kaheksa isikut. Täiendavate politseijõudude, päästekomando ja teenistuskoerte abil leiti ülejäänud isikud. Neli neist püüdsid sündmuskohalt põgeneda. Kokku peeti kinni kümme isikut ja nad toimetati kinnipidamiskeskusesse.
2.Üks kinnipeetutest oli R.F, kes peeti 11.10.2026 kell 21.40 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1–3 alusel kinni.
3.PPA andmetel on R.F sündinud xx.xx.xxxx, Sudaani Vabariigi kodanik, mees; tema emakeel on araabia keel ning ta valdab ka inglise keelt. Isik on sündinud Sudaanis Altadamonis. Isikusamasus tuvastati tema ütluste, isiku tuvastamise akti ja mobiiltelefonist leitud Sudaani passi nr YYY foto alusel.
4.12.10.2026 kell 11.03 avaldas R.F soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning ta peeti kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 2, 5 ja 7 alusel. Isiku reisiteekond oli Sudaan – Lõuna-Sudaan – Uganda – Etioopia – Venemaa – Valgevene – Läti – Eesti ning tema sihtriik oli Saksamaa.
5.PPA esitas Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba R.F-i, sündinud xx.xx.xxxx, kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel, sest PPA hinnangul esinevad VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused ning VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt VSS § 6 8 p-s 6 sätestatud põgenemise oht. Isiku Läti Vabariigile üleandmise osas tugineb taotlus määruse (EL) 2024/1351 art-le 44. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Ta liikus Sudaanist LõunaSudaani, Uganda, Etioopia, Venemaa ja Valgevene kaudu Lätti ning sealt Eestisse. Ta ei pöördunud Lätis ega Eestisse saabumisel ametivõimude poole, vaid avaldas soovi taotleda rahvusvahelist kaitset alles pärast Eestis kinnipidamist.
5.2.PPA esialgse hinnangu järgi sisenes isik Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu ning teeb Lätile määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel tagasivõtutaotluse. Kui Läti nõustub isiku tagasi võtma, alustab PPA tema üleandmist sama määruse art-s 44 sätestatud alusel ja korras.
5.3.PPA hinnangul ei ole leebemad meetmed piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks kinnipidamise eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult ning tema suhtes esineb põgenemise oht.
5.4.PPA põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 68 p 6 alusel. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, ei pöördunud Lätis ega Eestisse saabumisel ametivõimude poole ning püüdis end koos grupiga metsaalal varjata; osa grupist põgenes politsei eest. Isiku liikumine oli ette planeeritud, ta kasutas vahendajate abi ja tasus neile 2000 USA dollarit ning viibis ligikaudu viis päeva Läti metsades. Tema tegelik sihtriik oli Saksamaa, mistõttu ei ole tema ränne lõppenud. PPA hinnangul annavad need asjaolud alust arvata, et vabaduses võib isik Eestist edasi liikuda, muutuda ametiasutustele kättesaamatuks ning hoiduda Lätile üleandmisest või muude menetlustoimingute tegemisest.
5.5.PPA hinnangul võib isik vabaduses hoiduda menetlusest ja võimalikust Lätile üleandmisest ning muutuda ametiasutustele kättesaamatuks.
5.6.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud. Kui isikut ei saa Läti Vabariigile üle anda, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis ning kontrollida tema esitatud andmeid, koguda ja hinnata tõendeid ning hinnata rahvusvahelise kaitse vajadust.
6.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 13.10.2026 kohtuistungil.
7.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta on taotlusele vastu ja ta tuleb vabastada. Ta on kannatanud oma koduriigis ja sellisel viisil kannatanud isikuid ei tohiks kinni pidada. Soovib
teha koostööd. Koheselt ei taotlenud rahvusvahelist kaitset, sest tema koduriigis allub politsei diktatuurile ning ta ei teadnud, et Euroopa Liidus on see teisti.
8.Isiku esindaja toetas isiku seisukohti.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldas 13.10.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevas määruses kirjalikud põhjendused.
10.VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema taotluse aluseks olevate oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui nende asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik taotleja isiklik osalemine või tema kättesaadavus PPA-le.
11.VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. Määruse art 44 lg 2 kohaselt eeldab üleandmise tagamiseks kinnipidamine individuaalse hindamise tulemusel tuvastatud põgenemisohtu või avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmise vajadust ning seda, et vähem koormavat meedet ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Art 44 lg 3 järgi peab kinnipidamine olema võimalikult lühike ega tohi ületada aega, mida on põhjendatult vaja nõutud haldusmenetluste nõuetekohaseks läbiviimiseks kuni üleandmiseni.
12.Asjas kogutud andmed, eelkõige isiku ütlused reisiteekonna kohta ja PPA taotluses kajastatud kontrolliandmed, annavad praegu piisava aluse arvata, et isik sisenes Schengeni alale Läti kaudu. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 esimese lause järgi vastutab taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja kolmandast riigist ebaseaduslikult sisenes. Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus algab taotleja sooviavalduse registreerimisest ning PPA peab selle menetluse algatama ja vajalikud toimingud tegema viivitamata.
13.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda tingimata, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks kohtule taotluse esitamise ajaks juba esitatud või et vastutav liikmesriik oleks lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 reguleerib sõnaselgelt olukorda, kus art 44 alusel kinni peetud isiku suhtes esitatakse vastuvõtmispalve pärast kinnipidamist. Seega võib kinnipidamine üleandmise tagamiseks alata ka vastutuse kindlaksmääramiseks vajalike esmaste toimingute ajal, kuid üksnes siis, kui PPA-l on tegelik kavatsus üleandmismenetlus viivitamata läbi viia ja kinnipidamise muud eeldused on täidetud.
14.Kui Läti nõustub isiku vastu võtma, tuleb üleandmismenetlus läbi viia võimalikult kiiresti ning järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui üleandmine ei ole võimalik või vastutuse kindlaksmääramise menetlust ei saa enam jätkata, tuleb seda viivitamata arvestada kinnipidamise eesmärgi, õigusliku aluse ja proportsionaalsuse hindamisel.
15.Põgenemisohuna käsitatakse olukorda, kus esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
16.Siinses asjas nähtub põgenemisoht PPA taotluses kirjeldatud asjaoludest. Isik liikus Sudaanist Lõuna-Sudaani, Uganda, Etioopia, Venemaa, Valgevene ja Läti kaudu Eestisse ning saabus Schengeni alale ebaseaduslikult. Ta ei pöördunud Lätis ega Eestisse saabumisel ametivõimude poole ning avaldas rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi alles pärast
kinnipidamist. Kohtu jaoks ei ole isiku selgitused, et ta ei teadnud, et koheselt tuleb pöörduda politsei poole ja taotleda kaitset usutavad. Isikul puuduvad sidemed Eestiga ning tal pole rahalisi vahendeid siin iseseisvaks toimetulekuks. Ta kasutas teekonnal vahendajate abi, tasus neile 2000 USA dollarit ja viibis ligikaudu viis päeva Läti metsades. Isiku tegelik sihtriik oli Saksamaa ning Eesti ei olnud tema lõplik sihtkoht. Need asjaolud kogumis toetavad järeldust, et vabaduses ei oleks isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks ega võimalikuks Lätile üleandmiseks piisavalt tagatud. Samalaadseid asjaolusid on põgenemisohu tuvastamisel pidanud määravaks Tallinna Ringkonnakohus 30.09.2026 määruses nr 3-26-2198 (p-d 17–18) ning 01.10.2026 määrustes nr 3-26-2725 (p 9) ja nr 3-26-2742 (p 9).
17.VRKS § 66 lg-te 2–4 kohaselt võib halduskohus anda rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks loa kuni neljaks kuuks.
18.Kohus peab neljakuulist piirtähtaega käesolevas asjas proportsionaalseks. Tegemist on isiku esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamisega, rahvusvahelise kaitse menetlus on algstaadiumis ning PPA-l tuleb taotlus vastu võtta, kontrollida isiku identiteedi, kodakondsuse, reisiteekonna ja taotluse aluseks olevate asjaolude kohta esitatud väiteid ning viia viivitamata läbi vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise ja võimaliku üleandmise menetlus. PPA taotluse järgi puuduvad isikul Eestis pereliikmed ja erivajadusi ei ole tuvastatud; tervisekontroll tehakse esimesel võimalusel. Kinnipidamiskeskuses tuleb isikule tagada meditsiiniline ja vajaduse korral psühholoogiline abi. Neljakuulist tähtaega arvestatakse 14.10.2026, mistõttu lõpeb tähtaeg 14.02.2027 (kaasa arvatud).
19.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Kohus on hinnanud nimetatud alternatiivseid meetmeid käesolevas olukorras. Isikul puuduvad Eestis püsivad sidemed ja kindel elukoht, tal ei ole piisavaid rahalisi vahendeid ning ta on liikunud ebaseaduslikult läbi mitme riigi Eestisse. Tema tegelik sihtriik oli Saksamaa, ta kasutas teekonnal vahendajate abi ja varjas end koos grupiga metsaalal. Kohustus elada kindlaksmääratud kohas või käia PPA-s registreerimas ei tagaks tuvastatud põgenemisohu tõttu piisavalt tema kättesaadavust. Seetõttu ei ole leebemate meetmetega kinnipidamise eesmärki praegu võimalik saavutada. Samalaadsetel kaalutlustel on alternatiivsete meetmete ebapiisavust käsitlenud Tallinna Ringkonnakohus 30.09.2026 määruses nr 3-26-2198 (p 21), 01.10.2026 määruses nr 3-262725 (p 9) ja nr 3-26-2742 (p 9).
20.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
21.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.