lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1013/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1013/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
807
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1013

Määruse kuupäev

6. august 2021

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

RM kaebus Tartu Vangla tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes (2020. aasta suvel alumisele narile paigutamisega viivitamine)

Menetlusosalised

Kaebaja – RM Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Asendada määruse initsiaalidega.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

avaldamisel

kaebaja

nimi

3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks vastustajale.

Asjaolud

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kaebaja RM esitas 11.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles Tartu Vangla käitumise seadusvastaseks tunnistamist seoses sellega, et kaebaja paigutati 2020. aasta suvel rohkem kui paariks kuuks ülemisele narile. Kaebajal on terviseseisundist tingitud vajadus kasutada alumist nari, kuna tal on õla- ja põlvetraumad. Vangla eiras arst S. Popazova arvamust. Kaebajale on oluline teada saada, mis põhjustas viivituse tema taotluse rahuldamisel. Kaebaja esitas taotluse tõendite kogumiseks ning palus saata andmed riigilõivu tasumiseks. Kaebaja palus mitte avaldada tema tervist puudutavaid andmeid.
2.Kaebaja esitatud dokumentidest nähtuvad järgmised andmed: - arst S. Popazova märkis 31.07.2020 kaebaja tervisekaardile, et näidustatud on alumine nari (tl 6); - kaebaja esitas 15.07.2020 taotluse magada tervislikel põhjustel alumisel voodikohal. Vangla jättis 11.08.2020 taotluse rahuldamata, kuna kaebajal puudub selleks meditsiiniline näidustus (tl 4); - 15.09.2020 selgitas vangla kaebajale, et kinnipeetavate inforegistri kohaselt määras meditsiiniosakond kaebajale alumise narivoodi näidustuse 31.08.2020, viidates taastusravi arsti arvamusele. Kaebaja paigutati alumisele narile 02.09.2020. Kaebaja ümberpaigutamise

viibimine tulenes sellest, et meditsiiniosakond oli küll määranud kaebajale alumise voodikoha, kuid ei teavitanud sellest õigeaegselt üksust (tl 5); - 22.10.2020 selgitas vangla täiendavalt, et inforegistrist nähtus meditsiiniline näidustus alumisele voodikohale 31.07 - 04.08.2020, seejärel tekkis näidustus alles 31.08.2020 (tl 3). Kohtu seisukoht

3.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6). Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge, sh ei loo tuvastamiskaebuse suhtes tehtud kohtuotsus kaebajale nõudeõigust toimingu tegemisel või sellest hoidumisel. Tuvastamiskaebuse esitamise õigust on seadusega piiratud ja kaebusele on esitatud lisatingimusi. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4, § 44 lg 1). Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Eeltoodu tähendab, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebajal olema põhjendatud huvi ehk kaebus peab aitama kaebajat edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel või teostamisel. Põhjendatud huviks ei ole lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.
4.Põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamisel tunnustatakse kohtupraktikas eeskätt preventiivset huvi. Riigikohus on selgitanud, et preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (14.10.2020.a määrus asjas 3-19-882 p 23.1). Kohtu hinnangul ei ole kaebajal preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebuse põhjal mõistab kaebaja, et tema soovitud paigutuse tegemiseks oli vajalik meditsiiniline näidustus. Arst näidustas kaebajale alumise nari 31.07.2020 ning kaebaja paigutati ümber 02.09.2020. Kaebaja esitatud tõendite alusel (vt määruse punkti 2) põhjustas viivituse see, et vangla ei selgitanud piisavalt välja asjaolusid - kanne kaebajale alumise nari näidustamise kohta tehti tervisekaarti 31.07.2020, kuid kaebaja taotlust lahendanud ametnik seda inforegistrist ei näinud ja täiendavaid andmeid kaebaja tervisliku seisundi kohta ei kogunud. Küsimust ei ole vaja täiendavalt uurida kohtumenetluses ning kui seda teha, siis ei annaks see kaebajale tema õiguste teostamisel tulevikus mingit eelist. Kaebuse esitamise ajal oli juhtumist möödas ligikaudu 9 kuud ning kaebaja ei viita sellele, et sarnased probleemid oleksid kordunud. Kohtul ei ole alust pidada tõenäoliseks, et vastustaja võib tulevikus asuda kaebaja õigusi samal viisil rikkuma. Lisaks on kaebajal sarnase probleemi kordumisel olemas tõhus võimalus oma õigusi kaitsta kaebaja saab esitada vaide tema ümberpaigutamiseks kohustamise nõudes ja kohe pärast vaide esitamist kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Ka kaebuses kirjeldatud olukorras oleks kohane olnud vaide esitamine vangla 11.08.2020.a otsusele nr 6-24/4322-2, millega vangla jättis rahuldamata kaebaja taotluse paigutada ta alumisele narile. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks sellise vaide esitanud. Sarnase probleemi kordumisel on kaebajal võimalus seda teha.
5.Kaebaja ei ole põhjendanud tuvastamisnõuet sellega, et tal on kavas esitada kahju hüvitamise nõue. Kohus selgitab, et selline põhjendus ei oleks tuvastamisnõuet lubatavaks

muutnud, kuna alates 01.01.2018 kehtiva HKMS § 45 lg 2 redaktsiooni alusel ei anna hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebaja hinnangul põhjustas viivitus kaebaja alumisele narile paigutamisel talle kahju, siis on kaebajal õigus esitada vanglale kahju hüvitamise nõue. Taotlus kahju hüvitamiseks tuleb esmalt esitada vanglale. Kui vangla tagastab taotluse õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on kaebajal õigus esitada hüvitamiskaebus halduskohtule (vangistusseaduse § 11 lg 8).

6.Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi.
7.Kohus mõistab kaebaja taotlust mitte avaldada tema andmeid nii, et kaebaja soovib määruse avaldamisel kaebaja nime avaldamata jätmist. Kohus rahuldab taotluse HKMS § 175 lg 3 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium