Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte teadmiseks Viru Vanglale.
R.N. esitas 01.07.2021 Viru Vanglale taotluse (digitoimiku lehed (dtl) 13–14) pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks tema alaealise poja C.C. kuupäevadel 10.08.2021–11.08.2021.
2.Viru Vangla märkis 23.07.2021. a vastuses nr 6-7/18746-2 (dtl 12) taotlejale, et võimaldab talle pikaajalise kokkusaamise 10.08.2021–11.08.2021 alaealise lapsega tingimustel, et taotleja esitab mõlema vanema nõusoleku lapse läbiotsimise kohta enne kokkusaamise toimumist.
3.R.N. märkis 26.07.2021. a vastuses (dtl 17–18) Viru Vangla 23.07.2021. a otsusele, et annab nõusoleku tema alaealise poja läbiotsimiseks vastavalt justiitsministri määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg-le 1, ning jääb õiguskantsleri 15.12.2020. a seisukohas nr 74/202089/2007058 toodu juurde. R.N. andis nõusoleku läbiotsimiseks, mille puhul vangla kasutab teenistuskoera, metalldetektorit, kehaskannerit ja samast soost vanglaametnikku kompamise teel läbiotsimiseks.
4.R.N. esitas 26.07.2021 Viru Vangla 23.07.2021. a vastusele nr 6-7/18746-2 vaide (dtl 19– 20) ning taotles tema pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamist ilma, et ta peaks panema sellega toime õigusrikkumise ja eirama lastekaitseseaduses (LasteKS) sätestatut.
5.R.N. esitas 25.07.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse.
3-21-1705 Taotleja esialgse õiguskaitse vajadus tugineb asjaolul, et juhul, kui ta nõustub vangla tingimusliku ettekirjutusega ja annab nõusoleku, et tema alaealise poja puhul teostatakse pikaajalisele kokkusaamisele tulles täieliku lahtiriietumisega läbiotsimine (toimugu see kasvõi kahes etapis, s.o üla- ja alakeha eraldi), siis ei muuda see olematuks vastuolu LasteKS 2. peatükis paikneva §-ga 5, mille kohaselt tuleb kõiki lapse puudutavates küsimustes ja ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid. Samuti ütleb LasteKS § 5 p 4, et igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ja õigus väljendada oma vaateid. Seega, kui taotleja annab vanglale nõusoleku ja nõustub tema alaealise lapse läbiotsimisega lahtiriietumise vormis, on see lapse tahte vastane ja taotleja paneb seetõttu toime õigusrikkumise. Samuti aitaks taotleja lapse tahte vastaselt nõusoleku andmisel üheselt kaasa lapse väärkohtlemisele, mis on LasteKS § 24 kohaselt keelatud. Õiguskantsleri seisukohtadest tuleneb selgelt, et vangla tegevus sellisel kujul pikaajalisele kokkusaamisele tulnud laste suhtes on õigusvastane. Seega on õigusvastane ka taotlejalt kui ühelt vanemalt vangla õigusvastaseks tegevuseks nõusoleku nõudmine. Taotleja kohtus viimati oma pojaga pea kolm aastat tagasi (sügisel 2018). Ühes esialgse õiguskaitse taotlusega esitas R.N. taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.Viru Vangla edastas 03.08.2021 kohtule menetlusega seonduvad dokumendid ning palus 06.08.2021. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vanglaametniku õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud isiku ja tema asjade läbiotsimiseks tuleneb vangistusseaduse (VangS) §-st 27. Vanglateenistuse ametnik vastutab julgeoleku eest vanglas (VangS § 66 lg 2). Seejuures tuleb vanglal tagada, et kinnipeetavate kätte ei satuks keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda. Keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamiseks proovitakse kasutada erinevaid viise. Praktikas on ilmnenud olukordi, kus ka lapsi kasutatakse ära keelatud esemete ja ainete vanglasse toomiseks. Põhjaliku läbiotsimisega püütakse vältida olukorda, kus kokkusaaja ja kinnipeetav annavad kokkusaamise ajal üksteisele asju. Sellise keelatud tegevuse ärahoidmiseks teostab vangla läbiotsimisi suure hoolsusega, kuna vangla ei ole võimaluste arvukuse tõttu alati võimeline tõkestama keelatud eseme liikumist pärast seda, kui ese on juba vangla territooriumil. Küll on aga võimalik tõkestada keelatud eseme Viru Vangla territooriumile jõudmist. Üksnes ajavahemiku 18.05.2021–06.08.2021 jooksul on enne pikaajalist kokkusaamist toimunud läbiotsimistel avastatud 4 keelatud eset (mobiiltelefon, kaks akulaadijat, e-sigaret). Läbiotsimise viisi ja kontrolli ulatuse valib vangla, pidades silmas, et läbiotsimine peab tagama, et vanglasse ei satuks keelatud esemeid ja aineid. Asjas on olemas kaalukas avalik huvi selleks, et tagada vangla julgeolek ning sealhulgas vanglas viibivate isikute turvalisus. Läbiotsimist pole võimalik küll tagasi täita, kuid vastava toimingu õigusvastaseks tunnistamise korral on võimalik taotleda tekitatud kahju hüvitamist. Lisaks on kokkusaamisele tulnud isikul alati õigus läbiotsimise toimingust igas etapis loobuda, sellisel juhul peab ta aga arvestama, et teda ei pruugita kokkusaamisele lubada.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus tõlgendab esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et taotleja soovib Viru Vangla kohustamist lubama tema alaealine poeg 10.08.2021–11.08.2021 toimuvale pikaajalisele kokkusaamisele, ilma et taotleja peaks andma nõusoleku tema poja lahtiriietumisega läbiotsimiseks. Vastavalt HKMS § 249 lg-tele 1 ja 2 võib esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Praegusel juhul on esialgse õiguskaitse taotlusega seotud küsimuses käimas vaidemenetlus, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
3-21-1705
8.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 15 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotleja isikukonto väljavõttest ajavahemiku 25.03.2021– 24.07.2021, s.o menetlusabi taotlusele eelneva nelja kuu kohta nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
9.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
10.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10–11).
11.Taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses rõhutanud, et on esitanud taotluse enda õiguste kaitseks vastavalt HKMS § 44 lg-le 1. Taotleja leiab, et temalt nõusoleku küsimine alaealise poja lahtiriietumisega läbiotsimise teostamiseks on õigusvastane, samuti rikuks taotleja tema hinnangul nõusoleku andmisega enda poja õigusi ja paneks toime LasteKS rikkumise.
12.Vaidlus puudub selles, et taotleja ja tema lapse ema nõusoleku andmata jätmisel ei toimu taotlejal pikaajalist kokkusaamist pojaga, keda ta pole näinud pea kolm aastat. Seega takistab vangla seatud tingimus taotlejal realiseerida õigust kohtuda oma pojaga. Taotleja kinnitusel nägi ta oma poega viimati 2018. a sügisel. Enda lapse mittenägemine ligi 3 aastat on lapsevanemale vaieldamatult raske. Samuti, arvestades, et 01.07.2021. a taotluses märgitud kokkusaamise kuupäevade möödumisel ei ole taotlejale võimalik taotluses märgitud kuupäevadel enam pikaajalist kokkusaamist võimaldada, peab kohus võimalikuks möönda taotlejal asjas esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu.
13.Antud juhul oleks aga vangla kohustamise näol kokkusaamise lubamiseks ilma lapse vanematelt kõnealuse nõusoleku saamiseta tegemist põhivaidluse äraotsustamisega. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks põhivaidluse äraotsustamist vältida. Sellises olukorras on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud üksnes juhul, kui selleks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Kohtu hinnangul sellist erandlikku olukorda praeguses asjas ei esine. Kuigi kohus möönab taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, ei saa seda pidada asjas esinevat avalikku huvi arvestades ülekaalukaks.
14.Kohus nõustub vanglaga, et asjas esineb oluline avalik huvi vältida vanglasse keelatud esemete jõudmist ja tagada sellega vangla julgeolek. Selliste keelatud esemete vanglasse sattumise võimalus just pikaajalistel kokkusaamistel toimuvate kohtumiste ajal on arvestatavalt suur ja seda kinnitab vangla vastuses osutatud juhtumite arv. Kuigi kohus ei pea vaide ja võimaliku tulevase kaebuse perspektiive olematuteks, saab praeguse vaidluse asjaoludel pidada vangla julgeoleku tagamist kaalukamaks taotleja huvist kohtuda oma pojaga selliselt, et poja eelnev lahtiriietumisega läbiotsimine oleks välistatud. Ka taotlejale nõusoleku andmisega kaasnevat teadmist, et ta kahjustab sellega oma lapse huve, ei saa pidada antud juhul esialgse
3-21-1705 õiguskaitse kohaldamist õigustavaks kahjulikuks tagajärjeks. Siinkohal arvestab kohus muu hulgas taotleja poja vanust (poeg on 17-aastane), millest tulenevalt saab eeldada, et ta on kokkusaamisele saabudes ja enne tema suhtes läbiotsimise teostamist võimeline kujundama ise seisukohta, kas ta nõustub tema kavandatava läbiotsimisega või mitte.
15.Kohus märgib täiendavalt, et nõustub õiguskantsleri 15.12.2020. a kirjas nr 7-4/202089/20070581 avaldatud seisukohaga, et vangla peab igal võimalikul viisil vältima intensiivset lapse kehalisse puutumatusesse sekkumist ja võimalusel kasutama selleks alternatiivseid läbiotsimise meetodeid. Praeguse vaidluse asjaoludel ei saa aga võtta vanglalt esialgse õiguskaitse korras õigust sellekohase vajaduse ilmnemisel taotleja poeg ilma riieteta läbi otsida.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)