X kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses advokaadile helistamise piiramisega
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu muud selgitused Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebuse esitajale. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 16.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väidab, et vangla rikub tema õigusi, piirates helistamist ja takistades ühendust võtta advokaadiga. Kaebuse kohaselt keeldus vanemvalvur 16.05.2021 kell 8.10 vastu võtmast advokaadile määratud helistamise taotlust. Kaebuse kohaselt on vangla ka eelnevalt korduvalt takistanud kaebajal oma advokaadile helistamist. Kaebaja soovib, et vangla 3. üksuse juht lõpetaks tema õiguste rikkumise. Kaebaja leiab, et vanglaametnik on üritanud tema vanglas viibimist raskendada ja tekitanud temale depressiooni.
2.Kohus tegi Tartu Vanglale kohtunõude, paludes selgitada, kas X on pöördunud kaebuses toodud asjaoludel kohtueelselt vangla poole, kas X õigust telefoni kasutada on piiratud ning milline on parasjagu Tartu Vanglas kehtiv kord telefoni kasutamise osas, arvestades võimalikke kehtivaid piiranguid viiruse leviku tõkestamiseks.
3.Tartu Vangla esitas 01.07.2021 vastuse kohtunõudele ja edastas kohtule asjakohased menetlusdokumendid. Tartu Vangla selgituste järgi on X esitanud 18.06.2021 kahjunõude nr 113/166-1 seoses sellega, et ei saanud anda helistamise avaldust. Kahjunõuet ei ole kohtunõudele vastamise seisuga lahendatud. X õigust telefoni kasutada on piiratud alates 25.05.2021 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruse nr 7-1/1795-1 alusel.
4.Kohus jättis 13.07.2021. a määrusega X kaebuse käiguta, kohustades kaebuse esitajat kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o tasuma riigilõivu summas 15 eurot või esitama menetlusabi taotluse ja täpsustama oma kaebuse eesmärki ja nõudeid.
5.X esitas 18.07.2021 taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks põhjusel, et kaebaja viibib vanglas, ei tööta ega oma sissetulekut. X ei esitanud täiendavaid selgitusi kohtule kaebuse nõude ja eesmärgi kohta. Kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub järgnev. X esitas Tartu Vanglale 26.04.2021. a reg nr 1-13/129-1 kahjunõude, milles väitis, et vangla pole lubanud tal kahel korral (19.04. ja 21.04.2021) helistada advokaadile ja prokuratuuri. Kaebaja võttis 26.04.2021. a kahjunõude tagasi 12.05.2021 – märge ja kaebaja allkiri, inspektor-kontaktisik Taavi Lauli nimi ja allkiri kahjunõude viimase lehe pöördel (tl 9p). X esitas Tartu Vanglale 29.04.2021 pöördumise, milles taotles helistamist advokaat Rainer Objarterile ja oma elukaaslasele. X soovis luba helistamiseks 26.04.2021, 28.04.2021, 30.04.2021. X esitas 06.05.2021 pöördumise reg nr 2-3/1104-1, milles kaebas, et tema õigusi rikuti, kui ei lubatud helistada advokaadile 26.04.2021, 28.04.2021, 30.04.2021. Tartu Vangla selgitas 21.05.2021. a vastuses nr 6-30/342-2, et X taotlus oli esitatud ümbrikus, mis jõudis inspektor-kontaktisiku kätte 29.04.2021, seetõttu ei olnud võimalik X taotlust helistamise sooviga kuupäevadel 26.04.2021 ja 28.04.2021 läbi vaadata. Vangla rahuldas X taotluse, mis puudutas helistamist 30.04.2021 ja sel päeval võimaldati Xl vanglale teadaolevate andmete põhjal helistada kokku ca 69 minutit. Vangla märkis 21.05.2021 vastuses, et selleks, et ei korduks intsident, kus kinnipeetav ei saa teostada vajalikku kõnet advokaadile, soovitab vangla helistamise avalduse varasemat esitamist või anda teada toimkonnas olevatele valvuritele soovist erakorralist kõnet teostada. 18.05.2021 esitas X Tartu Vanglale pöördumise reg nr 2-3/1232-1, milles soovib kaebuse esitada seoses sellega, et vanemvalvur ütles temale, et valvurid ei võta vastu advokaadile helistamise taotlusi. Kinnipeetav soovitas vanglal väljastada valvurile kodukorra õppimiseks. Tartu Vangla vastas 16.06.2021. a vastusega nr 2-3/1232-2 Xle, et kuna kinnipeetava esitatud pöördumises ei ole toodud välja kuupäeva ja kellaaega, siis puudub võimalus kontrollida täpseid asjaolusid. X esitas 18.06.2021 uue kahjunõude reg nr 1-13/166-1, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist 1 eurot, kuna vangla on keelanud ja takistanud vähemalt viiel korral kaebajal helistada advokaadile. Kahjunõudes avaldab X rahulolematust vangla vastusega nr 2-3/1232-2.
8.Tartu Vangla kinnitas 01.07.2021 vastuses kohtunõudele, et X 18.06.2021 kahjunõue on menetluses, kuid vangla ei ole seda veel lahendanud.
9.Nagu kohus 13.07.2021. a käiguta jätmise määruse punktis 12 selgitas, tuleb kaebajal ära oodata vangla otsus 18.06.2021 esitatud kahjunõude reg nr 1-13/166-1 kohta, kui kaebaja tegelik eesmärk on nõuda vanglalt kahju hüvitamist. Seejärel on kaebajal õigus pöörduda hüvitamiskaebusega kohtusse vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8. Kohus selgitab, et riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 kohaselt peab vangla kahu hüvitamise taotluse lahendama kahe
kuu jooksul. Praeguseks ei ole veel saabunud seaduses sätestatud tähtaeg kahjunõude lahendamiseks.
10.Kohus on seisukohal, et X kaebus kuulub tagastamisele, kuna kohtule ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et kaebaja õigusi oleks rikutud. Tartu Vangla on kohtueelselt kaebajale selgitanud 21.05.2021. a vastuses nr 6-30/342-2, millisel viisil on mõistlik helistamiseks avaldusi esitada. Tartu Vangla kinnitas vastuses kohtunõudele, et vanglas toimuvad eluosakondades graafikujärgsed helistamised kahel päeval nädalas. Erakorralised helistamised (ametiasutustele ja ametiisikutele) toimuvad igapäevaselt avalduse alusel.
11.Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ punkt 13.8.2.1. järgi, kui kinnipeetaval on vajadus helistada riigiasutusse, kohalikku omavalitsusse ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale või advokaadist esindajale, tuleb tal esitada kirjalik taotlus vanglateenistuse ametnikule. Kuna vangla kinnitusel on kaebaja õigust telefoni kasutada piiratud alates 25.05.2021 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega nr 71/1795-1, siis võib olla asjakohane ka Tartu Vangla kodukorra punkt 13.8.4., mille kohaselt Kinnipeetav, kelle suhtlemisõigust on piiratud, on kohustatud esitama telefoni kasutamiseks taotluse hiljemalt helistamise päevale eelneval õhtusel loendusel. Taotluses tuleb märkida lisaks enda andmetele ka nende isikute nimed ja telefoninumbrid, kellele ta helistada soovib. Vanglateenistus kontrollib esitatud andmete tõele vastavust. Juhul, kui kinnipeetav on esitanud taotluse helistamiseks isikule, kellega suhtlemiseks tal õigust ei ole, selgitab telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik helistamisvõimaluse andmisest keeldumise põhjust. Kui soovitud telefonikõne on lubatud, valib telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik telefoninumbri ise. Tartu Vangla kodukorra punkt 13.8.5. näeb ette, et kinnipeetavale, kes on õigeaegselt esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks, võimaldatakse telefoni kasutada kodukorra punktis 13.8.1.1 või 13.8.1.2 nimetatud päeval ühel korral kuni 10 minutit.
12.Isegi, kui kaebaja kaebuses esitatud väide, et 16.05.2021 kell 8.10 keeldus valvur vastu võtmast helistamise taotlust advokaadile, on tõene, siis leiab kohus, et kaebaja õigust helistada on riivatud üksnes väheintensiivselt, sest kaebaja ei ole välja toonud kaebuses, et ta poleks saanud 16.05.2021 intsidendi tõttu helistamise taotlust esitada uuesti hiljem või oleks advokaadile jäänudki helistamata seetõttu. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et tal oleks esinenud ka erakorralise kõne vajadus. Kuna kaebaja ei ole kohtule täpsustanud oma nõuet ja kaebuse eesmärki, siis ei ole kaebaja tegelik tahe kohtule ka üheselt arusaadav.
13.Tartu Vangla vastusest nr 6-30/342-2 tuleneb, et kaebaja ei saanud tõepoolest helistada
26.ja 28. aprillil, kuid vangla on kaebajale selgitanud, miks taotlust ei jõutud õigeaegselt läbi vaadata ja vangla on kaebajale ka selgitanud, kuidas tuleb taotlus helistamiseks esitada.
14.Kohus leiab, et esitatud kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline ja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohus peab põhjendatuks kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
15.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
16.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus sisuliselt. Kohus jätta kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
17.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärkidega, kuna määrus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.