2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus läbivaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R. T esitas Sotsiaalkindlustusametile 15.02.2021 taotluse vägivallakuriteo tagajärjel saadud püsivast töövõimetusest tingitud kahjude hüvitamiseks. Taotlusele lisati:
1.SA Tartu Ülikooli Kliinikumi väljavõte haigusloost;
Eesti Töötukassa 29.01.2020 otsus nr TVH/20/004279 puuduva töövõime kohta;
3.Eesti Töötukassa 30.01.2020 otsus nr TVT/20/005635 töövõimetoetuse määramise kohta;
4.Politse- ja Piirivalveameti kiri kriminaalmenetluse algatamise ja lõpetamise kohta. Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna poolt 27.11.2020. a väljastatud vastuskirjas antakse teada, et 28.06.2019. a on alustatud kriminaalmenetlust nr 19244000657 KarS §121 lg 1 järgi seoses juhtumiga, mis leidis aset 24.06.2019 kella 00.15 ajal Kasteheina tn 1, Ahtme linnaosas, Kohtla-Järve linnas, Ida-Viru maakonnas, kus võõras meesterahvas lõi R. T t rusikaga paremale pea oimu ja lõua piirkonda, millega tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Meditsiiniabi saamiseks kannatanu ei olnud pöördunud. Kriminaalasi nr 19244000657 on 31.01.2020.a lõpetatud KrMS §2001 lg 1 alusel (kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu) ja saadetud arhiivi.
2.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) otsusega nr KTO683 05.03.2021 ei määratud R. T kuriteoohvri riikliku hüvitist. Otsuse põhjendused olid alljärgnevad : Ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 8 lõike 1 punkti 2 ja 3 alusel mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on raske tervisekahjustus või vähemalt neli kuud kestev tervisehäire. Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt on R. T l Eesti Töötukassa poolt 13.01.2020
3-21-1318 tuvastatud puuduv töövõime seoses üldhaigestumisega. Ekspertarst Aune Tamme 03.03.2021. a arvamuse kohaselt ei ole võimalik R. T tervisehäireid seostada 24.06.2019 toimunud intsidendiga. Taotleja probleemid on alanud palju varem enne nimetatud kallaletungi, mistõttu ei ole võimalik seostada psüühikahäirete teket nimetatud kuriteoga. Eeltoodust tulenevalt ei ole R. T töövõime puudumine seotud vägivallakuriteoga. Seega puudub alus kuriteoohvri riikliku hüvitise määramiseks. SKA 26.05.2021 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
3.R. T esitas 16.06.2021 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse ja ühtlasi soovis ka riigi õigusabi. Kaebaja leiab kaebuses, et uute faktide alusel tema terviseseisundi kohta, mis olid saadud mais 2021.a., palun kohtul annulleerida sotsiaalameti otsus „KTO683“ 05 märtsist 2021.a. kuna see on õigusvastane ja tema õigusi rikkuv. Samuti palub ta kohtul kohustada sotsiaalametit uuesti läbi vaatama tema taotlus materiaalse abi osutamiseks raskete kuritegude ohvritele. Kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud.
4.Halduskohus küsis SKAlt kaebuse materjale ja seisukohta esitatud kaebuse kohta.
5.SKA esitas 29.06.2021 kohtule seisukoha. Sotsiaalkindlustusamet jättis 05.03.2021 R. T le määramata kuriteoohvri riikliku hüvitise. 03.04.2021 esitas isik vaide koos uue dokumendiga. Sotsiaalkindlustusamet vaatas vaide läbi, arvestas seejuures ka uue dokumendiga ning tegi vaideotsuse 26.05.2021. R. T ei ole pärast vaide esitamist, s.o 03.04.2021, uusi taotlusi või dokumente Sotsiaalkindlustusametile esitanud, sh ka kaebuses viidatud uusi asjaolusid. Sotsiaalkindlustusametile kohtu poolt edastatud dokumentide hulgas ei ole dokumente maikuus 2021 ilmnenud uute asjaolude kohta. Juhul kui on ilmnenud uued asjaolud, mis annavad aluse hüvitise määramiseks, on isikul õigus pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole menetluse uuendamiseks ja asja uueks läbi vaatamiseks. Maikuus 2021 ilmnenud asjaolud ei mõjuta märtsis 2021 tehtud otsust või maikuus tehtud vaideotsust, kui need ei olnud otsuste tegemise ajal Sotsiaalkindlustusametile teada.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus tõlgendab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust vastavalt kaebaja tahtele ning saab aru, et kaebaja nõuab SKA 5.03.2021 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, kuna maikuus 2021 ilmnesid uued asjaolud. 7.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 8.Kaebaja nõuab SKA 5.03.2021 otsuse tühistamist, kuna talle jäeti kuriteoohvri riiklik hüvitis määramata ja nüüd on ta saanud mais 2021 uued faktid, mistõttu tuleb teha uus otsus. Vastustaja leidis, et R. T ei ole pärast vaide esitamist, s.o 03.04.2021, uusi taotlusi või dokumente Sotsiaalkindlustusametile esitanud, sh ka kaebuses viidatud uusi asjaolusid. Sotsiaalkindlustusametile kohtu poolt edastatud dokumentide hulgas ei ole dokumente maikuus 2021 ilmnenud uute asjaolude kohta. Juhul kui on ilmnenud uued asjaolud, mis annavad aluse hüvitise määramiseks, on isikul õigus pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole menetluse uuendamiseks ja asja uueks läbi vaatamiseks. Maikuus 2021 ilmnenud asjaolud ei mõjuta märtsis 2021 tehtud otsust või maikuus tehtud vaideotsust, kui need ei olnud otsuste tegemise ajal Sotsiaalkindlustusametile teada.
9.Kohus leiab, et lähtuvalt haldusasja materjalidest on esitatud kaebus ilmselgelt väheste edulootustega, kuna kaebajal maikuus 2021 ilmnenud asjaolud ei mõjuta märtsis 2021 tehtud
3-21-1318 otsust või maikuus tehtud vaideotsust, kui need ei olnud otsuste tegemise ajal Sotsiaalkindlustusametile teada.
10.Kohtu hinnangul on kaebajal õigus uute ilmnenud asjaolude korral, mis annavad SKAle aluse hüvitise määramiseks uuesti pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole menetluse uuendamiseks ja asja uueks läbi vaatamiseks.
11.Tuginedes SKA 29.06.2021 vastuses toodud faktilistele asjaoludele, leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning kohus ei pea kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja riigi õigusabi taotlust ning jätta kaebust riigilõivu tasumiseks käiguta. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata. 12.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.