Korrakaitse › Muu korrakaitse

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 § 45 lg 2 p-le 5 ei tohi evakuatsioonitee olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. Siseministri määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded § 2 lg 1 näeb ette, et põlevmaterjal ladustakse ehitises selliselt, et see ei põhjustaks tuleohtu, ei takistaks evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise võimalikkust. Põlevmaterjali ei ladustata evakuatsiooniteedel. Evakuatsiooniteele ei tohi paigutada selliseid esemeid ega seadmeid, mis suurendavad põlemiskoormust või suitsu eraldamise tõttu ohustavad isikuturvalisust. 1.3 TuOS § 3 lg 1 p 6, § 6 lg 1; siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 11, § 12 lg 5, lg 6 p 2, § 14 lg 1 ja lg 5, § 55 lg 2; Eesti Standard EVS 871: 2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“ p 5.1 alusel - eraldada korterelamu kelder evakuatsioonitrepikodadest omaette tuletõkkesektsiooniks. Ettekirjutuse põhjenduse kohaselt kontrollkäigu raames tuvastati, et kelder evakuatsioonitrepikodadest ei moodusta omaette tuletõkkesektsiooni – korterelamu evakuatsioonitrepikojast keldrisse viib kolm ust (kaks nendest on metalluksed ja üks nendest on vana puidust uks). 02.04.2020 kinnitas kaasomanik X oma e-kirjas, et parempoolne metalluks on tulekindel. Haldusmenetluse raames ei esitatud dokumentatsiooni või pilte eelpool nimetatud uste tuleohutusnõuetele vastavuse kohta (tuletõkkeuste sertifikaat, deklaratsioon). Antud olukorras keldrist alguse saava tulekahju puhul ei ole takistatud tule ja suitsu levik evakuatsioonitrepikotta ja korteritesse, mistõttu ehitisest ei ole tagatud ohutu evakuatsioon. TuOS § 3 lg 1 p 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni. Evakuatsiooni tagamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks, päästetööde kergendamiseks ja varakahjude piiramiseks peab ehitis olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Hoone jaotatakse tuletõkkesektsioonideks selliselt, et tulekahju ühes tuletõkkesektsioonis põhjustaks võimalikult vähe ohtu hoonele, inimestele, varale või keskkonnale ning kahju piirduks selle tuletõkkesektsiooniga, milles tulekahju alguse sai. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 § 12 lg 6 p 2 kohaselt eraldatakse evakuatsioonitrepikoda omaette tuletõkkesektsiooniks ning § 12 lg 6 p 17 eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks ka kelder. Tuletõkkesektsioon moodustatakse seintest, põrandatest, lagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu tihenditest ja teistest hoone osadest. Tuletõkkekonstruktsioonis või sellega koos kasutatav materjal ei tohi vähendada tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust ning tuletõkkekonstruktsiooni läbiv tehnosüsteem ei tohi suurendada suitsu ja tule levikut. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50 protsenti tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Täpsemad nõuded tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusele on toodud sama määruse lisas 4. Tuletõkkeuks, mille kaudu pääseb evakuatsiooniteele või evakuatsioonitrepikotta, peab lisaks tulepüsivusele vastama minimaalselt nõudele S200. Avatäidete paigalduseks või kinnituseks kasutatakse materjale, mille tuletundlikkus on vähemalt B. Vastavalt Eesti Standardi EVS 871: 2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“ p-le 5.1 tuleb tuletõkke- ja evakuatsiooniuksed kinnitada tihedalt ja tugevalt tootjapoolse paigaldus- ja kasutusjuhendi kohaselt ümbritsevate konstruktsioonide külge. Paigaldusvahede tihendamisel tuleb kasutada tootja paigaldusjuhendis toodud materjale ning järgida nende kasutusviisi. Tuletõkkekonstruktsiooni ehitustööde teostamise (sealhulgas tuletõkkeukse paigaldamine ja kommunikatsioonidest läbiviikude tihendamine) nõuetele

vastavuse tõendamiseks peab töö teostaja koostama kaetud tööde akti. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 rakendussätete § 55 lg 2 kohaselt, enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama sama määruse §-des 12–14, 32–33, 341 ning 6ndas peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lg 6 p 3 kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

päästemeeskonna abil, kui tulekahju korral evakuatsioonipääsu kasutada ei saa. Kortermajades on korteri hädaväljapääsuks aken, mille kaudu inimesi päästesündmuse käigus evakueeritakse. Inimeste evakueerimine kõrgema korruse akende kaudu toimub redelauto abil. 5.2 Päästesündmuse lahendamisel on päästetööde teostamine aeg-kriitilise tähtsusega, seetõttu on kehtestatud tuleohutusnõuete eesmärgiks tagada tuleohutus ennetavalt, võimaldamaks pääste-sündmuse korral selle tõrgeteta lahendamine ning vältimaks selle käigus raskete tagajärgede tekkimise. 5.3 Juhul kui ettekirjutus on täidetud ning esemed ära viidud, tuleb ettekirjutuse adressaatidel sellest ettekirjutuse andjat teavitada ja lisada ka vastavad tõendid. Adressaate on sellest ka teavitatud. Haldusmenetluse ajal olid esemed trepikojas, mida tõendavad haldusmenetluses kogutud tõendid, sh fotomaterjal. Kaebuses kaebaja avaldab, et ei mõista, miks ohtu võivad evakuatsiooniteel asuvad lillepotid endast kujutada ning kuidas lillepotid on põlevmaterjal. Evakuatsiooniteel asjade ladustamise keeld on elementaarne tuleohutusenõue, kuna evakuatsiooniteel asuvad esemed võivad ohustada hoone kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. Lilled on samuti põlevmaterjal, samuti lille ümber olev plastmassist lillepott, mis ühtlasi levitavad põlemise käigus ohtlikke mürkgaase. Arvestada tuleb ka seda, et tulekahju korral evakueerimine toimub kiireloomuliselt ning pingelises olukorras, ka öisel ajal halvenenud nähtavusega, kus ka aknalaual olevad lillepotid võivad kergesti kukkuda evakuatsiooniteele ohustades turvalist evakuatsiooni. Evakuatsiooniteel asuvate esemete tõttu võib olla raskendatud inimeste evakueerimine tulekahju korral, esemed võivad põhjustada otseselt füüsilisi vigastusi, samuti viibib takistuste korral hoonest väljumine ning inimesed viibivad seetõttu kauem suitsuses ruumis. Põlevmaterjalist esemed omakorda suurendavad põlemiskoormust või suitsu eraldamise tõttu ohustavad isikuturvalisust. Samuti võivad esemed takistada päästetööde läbiviimist. 5.4 Ettekirjutuse kohaselt tuleb eraldada kortereramu kelder evakuatsioonitrepikodadest tuletõkkesektsiooniks, seega tuleb tagada kolme tuletõkkeukse olemasolu. Kohustuse paigaldada tuletõkkeuksed täitmise tähtaeg on 01.10.2020. Kaasomanikud peavad solidaarselt tagama, et tuletõkkesektsioon saaks tähtajaks moodustatud ja ettekirjutus täidetud. Ettekirjutus loetakse täidetuks, kui kõik tuletõkkeuksed on paigaldatud. Kaasomanike kasutuskord on kaasomanike sisesuhte küsimus ja sel on tähendus kaasomanike omavahelistes suhetes. 5.5 KorS § 27 kohaselt on pädeval korrakaitseorganil ohukahtluse korral õigus kohaldada seaduses ette nähtud meetmeid ohu olemasolu väljaselgitamiseks. Vastustaja juhib tähelepanu, et antud juhul pole asjakohaseks normiks päästeseaduse § 13, vaid TuOS § 39, mis teeb viite KorS-s sätestatud meetmetele, sh KorS § 50. KorS § 50 lg 1 p 3 alusel võib seaduses sätestatud korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses. Seega oli vastustajal õigus valdusesse siseneda ka nõusolekuta. Vahetut sundi sisenemisel ei kasutatud, vaid uks avati hoones viibija poolt. Haldusmenetluse

käigus teavitati kaasomanikke kontrollkäigu kuupäevast ja kaebaja on kaebuses avaldanud, et kaasomanikud olid käigust teadlikud, kuid keeldusid juures viibimast. Riikliku järelevalve menetlus alustati esimese menetlustoiminguga ning haldusmenetluse alustamisest teavitati kohapeal. Haldusmenetluse alustamise aluseks konkreetsel juhul ei olnud ohuprognoos, vaid vastustajale 05.02.2020 AS X kinnisvarahalduri poolt tehtud pöördumine, milles teatati ohukahtlusest. Seega leiab vastustaja, et valdusesse sisenemine oli õiguspärane. Kuigi see ei puutu antud juhul asjasse, selgitab vastustaja, et ka juhul, kui ohukahtlusest poleks teatatud, tuleb Päästeameti peadirektori poolt 08.07.2014 käskkirjaga nr 311 kinnitatud ohuprognoosi lk 67 kohaselt kortermaja tuleohutusnõuete täitmist hinnata kord 10 aasta jooksul. Antud objektil pole viimase 10 aasta jooksul tuleohutuskontrolli teostatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.