X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 31.01.2020. a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 4.2-1/9452-17 ning 27.03.2020. a vaideotsuse nr 4.2-1/2578-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X , esindaja Kaspar Noor Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Politsei- ja Piirivalveametile 15.06.2021 kohtule korduvalt esitatud dokumendid (Politsei- ja Piirivalveameti 17.01.2020. a kutse nr 4.2-1/9452-15 kaks eksemplari, kaebaja abikaasa 22.01.2020. a e-kirja üks eksemplar ning Politsei- ja Piirivalveameti 25.02.2020. a vastuskirja nr 4.2-1/9452-19 üks eksemplar).
Kuulutada haldusasja nr 3-20-802 menetlus kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.07.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-20-802
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 31.01.2020. a otsusega nr 4.2-1/9452-17 (digitoimiku lk (dtl) 76–80) tunnistati kehtetuks X (edaspidi ka kaebaja) digitaalne relvaluba DL10001796 (resolutsiooni p 1), kohustati kaebajat andma laskemoon PPA Ida prefektuurile (resolutsiooni p 2) ning kohustati teda relvade ja laskemoona võõrandamiseks (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad.
1.1.Politsei reageeris 12.05.2019 väljakutsele, milles politseid teavitati, et kaebaja lubab endalt tulirelvaga elu võtta, kui tema abikaasa sõidab koos oma ema ja õega reisile. Politseid nähes muutus kaebaja agressiivseks. Segase jutu ajamise ja enesetapu ähvarduse tõttu kutsuti kohale kiirabi, politsei võttis kaebaja relvad hoiule ning ta toimetati Tallinna Psühhiaatriakliinikusse ja seejärel Rakvere politseijaoskonna arestimajja. Kaebaja toimetati psühhiaater dr Mari Viigi (Viik) saatekirja alusel 13.05.2019 ravile Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikusse. Kaebajat 13.05.2019 Pärnusse sõidutanud piirkonnapolitseinik kirjeldas, et sõidu ajal esines kaebajal korduvalt ärevushäireid, ta hakkas mitmel korral hüsteeriliselt nutma, vahepeal rahunes, siis naeris ja lisaks tunnistas, et tal on tervisega probleemid. Eelnimetatud sündmuste pinnalt tekkis PPA-l kahtlus, et kaebajal võib esineda relvaloa omamist välistav tervisehäire.
1.2.Perearst dr Maire Suurkivi 21.06.2019. a tõendi nr 7133 ja 21.06.2019. a soetamisloa või relvaloa taotleja tervisetõendi nr 381 (dtl 128–130) kohaselt esinevad kaebajal soetamisloa või relvaloa saamist välistavad tervisehäired. Psühhiaater dr M. Viigi 19.07.2019. a tõendi nr 4344 (dtl 119–121) kohaselt ei ole kõrgemas etapis relvaloa andmist välistavat tervisehäiret diagnoositud ja kaebaja vajab ohtlikkuse hindamiseks kliinilise psühholoogi kordusuuringut. Psühhiaater dr M. Viigi 02.09.2019. a tõendi nr 4360 (dtl 122) kohaselt ei ilmnenud kliinilise psühholoogi E. Raudla poolt 13.08.2019 teostatud kompleksuuringul psüühilistes funktsioonides relvaloa ennetähtaegse katkestamise kriteeriume.
1.3.PPA 05.09.2019. a otsusega nr 4.2-1/9452-1 peatati kaebaja digitaalse relvaloa DL10001796 kehtivus kuni 08.04.2024. Kaebaja esitas PPA-le eelnimetatud otsuse peale vaide. PPA rahuldas 30.10.2019. a vaideotsusega nr 4.2-1/9452-6 kaebaja vaide, tunnistas PPA otsuse nr 4.2-1/9452-1 kehtetuks ja kohustas PPA Ida prefektuuri koostama uue otsuse.
1.4.Perearst dr M. Suurkivi kinnitas 04.12.2019. a vastuses PPA-le (dtl 125–127), et kaebajale on pandud diagnoosid, mis välistavad soetamisloa ja relvaloa andmise. Samas on perearstil kahtlus, et ühe diagnoosi osas on tehtud hüperdiagnostikat ja teiste diagnooside osas võiks teatud tingimustel relvaloa saamine olla võimalik. Perearst on teinud selguse saamiseks kaebajale ettepaneku pöörduda kõrgema ravietapi psühhiaatri poole. Perearsti poolt väljastatud tõendi otsus kehtib seni, kuni ta on saanud teisese arvamuse kõrgema etapi psühhiaatrilt.
1.5.Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilli 24.01.2020. a vastuse kohaselt (dtl 210–211) on kaebaja viibinud ravil SA-s Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik 23.10.2017– 24.11.2017 ja 13.05.2019–16.05.2019 ning tal diagnoositud haigused (paanikahäire (F41.0) ning isiksus- ja käitumishäire (F07.8)) on relvaloa andmist välistavaks asjaoluks relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 2 mõistes.
1.6.Kaebaja esitas PPA-le omapoolsed arvamused ja vastuväited, milles leidis, et tal ei ole tuvastatud psüühika- või käitumishäireid, mis tingiks väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamise.
1.7.Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku 24.01.2020. a vastuses ja perearst dr M. Suurkivi 21.06.2019. a tervisetõendis nr 381 on kinnitatud, et kaebajal esinevad soetamisloa või relvaloa saamist välistavad tervisehäired. PPA-l puudub alus kahelda arstide seisukohas relvaloa saamist välistavate tervisehäirete olemasolu kohta. RelvS § 43 lg 3 p 2 koosmõjus RelvS § 36 lg 1 p-ga 2 rakendamisel puudub haldusorganil kaalutlusõigus ja kaebaja relvaluba tuleb tunnistada kehtetuks.
2(9)
3-20-802
1.8.RelvS § 34 lg 1 p 1 ja RelvS § 35 lg 2 p 3 alusel tohib relvaloa väljastada isikule, kes on esitanud tervisetõendi. Kehtiv tervisetõend kaebajal puudub.
1.9.Kaebaja käitumine, tema lähedaste räägitu ja politseiametnike ütlused loovad põhjendatud kahtluse, et kaebaja võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust (RelvS § 43 lg 21). Abikaasa kinnitusel võib kaebaja ärrituda pisiasjade peale ja ta ei suuda äkkvihahoogude puhul oma käitumist kontrollida. Kaebajat ravile viinud politseiametnik on kirjeldanud tema ebastabiilselt käitumist.
2.Kaebaja esitas 18.03.2020 PPA-le vaide (dtl 81–86) PPA 31.01.2020. a otsuse nr 4.2-1/9452-17 kehtetuks tunnistamiseks. Vaide kohaselt on menetleja hinnanud tõendeid valikuliselt ja erapoolikult. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks ohustanud enda või teiste elu või tervist. Kaebaja abikaasalt menetlusväliselt teabe kogumine ei oma tõenduslikku väärtust. Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus viibimine ei anna alust kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamiseks, kuna andmed tema kohta on vastuolulised. Kaebaja vaimse tervise vastavust relvaloa taotlejale esitatavatele nõuetele saab hinnata vaid vastava eriala spetsialist ning perearstil puudub selleks pädevus. Kahtluse korral oleks võinud PPA määrata psühhiaatrilise ekspertiisi kaebaja vaimse tervisega seotud asjaolude kindlaks tegemiseks.
3.PPA jättis 27.03.2020. a vaideotsusega nr 4.2-1/2578-2 (dtl 87–92) kaebaja 18.03.2020. a vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.PPA 31.01.2020. a otsuses on ekslikult leitud, et kaebaja suhtes esineb RelvS § 43 lg-s 21 toodud asjaolu. Tegemist on ilmselge ebatäpsusega, mis ei muuda vaidlusaluse otsuse sisu. Kaebaja on enda ja teise isiku turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu tulirelvi omama, tema käitumine on ettearvamatu, teda ennast ja teisi isikuid ohustav ning tema suhtes esineb RelvS § 43 lg-s 31 toodud alus. Seda kinnitavad 12.05.2019. a sündmuste kohta kogutud tõendid, sh politsei ühtses infosüsteemis registreeritud teade nr 3100190252907, patrullpolitseiniku 28.05.2019. a ettekanne (dtl 118), piirkonnapolitseiniku 19.06.2019. a iseloomustus (dtl 124), vanemuurija 13.05.2019. a kõne kaebaja abikaasale, piirkonnapolitseiniku ja noorsoopolitseiniku 15.05.2019. a järelkontrolli teostamisel abikaasa antud selgitused ning lastekaitsespetsialisti 19.06.2019. a vestlusel abikaasa antud selgitused. Kaebaja abikaasalt mitme erineva ametniku kogutud teabe sisu on fikseeritud ja kontrollitav. Lisaks sellele, et kaebaja lubas end maha lasta, kinnitavad tema ohtlikkust nii endale kui ka teistele tema digiloos leitavad diagnoosid. Isik, kellel on diagnoositud raskekujuline psüühikahäire, kes käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul eesmärgiga hoida oma käitumine kontrolli all ning kes lubab ennast tulirelvast tükkideks lasta, on ilmselgelt ettearvamatu käitumisega, endale ja teistele ohtlik. Selleks, et hinnata relvaomaniku ohtlikkust, ei ole ilmtingimata oluline, et isik oleks rikkunud relvaseadust või mõnda muud õigusakti või karistatud tema ohtlikkust väljendava teo eest.
3.2.Kaebaja ei vasta enam relvaseadusega kehtestatud nõuetele ja tal esineb relvaloa andmist välistav tervisehäire. Kaebajal puudub kehtiv tervisetõend, mis on eelduseks relvaloa omamisel. Perearst M. Suurkivi 21.06.2019. a tõendist nr 7133, tervisetõendist nr 381 ja Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku 24.01.2020. a vastusest nähtub, et kaebajal diagnoositud haigused on relvaloa väljastamist välistavaks asjaoluks. Kui arstide antud hinnang relvaomaniku tervislikule seisundile on vastuoluline, siis on ainuõige pöörduda kõrgemasse ravietappi. PPA ei saa hinnata isiku tervislikku seisundit ega ole seda ka teinud. PPA lähtus relvaloa kehtetuks tunnistamisel õigesti kahe arsti (perearst ja psühhiaater) kinnitusest, et kaebajal esineb relvaloa andmist välistav tervisehäire.
3.3.Kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine on vältimatu nii tema tervisliku seisundi kui ka käitumise tõttu. Samuti on see sobiv ja mõõdukas meede teiste isikute elu ja tervise ning avaliku korra kaitse tagamiseks.
3(9)
3-20-802
4.X esitas 29.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 31.01.2020. a otsuse nr 4.21/9452-17 ja 27.03.2020. a vaideotsuse nr 4.2-1/2578-2 tühistamiseks järgmistel põhjustel.
4.1.PPA on asunud hindama kaebaja tervislikku seisundit, võttes seisukoha, et kaebajal on raskekujuline psüühikahäire, mis välistab talle relvaloa andmise. PPA ei ole teinud kindlaks, millise psüühikahäirega on tegemist, ning viitab tõenditele (I. Tatari 24.01.2020. a vastus ja M. Suurkivi 04.12.2019. a vastus), mida kaebajale tutvustatud ei ole. Relvaloa väljastamisele eelnes põhjalik tervisekontroll ning relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. PPA ei ole hinnanud ega arvestanud psühhiaater M. Viigi 02.09.2019. a tõendit kaebaja tervisliku seisundi kohta. Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus viibimine ei anna alust kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamiseks, kuna andmed tema kohta on vastuolulised (dtl 95). Psühhiaater M. Viik ei ole väitnud, et kaebajal esineks tervisehäire, mis annaks aluse tema relvaloa kehtetuks tunnistamiseks, ning perearst ega politseiametnik ei ole pädevad vastavat järeldust tegema.
4.2.Perearsti 08.04.2020. a tervisetõendist nr 404 (dtl 96–97) ja psühhiaatri 03.04.2020 ambulatoorse epikriisi väljavõttest (dtl 98–99) nähtub, et kaebajal ei esine meditsiinilisi takistusi soetamisloa või relvaloa ning relvade omamiseks.
4.3.Vaideotsuses esinevad loogikavead. Kui isik soovib ennast maha lasta, siis on ta ohtlik endale, mitte teistele. Relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuses toodud normide loetelust ei selgu, millisel alusel kaebaja relvaluba kehtetuks tunnistati ja milles seisneb kaebaja mittevastavus. PPA on tuginenud kirjeldusele, vestlusele ja telefoni teel antud kinnitusele, kuid pole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kaebaja ohtlikkus temale endale või teistele. Vastustaja väited relvaomaniku ohtlikkuse hindamise kohta on meelevaldsed, vastuolus kehtiva õigusega ja selline tõlgendus viiks kontrollimatute suvaotsuste koostamiseni. Järeldus kaebaja käitumise ettearvamatuse kohta on väär ja ka PPA on tuvastanud, et alkoholiga kaebajal probleeme ei ole. PPA ei ole vaides välja toodud asjaoludega arvestanud. Samuti ei ole PPA nõuetekohaselt teostanud kaalutlusõigust, kuna põhjendused on formaalsed ning arvestatud ei ole kõikide tõendite ja asjaoludega. Otsus kahjustab ebaproportsionaalselt kaebaja huve, kuna ta kaotab võimaluse tegeleda harrastusega (jahil käimine) ja kannatab materiaalselt relvade sundvõõrandamise tõttu.
5.Tallinna Halduskohus andis 05.05.2020. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
6.Tartu Halduskohus võttis 02.07.2020. a määrusega kaebuse menetlusse.
7.PPA palus 01.08.2020. a vastuses jätta kaebus järgmistel põhjendustel rahuldamata.
7.1.Vaidlustatud haldusaktid on ammendavalt põhjendatud ning otsuste tegemisel on arvesse võetud kõiki haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid. Menetleja on uurinud kõiki tõendeid põhjalikult ja igakülgselt, konsulteerinud erialaspetsialistidega, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning andnud võimaluse seletuste andmiseks kaebaja lähikondsetele, sh abikaasale.
7.2.Relva soetamise ja kasutamise õigus omandatakse üksnes siis, kui kõik selleks vajalikud tingimused on täidetud ja puuduvad seda välistavad asjaolud. Tulirelva omajale seatud kõrgendatud nõuded on seatud selleks, et tagada nii relvaomaniku enda kui ka teiste isikute turvalisus (ülekaalukas avalik huvi). RelvS § 43 lg 3 p 2 paneb PPA-le kohustuse tunnistada relvaluba kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam relvaseadusega kehtestatud nõuetele või mh juhul, kui esineb RelvS § 36 lg 1 p-s 2 nimetatud asjaolu – raskekujuline psüühikahäire. Vabariigi Valitsuse 21.06.2007. a määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (määrus nr 179) § 2 sätestab soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning § 5 lg 4 kohustab tervisekontrolli tegijat tegema kindlaks, kas taotlejal esineb §-s 2 loetletud tervisehäireid. Lisaks võib PPA RelvS § 43 lg 31 alusel tunnistada
4(9)
3-20-802 soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.
7.3.Pika ja põhjaliku menetluse käigus leidis kinnitust, et kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine on vältimatu nii tema tervisliku seisundi kui ka käitumise tõttu. PPA-l on imperatiivne seadusest tulenev kohustus arvestada relvaloa väljastamise otsustamisel seaduse alusel kehtestatud nõuetele vastava tõendi olemasolu, mis konstateerib jäigalt „jah/ei“ vormis määruse nr 179 § 2 lg-s 1 nimetatud tingimuse olemasolu. Alusetu on kaebaja etteheide, nagu oleks PPA ise asunud kaebaja terviseseisundit hindama. PPA on püüdnud saada vastuolulisi hinnanguid arvestades selge vastuse konkreetsete psüühikahäirete olemasolu, mitte nende olemuse kohta. Vastava konkreetse vastuse on andnud Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku psühhiaatri I. Tatari koostatud ja kliiniku juhataja R. Pilli allkirjastatud vastus selle kohta, et kaebajal esineb määruse nr 179 §-s 2 kirjeldatud raske psüühikahäire.
7.4.Alusetu on kaebaja etteheide selle kohta, nagu PPA varjaks perearstilt, psühhiaatritelt ja psühholoogilt edastatud kaebaja terviseandmeid. PPA ning raviasutuste vaheline kirjavahetus annab PPA-le informatsiooni selle kohta, millise diagnoosi on raviarst kaebajale määranud. Andmed, mida PPA-le edastati, pidid kaebajale teada olema oluliselt varem ning kaebajale ei saanud olla üllatus, millise diagnoosi arst talle pani. Lisaks on kaebajal patsiendina õigus saada raviasutuselt täiendavat teavet.
7.5.2020. a aprillis koostatud arstitõendid ei saa olla aluseks sama aasta jaanuaris tehtud otsuse ümberhindamiseks ega mõjutada selle õiguspärasust. Seetõttu ei ole koos kaebusega esitatud arstitõendid praeguses vaidluses asjakohased.
7.6.Raviarst (erispetsialist ega perearst) ei ole pädev otsustama, kas isikule on võimalik väljastada relvaluba. Tervisetõend kinnitab üksnes seda, kas isikul esineb või ei esine raskekujuline psüühikahäire. Isiku raviplaan ning hospitaliseerimise või ambulatoorse ravi vajadus ei oma relvaloa väljastamise otsustamisel õiguslikku kaalu. Kaebaja ei saa aru oma terviseseisundi tõsidusest ega oska varasema põhjal teha järeldusi oma terviseseisundi ohtlikkuse kohta. Tegemist on oluliselt varem alguse saanud korduva probleemiga. Ei ole välistatud, et haigussümptomid korduvad niipea, kui tekib stressirohke olukord või kui raviarsti juhiseid ei järgita. See on ka põhjuseks, miks on seaduses määratud otsuse tegemine, lähtudes üksnes tervisehäire olemasolu faktist.
7.7.Õigustatud on järeldus, et kaebaja käitumine on olnud ettearvamatu. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad kaebaja terviseseisundi kõikumist vähemalt kolme aasta vältel alates aastast 2017. Samuti nähtub tõenditest, et kaebaja seisund võib ootamatult halveneda. Kui aprillis 2019 väljastati isikule tervisetõend, mis kinnitas, et tal puuduvad relvaloa väljastamist välistavad tervisehäired, siis järgmisel kuul võttis olukord ootamatult halva pöörde. Seejärel püüdsid arstid mitme kuu vältel leida vastuseid küsimustele kaebaja terviseseisundi kohta. 2020. a jaanuaris andis Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja hinnangu, et kaebajal esineb relvaloa väljastamist välistav tervisehäire, ning kaebusele lisatud arstitõenditest nähtub, et alles aprilliks saadi olukord kontrolli alla. Seejuures on viimati väljastatud tõendid antud tingimuslikult, välistamata ootamatuse faktorit. Ohumärgiks on asjaolu, et kaebaja ei suuda hinnata oma olukorra tõsidust. Kaebajal on esinenud meeleolukõikumisi ja labiilset ettearvamatut käitumist. Arstitõendid kinnitavad, et relvaloa väljastamine saab toimuda üksnes tingimusel, et isik peab kinni talle määratud raviplaanist.
8.Kaebaja esitas 08.04.2021 kohtule avalduse perearst dr M. Suurkivi 29.03.2021. a tervisetõendi nr 434 asja juurde võtmiseks, et tõendada soetamisloa või relvaloa saamist välistavate tervisehäirete puudumist.
9.Kaebaja esitas 16.05.2021 kohtule täiendava seisukoha, milles leidis, et vastustaja pole esitanud ühtegi tõendit seoses kaebaja väidetava enda ja teise isiku turvalisust ohustava käitumisega. Kaebaja pereliikmed ennast kaebaja poolt ohustatuna ei tundnud ega esitanud 5(9)
3-20-802 sellega seonduvalt kuriteokaebust või muud avaldust. Vastustaja on püüdnud luua tõendeid menetlusnorme eirates, meelitades kaebaja abikaasat ütlusi andma (dtl 148). PPA 13.01.2020. a e-kiri (dtl 149) tõendab, et vastustajal ei olnud teavet, kas kaebaja kujutab tulirelvaga ohtu endale või teistele. Samuti tõendab nimetatud e-kiri, et vastustajal puudus alus arvata, et kaebaja kedagi teist ohustab, sest küsimused olid suunatud sellele, kas kaebaja on ohustanud iseennast. Kaebaja ei ole rikkunud ühtegi relvaseaduse sätet ning tema suhtes ei ole alustatud ühtegi süüteomenetlust seoses sellega, et ta on mingil põhjusel sobimatu tulirelvi omama või kasutama või kujutab endast tulirelvadega kellelegi ohtu. RelvS § 43 lg 31 alusel kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine on alusetu ja ebaproportsionaalne meede.
10.Kohus otsustas 04.06.2021. a määrusega võtta kaebaja poolt 08.04.2021 ja 16.05.2021 kohtule esitatud tõendid haldusasja materjalide juurde ja vaadata asi läbi kirjalikus menetluses, palus vastustajal esitada kohtule täiendavad selgitused ja tõendid, andis pooltele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks, teavitas pooli asjas lahendi teatavaks tegemise ajast ning otsustas asendada otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X. Kohus pikendas 07.06.2021. a määrusega menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks määratud tähtaegu ning muutis sellest tulenevalt otsuse avalikult teatavaks tegemise aega.
11.PPA selgitas 15.06.2021. a vastuses kohtule PPA 31.01.2020. a otsuses nr 4.2-1/9452-17 viidatud Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja R. Pilli 24.01.2020. a vastusega seonduvat ning täpsustas 16.06.2021. a vastuses täiendavalt, et viide nimetatud R. Pilli vastusele oli korrektne. Seoses kaebaja poolt esitatud uue tervisetõendiga juhtis vastustaja tähelepanu Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja R. Pilli hinnangule, mille kohaselt kaebajal diagnoositud haigused on relvaloa andmist välistavaks asjaoluks. Selleks, et hinnata uut tervisetõendit, peaks kaebaja esitama mh tõendid selle kohta, et ta on nüüdseks tervenenud. Ei saa ignoreerida fakti, et isik on ähvardanud endalt relva kasutades elu võtta. Haldusakti õiguspärasust ei mõjuta enam kui aasta hiljem välja antud perearsti tõend. Kui relvaloa väljastamist välistavad asjaolud on ära langenud, on kaebajal õigus esitada taotlus uue relvaloa väljastamiseks.
12.Kaebaja esitas 15.06.2021 menetluskulude nimekirja ja palus määrata menetluskulud summas 2299 eurot vastustaja kanda.
13.Vastustaja esitas 22.06.2021 seisukoha kaebaja menetluskulude põhjendatusele, viidates selles, et osad kulud on tekkinud enne vaidlustatud haldusaktide väljaandmist, mistõttu ei ole need olnud praeguses asjas vajalikud ega põhjendatud kulutused.
14.Kaebaja esitas 23.06.2021 vastuväited vastustaja seisukohtadele, milles rõhutas, et kaebaja väidetav turvalisust ohustav käitumine on tõendamata.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohus märgib, et vastavalt 03.06.2021. a määrusele ja 07.06.2021. a määrusega tehtud täpsustusele oli praeguses asjas teise menetlusosalise täiendavatele seisukohtadele vastuväidete esitamise tähtpäev 22.06.2021. Kaebaja esitas vastuväited 23.06.2021. Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4). Kuna kaebaja on esitanud avalduse vaid 1-minutilise hilinemisega ning tegemist on viimase seisukohaga praeguses asjas, ei põhjusta avalduse menetlemine menetluse viibimist. Seega võtab kohus kaebaja 23.06.2021. a vastuväited asja juurde ning arvestab neid otsuse tegemisel.
16.Kohus tagastab HKMS § 62 lg 2 alusel vastustajale 15.06.2021 kohtule esitatud korduvad dokumendid, s.o PPA 17.01.2020. a kutse nr 4.2-1/9452-15 kaks eksemplari, kaebaja abikaasa
6(9)
3-20-802 22.01.2020. a e-kirja ühe eksemplari ning PPA 25.02.2020. a vastuskirja nr 4.2-1/9452-19 ühe eksemplari.
17.Vaidlust ei ole selles, et 09.04.2019 väljastati kaebajale digitaalne relvaluba. Vaidluse all on PPA 31.01.2020. a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse ning 27.03.2020. a vaideotsuse õiguspärasus. Kaebaja hinnangul tuleks vaidlusalused otsused tühistada, kuna ei esinenud relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseid. Vastustaja hinnangul on vaidlusalused otsused õiguspärased.
18.Vaidlusalustes otsustes on kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise õiguslike alustena viidatud järgnevale. 1) Tervislik seisund: RelvS § 43 lg 3 p-st 2 koosmõjus § 36 lg 1 p-ga 2 tuleneb, et PPA tunnistab relvaloa kehtetuks, kui isikul on raskekujuline psüühikahäire, mis välistaks isikule soetamisloa ja relvaloa andmise. RelvS § 34 lg 1 p 1 ja § 35 lg 2 p 3 koostoimes on relvaloa väljastamisel nõutud dokumendiks tervisetõend. RelvS § 44 lg-st 6 tuleneb, et relvaloa kehtetuks tunnistamisel on relvaomanikul kohustus relvad ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada või alustada nende võõrandamist. 2) Turvalisust ohustav käitumine: Vastustaja on esialgses otsuses viidanud ekslikult RelvS § 43 lg-le 21, kuid vaideotsuses tunnistanud eksimust ja nimetanud õigusliku alusena RelvS § 43 lg 31, mille kohaselt PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Kohus märgib, et vaideotsuses korrektse õigusliku aluse nimetamisel võib esialgne otsus olla vastavas osas õigusvastane (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.2020. a otsuse nr 3-18-81 p-d 21 ja 23). Siiski ei pruugi ühe õigusliku aluse võimalik õigusvastasus praegusel juhul tingida vaidlusaluste otsuste tühistamist, kui teise õigusliku aluse esinemine oleks viinud samasuguse järelduseni, et relvaluba tuleb tühistada.
19.Kohus kontrollib kõigepealt, kas vaidlusalused otsused on kaebaja tervislikku seisundit puudutavate õiguslike aluste ja põhjenduste osas õiguspärased.
20.Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seetõttu ei saa kohus arvestada asjaoludega, mis ilmnesid pärast PPA 31.01.2020. a otsuse nr 4.2-1/9452-17 koostamist ega asjaoludega, mis olid vastava otsuse koostamise hetkeks ära langenud.
21.Praeguse asja lahendamisel ei ole määrav, et kaebajale on varem (08.04.2019. a tervisetõend, viidatud dtl 129) või hiljem (08.04.2020. a tervisetõend nr 404, dtl 96–97; 29.03.2021. a tõend nr 434, dtl 137) väljastatud tervisetõendeid, milles soetamisloa või relvaloa saamist välistavaid tervisehäireid ei tuvastatud. Vastustaja sai vaidlusaluse 31.01.2020. a otsuse nr 4.2-1/9452-17 koostamise ajal lähtuda vaid sel hetkel kehtinud tervisetõendist, mille kohaselt kaebajal esinesid soetamisloa või relvaloa saamist välistavad tervisehäired (dr M. Suurkivi 21.06.2019. a tervisetõend nr 381, dtl 130). Tervisetõendi väljastaja on 04.12.2019 selgitanud, et kaebajale väljastatud tervisetõendi otsus kehtib seni, kuni ta on saanud kätte teisese arvamuse kõrgema etapi psühhiaatrilt, kuid psühhiaatri poole pöördumise aeg ega toimumine ei olnud kindlalt määratletud, vaid sõltusid patsiendist ehk kaebajast (dtl 126). Kohtu hinnangul ei saanud vastustajalt eeldada võimaliku tervisetõendi muutmise otsuse ootamist, kuna ei olnud selge, kas kaebaja pöördub kõrgema etapi psühhiaatri poole enda tervisliku seisundi täpsustamiseks. Kohtule ei ole ka teada, et sama perearst oleks enne PPA 31.01.2020. a otsuse tegemist väljastanud kaebajale uue tõendi kaebajal relvaloa saamist välistavate tervisehäirete mitte esinemise kohta. Selline tõend on vormistatud alles 08.04.2020 (dtl 96–97), s.o enam kui kolm kuud pärast relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist.
22.Kaebaja on viidanud vastuolulistele seisukohtadele tema tervisliku seisundi hindamisel. 7(9)
3-20-802 Kohus selgitab, et RelvS § 351 lg 2 kohaselt korraldab soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli ning väljastab vastava tervisetõendi perearst, kaasates eriarste. Vastavalt määruse nr 179 § 6 lg-le 1 vormistab tervisekontrolli tegija tervisekontrolli kaardi alusel (vorm toodud määruse nr 179 lisas 1) sama määruse lisas 2 toodud vormi kohase tervisetõendi ja väljastab selle taotlejale. Seejuures on vastava tervisekontrolli eesmärk kontrollida RelvS § 36 lg 1 p-des 1–3 nimetatud tervisehäirete esinemist (RelvS § 351 lg 1). Kuna RelvS § 351 lg 2 alusel on soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli korraldamise ja tervisetõendi väljastamise kohustus pandud perearstile, siis tuleb vastustajal RelvS § 36 lg 1 p-s 2 nimetatud aluse (raskekujulise psüühikahäire olemasolu) tuvastamisel lähtuda eelkõige perearsti hinnangust. Praeguses asjas kinnitas kaebaja perearst dr M. Suurkivi 21.06.2019. a soetamisloa või relvaloa taotleja tervisetõendis nr 381 (dtl 130), et kaebajal esinevad soetamisloa või relvaloa saamist välistavad tervisehäired. Lisaks kinnitas perearst dr M. Suurkivi 04.12.2019. a vastuses PPA-le (dtl 125–127), et kaebajal esinevad soetamisloa või relvaloa saamist välistavad tervisehäired, mis kuuluvad neurootiliste, stressiga seotud ja somatoformsete häirete ning täiskasvanu isiksus- ja käitumishäirete gruppi vastavalt määruse nr 179 § 2 lg 1 p-dele 5 ja 6. Määruse nr 179 §-s 2 on toodud soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu, mis täpsustab RelvS § 36 lg 1 punkte 1–3.
23.Vastustaja ei saa asuda hindama meditsiinilisi otsustusi ega eelistada eriarsti seisukohta, kui perearst, kellel on ülevaade kaebaja terviseseisundist ja kes on kaasanud kaebaja võimalike tervisehäirete hindamiseks eriarstid, on selgesõnaliselt kinnitanud kaebajal relvaloa saamist välistavate tervisehäirete esinemist. Asjaolu, et eriarst on esitanud teistsuguse seisukoha ja leidnud, et relvaloa ennetähtaegse katkestamise kriteeriume ei ilmnenud (psühhiaater dr M. Viigi 02.09.2019. a tõend nr 4360, dtl 122), on tinginud vastustaja poolt täiendavate päringute tegemise kaebaja perearstile ja Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikule (dtl 164–167). Kohtu hinnangul on vastustaja eelnevaga täitnud haldusorgani uurimiskohustuse ning täpsustanud kaebajale antud meditsiinilisi hinnanguid piisavalt, et järeldada RelvS § 36 lg 1 p-s 2 sätestatud aluse esinemist vaidlusaluse otsuse koostamise ajal. Kaebaja perearsti 04.12.2019. a hinnangust (dtl 125–127) nähtub, et vaidlusaluse otsuse koostamise aja seisuga kaebajale määratud diagnoosid vastasid määruse nr 179 § 2 lg 1 p-dele 5 ja 6. Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku juhataja kinnitas 14.11.2019. a hinnangus (dtl 131–132), et kaebajal diagnoositud psüühikahäireid arvestades on põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine, ning täpsustas 24.01.2020. a vastuses (dtl 210–211), et kaebajal diagnoositud haigused on relvaloa väljastamist välistavaks asjaoluks RelvS § 36 lg 1 p 2 mõistes. Vastustajal puudus alus kahelda arstide seisukohas relvaloa saamist välistavate tervisehäirete olemasolu kohta.
24.Seaduse sõnastusest nähtub, et RelvS § 43 lg-s 3 nimetatud asjaolude esinemisel tunnistab PPA soetamisloa või relvaloa kehtetuks. Kaalutlusõigus vastavate lubade kehtetuks tunnistamisel on PPA-l üksnes RelvS § 43 lg-tes 31 kuni 33 nimetatud aluste esinemisel. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et RelvS § 43 lg 3 p 2 koosmõjus RelvS § 36 lg 1 p-ga 2 rakendamisel puudub haldusorganil kaalutlusõigus. Seega pidi vastustaja tunnistama kaebaja relvaloa kehtetuks, kuna arstide hinnangul esinesid kaebajal relvaloa saamist välistavad tervisehäired (vrdl Riigikohtu 18.06.2019. a otsus nr 5-19-26, p 40). Olukorras, kus vastustajal puudub kaalutlusõigus, ei saa talle ette heita kaalutluste välja toomata jätmist. Vastustaja on toonud välja põhjendused, millest lähtuvalt on langetatud otsus relvaloa kehtetuks tunnistamiseks RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 2 alusel.
25.Relvaloa väljastamise eelduseks on tervisetõendi esitamine (RelvS § 34 lg 1 p 1 ja § 35 lg 2 p 3). Tervisetõend peab kajastama, kas taotlejal esineb soetamisloa või relvaloa saamist välistavaid tervisehäireid (määruse nr 179 lisa 2) ning ühtlasi on tervisekontrolli läbimise eesmärk vastavate tervisehäirete puudumise kindlakstegemine (RelvS § 351 lg 1). Seaduse mõttega on kooskõlas, et relvaloa väljastamise eelduseks on sellise tervisetõendi olemasolu, mis kinnitab soetamisloa või relvaloa saamist välistavate tervisehäirete puudumist. 8(9)
3-20-802 Kuigi tervisetõend kehtib kuni viis aastat (RelvS § 351 lg 21), ei tähenda see, et asjaolude muutumisel poleks võimalik tervisetõendit vajadusel muuta ka enne viie aasta möödumist. Kohtu hinnangul on soetamisloa või relvaloa saamist välistavate tervisehäirete esinemist kinnitav tervisetõend sisuliselt võrdsustatav vastava loa saamiseks vajaliku kehtiva tervisetõendi puudumisega. Ka praeguses asjas saab dr M. Suurkivi 21.06.2019. a tervisetõendi nr 381 alusel kinnitada, et kaebajal puudus vaidlusaluste otsuste koostamise ajal relvaloa saamiseks vajalik määruse nr 179 lisas 2 toodud vormi kohane kehtiv tervisetõend, mis oleks kinnitanud relvaloa saamist välistavate tervisehäirete mitte esinemist. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja põhjendatult viidanud ka asjaolule, et kaebajal puudus PPA 31.01.2020. a otsuse koostamise ajal kehtiv tervisetõend. Seega esines alus relvaloa kehtetuks tunnistamiseks RelvS § 43 lg 3 p 2, § 34 lg 1 p 1 ja § 35 lg 2 p 3 alusel, kuna kaebajal puudus relvaloa saamiseks vajalik tervisetõend ning kaebaja ei vastanud enam relvaseadusega kehtestatud nõuetele.
26.Eeltoodud põhjustel oli kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine imperatiivsetest normidest tulenevalt kohustuslik, kuna arstide hinnangul esinesid kaebajal relvaloa saamist välistavad tervisehäired. Seetõttu jäävad vaidlusalused otsused kehtima sõltumata sellest, kas teisena märgitud õiguslik alus (RelvS § 43 lg 31) on sobiv või kas kaebaja enda või teise isiku turvalisust ohustav käitumine on tõendatud ja kas vastustaja on nõuetekohaselt rakendanud selles sättes ette nähtud kaalutlusõigust. Kohus märgib, et vaatamata 03.06.2021. a määrusega küsitule (kohus palus edastada kõik haldusmenetluses kogutud dokumendid) ei ole vastustaja esitanud kohtule mitmeid vaideotsuses loetletud tõendeid, millele on vaidlusalustes otsustes kaebaja ohtlikkuse hindamisel tuginetud (vt määruse p 3.1). Kuigi vaidlusalustes otsustes kirjeldatud kaebaja käitumist (sh enesetapuga ähvardamist) saab lugeda tema turvalisust ohustavaks käitumiseks, peavad PPA vastavad põhjendused olema tõendatud ja kontrollitavad. Siiski ei mõjuta eeltoodu praegusel juhul vaidlusaluste otsuste kehtivust, kuna kaebaja relvaluba tuli tunnistada kehtetuks vastavate otsuste tegemise ajal relvaloa saamist välistavate tervisehäirete esinemise ning nende mitte esinemist kinnitava ja relvaloa väljastamise eelduseks oleva tervisetõendi puudumise tõttu.
27.Kohus selgitab, et kui kaebajale on väljastatud praegusel ajal kehtiv perearsti tõend, mille kohaselt ei esine tal relvaloa saamist välistavaid tervisehäireid, on tal õigus pöörduda PPA poole uue relvaloa väljastamiseks. Vastava taotluse saamisel saab PPA, sealjuures vajalikul määral uurimispõhimõtet rakendades (RelvS § 1 lg 11, haldusmenetluse seaduse § 6) hinnata, kas kaebaja puhul on täidetud talle relvaloa väljastamise eeldused või mitte.
28.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et PPA 31.01.2020. a otsuse nr 4.2-1/9452-17 ning 27.03.2020. a vaideotsuse nr 4.2-1/2578-2 tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb seetõttu tervikuna rahuldamata.
29.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja kinnitusel on ta kandnud menetluskulusid 2299 euro ulatuses, mis jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kuna kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei pea kohus vajalikuks võtta seisukohta, mil määral on olnud kulud vajalikud ja põhjendatud. Vastustaja ei ole esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja. Muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
30.Kuna asjas esitatud menetlusdokumendid sisaldavad suurel hulgal kaebaja terviseseisundit kajastavaid andmeid, seejuures on asja juurde võetud mitmed tervisetõendid, peab kohus põhjendatuks kuulutada haldusasja menetluse kaebaja eraelu kaitseks HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel tervikuna kinniseks. /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.