KKT Oil OÜ kaebus Keskkonnaameti (kuni 31.12.2020 Keskkonnainspektsioon) keelamiseks nõuda sisse ning rakendada sunniraha Keskkonnainspektsiooni 08.05.2020. a ettekirjutuse nr 0001595 punkti 1 täitmata jätmise eest
Menetlusosalised
Kaebaja – KKT Oil OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Kadri Matteus ja Margus Mugu Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja jurist Rutt Grünberg
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-20-2455 menetlus.
2.Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot KKT Oil OÜ arveldusarvele nr EE762200221057210350 AS-s Swedbank.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 23.12.2020. määrusega asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse.
a
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
Määrus toimetatakse kaebaja ja vastustaja esindajatele kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnainspektsioon tegi KKT Oil OÜ-le 08.05.2020 ettekirjutuse nr 0001595, millega kohustas KKT Oil OÜ-d muu hulgas seadistama tekkiva tuha niisutussüsteem viisil, et transporditava tuha niiskuseks autodele laadimisel on vähemalt 20%, hiljemalt 30.06.2020 (ettekirjutuse punkt 1).
2.Keskkonnainspektsioon kontrollis 23.10.2020 KKT Oil OÜ-le koostatud ettekirjutuse nr 0001595 täitmist. Keskkonnainspektsioon tuvastas, et KKT Oil OÜ ei ole täitnud ettekirjutuse punktis 1 talle pandud kohustust, ning rakendas 09.11.2020. a sunniraha määramise teatega nr 8-5/20/2187-10 KKT Oil OÜ suhtes sunniraha 10 000 eurot. Teates on märgitud, et uus järelkontroll ettekirjutuse täitmise üle toimub alates 12.04.2021 ning kui 12.04.2021 seisuga ei ole KKT Oil OÜ seadistanud tahkesoojuskandja seadmetes tekkiva tuha
3-20-2455 niisutussüsteemi viisil, et transporditava tuha niiskuseks autodele laadimisel on vähemalt 20%, rakendab Keskkonnainspektsioon uuesti sunniraha 10 000 eurot.
3.KKT Oil OÜ esitas 07.12.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 23.12.2020. a määrusega menetlusse nõuetes keelata Keskkonnainspektsiooni nõuda sisse ning rakendada kaebaja suhtes sunniraha Keskkonnainspektsiooni 08.05.2020. a ettekirjutuse nr 0001595 p 1 täitmata jätmise eest, s.o keelata Keskkonnainspektsioonil teha 09.11.2020. a teatega nr 8-5/20/2187-10 kaebaja suhtes rakendatud sunniraha sissenõudmise toiminguid ning rakendada viimati nimetatud teates sisalduva hoiatuse alusel korduvalt sunniraha. Kohus rahuldas 23.12.2020. a määruses kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas Keskkonnainspektsioonil 08.05.2020. a ettekirjutuse nr 0001595 p 1 täitmisele sundimiseks sunniraha rakendamise ja sissenõudmisele suunatud toimingute tegemise kuni haldusasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
4.Keskkonnaamet märkis 21.01.2021. a vastuses kaebusele, et nõustub kaebusega osaliselt, ning möönis, et kuigi ettekirjutus nr 0001595 on täitmiseks kohustuslik, ei ole selle täitmata jätmine vaidlusalusel juhul üheselt tuvastatud ning seega puudub alus sunniraha rakendamiseks. Veel möönis Keskkonnaamet sama vastuse punktis 3.6, et 23.10.2020 võetud proovide alusel (millele on Keskkonnainspektsiooni 09.11.2020. a teates nr 8-5/20/2187-10 tuginetud) ei ole võimalik tuvastada tuha veesisaldust proovide võtmise hetkel ning seega ka transporditava tuha veesisaldust (niiskust) autodele laadimise ajal. Vastustaja kinnitas, et ei rakenda 23.10.2020 võetud proovidele tuginedes kaebaja suhtes sunniraha.
5.KKT Oil OÜ märkis kohtule 11.03.2021 edastatud seisukohas, et esitas vastustajale 28.02.2021 taotluse ettekirjutuse nr 0001595 p 1 muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning vastustaja tunnistas 02.03.2021. a otsusega ettekirjutuse nr 0001595 p 1 algusest peale kehtetuks. Samuti osutas kaebaja vastustaja kinnitusele, et ta ei nõua enam kaebajalt Keskkonnainspektsiooni 09.11.2020. a kirjaga nr 8-5/20/2187-10 määratud sunniraha tasumist ning lõpetab sunniraha sissenõudmiseks alustatud haldusmenetluse. Kaebaja palus kohtul kaebuse rahuldada, kuna vastustaja on vastuses kaebusele kaebuse õigeks võtnud. Kuivõrd vastustaja on tunnistanud kehtetuks ka sunniraha määramise teate aluseks oleva ettekirjutuse, puudub igasugune kahtlus, et vastustaja on kaebuse sunniraha rakendamise osas õigeks võtnud.
6.Keskkonnaamet esitas kohtule 16.03.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja ei ole soovinud võtta kaebusele esitatud vastuses kaebust täielikult õigeks, vaid on teinud seda osaliselt. Samuti ei võta vastustaja kaebust täies ulatuses õigeks ettekirjutuse nr 0001595 p 1 kehtetuks tunnistamist arvestades, sest see ei oleks enam võimalik. Kuivõrd kaebaja on ettekirjutuse p 1 kehtetuks tunnistamisega saavutanud kaebuse eesmärgi, milleks on vältida ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha tasumist, ei saa kaebajal olla põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks ning menetlus tuleks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada sisulist lahendit tegemata.
7.KKT Oil OÜ esitas 18.03.2021 kohtule taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks 7149,64 euro ulatuses. Kaebaja menetluskulud koosnevad kohtukuludest (riigilõiv) 315 eurot ja kohtuvälistest kuludest (volitatud esindaja kulud) 6834,64 eurot.
8.Keskkonnaamet leidis kohtule 19.03.2021 esitatud seisukohas, et kaebaja esindaja kulud ei ole täies ulatuses vajalikud ega põhjendatud. Samuti palus Keskkonnaamet jätta vastustajalt välja mõistmata kaebaja tasutud riigilõivu, kuna see tuleb kaebajale tagastada.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb analoogia korras kohaldada HKMS § 152 lg 1 p-i 4, mille kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtule esitatud uutest asjaoludest, ennekõike Keskkonnaameti 02.03.2021. a otsusega Keskkonnainspektsiooni 08.05.2020. a ettekirjutuse nr 0001595 p 1 kehtetuks tunnistamise
3-20-2455 faktist lähtuvalt ei ole keelamiskaebuse menetlemine enam kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1). Keelamisnõuete aluseks olevad asjaolud on täielikult ammendunud ning keelamiskaebus tuleb lugeda menetluslikult lubamatuks kaebajal õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Ka Riigikohus on oma praktikas pidanud sarnastes olukordades analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 lähtumist põhjendatuks (vrdl Riigikohtu 13.11.2014. a otsus nr 3-3-1-44-14, p 12; 04.12.2017. a otsus nr 3-15-873, p 34).
10.Vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei ole teavitanud kohut sellest, et ta sooviks pärast ettekirjutuse nr 0001595 p 1 kehtetuks tunnistamist jätkata menetlust kas Keskkonnainspektsiooni 09.11.2020. a teatega nr 8-5/20/2187-10 tema suhtes sunniraha rakendamise toimingu või ettekirjutuse nr 0001595 p 1 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Vastustaja on kaebusele esitatud vastuses möönnud, et ettekirjutuse täitmata jätmine ei olnud vaidlusalusel juhul (s.o 09.11.2020. a teates käsitletud juhul) üheselt tuvastatud. Samuti tunnistas Keskkonnaamet 02.03.2021. a otsusega ettekirjutuse nr 0001595 p 1 algusest peale kehtetuks, leides, et selles ette nähtud kohustuse panemine KKT Oil OÜ-le ei ole põhjendatud ja selleks puudus õiguslik alus. Neid asjaolusid arvestades ei nähtu ka kohtule, et õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse jätkamine saaks olla mingil viisil kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
12.Kohus selgitab, et kui käesolev määrus asja menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2).
13.Vastavalt HKMS § 253 lg-le 3 tühistab kohus asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega.
14.HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastab kohus kaebajale pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv kantakse kaebaja 18.03.2021. a taotluses märgitud kaebaja arvelduskontole pärast seda, kui on jõustunud käesolev määrus menetluse lõpetamise kohta. Kohtupraktika kohaselt ei saa tagastada esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu, kuna kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi (vt nt Riigikohtu 21.03.2011. a määrus nr 3-3-1-9-11, p 10).
15.Kohus märgib, et ei käsitle käesolevas määruses menetlusosaliste ülejäänud menetluskulusid ning otsustab nende jaotuse ja väljamõistmise üle eraldi määruses (HKMS § 178 lg 3 ja 170 lg 1 p 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.