lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-260/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 20.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-260/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1097
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-260

Määruse kuupäev

20. juuni 2021

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

S.K. (K) kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-21-260.
2.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Kuulutada haldusasja menetlus kaebaja tervisekaardi väljavõtet puudutavas osas kinniseks.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 5. veebruaril 2021 S.K. (kaebaja) kaebus, milles ta soovib menetluse algatamist seoses talle tekitatud tervisekahjustusega. Kaebuse kohaselt on kaebajat karistatud noomitusega, millega kaebaja ei nõustu. Tema hinnangul on vanglaametnik pannud tema tervise ohtu ning tekitanud tervisekahjustuse (stress, peavalu, mis viis selleni, et ta ei suuda keskenduda ega süveneda, kannatab valudes, kõrge vererõhk). Kaebaja taotleb vanglaametniku suhtes menetluse algatamist, mille käigus mõistetaks talle välja valuraha summas 800 eurot. Kaebaja osutab, et on pöördunud vaide ja kahjunõudega 26. novembril 2020 vangla poole. Kaebaja soovib riigi poolt advokaati kohtus osalemiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Vangla edastas 27. mail 2021 kaebaja 26. novembri 2020. a kahjunõude ja vangla
21.aprilli 2021. a otsuse nr 6-16/191-2 jätta taotlus rahuldamata. Vastuses kohtunõudele teatas vangla, et kaebaja ei ole esitanud kaebuse asjaoludega (noomitusega karistamine) seoses vaiet.
3.Viru Vangla edastas 3. juunil 2021 kaebaja tervisekaardist väljavõtte perioodi 13. oktoober 2020 kuni 21. jaanuar 2021 kohta.

3-21-260

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on taotlenud Viru Vangla valvuri suhtes menetluse algatamist, mille käigus mõistetaks kaebaja kasuks välja valurahahüvitis. Kohus tõlgendab kaebaja kaebust hüvitamiskaebusena. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 12 lõige 2 sätestab, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Viidatud lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus selgitab, et nimetatud sättest tulenevalt ei saa kaebaja nõuda konkreetse valvuri suhtes menetluse algatamist ning kahju hüvitamist, kuna ametnike tegevusega tekitatud kahju loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks. Antud juhul on kohane taotleda hüvitist Viru Vanglalt. Vanglale esitatud kahjunõudest ja kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt peab kaebaja tema tervist kahjustanud tegevuseks seda, et Viru Vangla valvur andis talle 2020. a oktoobris kolmel päeval korralduse tõsta kambris oma asjad ringi ning kui kaebaja seda korraldust ei täitnud, tõstis valvur ise asjad ringi. Vanglale esitatud kahjunõudest nähtub, et esimest korda andis valvur kaebajale korralduse asjad ringi tõsta 19. oktoobril 2020.
5.Kuigi kaebaja viitab kaebuses ka noomitusele, ei pea kohus võimalikuks tõlgendada kaebust selliselt, et kaebaja on soovinud muu hulgas vaidlustada talle määratud distsiplinaarkaristust (noomitus). Viru Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebaja ei ole enda distsiplinaarkaristust vaidemenetluse korras vaidlustanud, mis tähendab, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Samuti on kaebuses selgelt kirjas, et kaebaja eesmärk on saada tervise kahjustamise eest kahjutasu.
6.HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kaebaja nõuab Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 800 eurot. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Samuti ei saa kohtu hinnangul valvuri kolmel päeval antud korraldused tõsta kambris asjad ringi ja korralduse täitmata jätmisel valvuri enda poolt asjade ümbertõstmine põhjustada kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebameeldivusi, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
8.Kaebaja tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et kaebaja oleks talle antud korralduste järgselt pöördunud meditsiiniosakonna poole ning kurtnud valu, sh peavalu, keskendumishäireid või stressi teket. Kaebaja vererõhku on küll mõõdetud 21. oktoobril 2020 ja see on olnud pisut kõrgenenud, kuid väljavõttest ei nähtu, et kaebaja oleks kurtnud, et see on tingitud valvuri tegevusest. Kohtule arusaadavalt oli tegemist rutiinse vererõhu kontrolliga.

3-21-260

Kohtu hinnangul on kaebuses kirjeldatud tervisehäirete ilmnemine valvuri tegevuse tõttu väga vähetõenäoline. Kohtule ei nähtu, et kaebaja olukord oleks valvuri tegevuse tõttu halvenenud ning et talle oleks valvuri tegevuse tõttu mingeid reaalseid negatiivseid tagajärgi kaasnenud. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule, et kahju hüvitamise eeldused (s.o kahju tekkimine ja põhjuslik seos) oleksid täidetud.

9.Kohtu hinnangul ei oleks praegusel juhul alust ka kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks rahalise hüvitise väljamõistmise teel. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui tervise kahjustamise raskus seda õigustab (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, punkt 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Arvestades kaebaja õiguste riive vähest intensiivsust ning asjaolu, et hüvitatava mittevaralise kahju tekkimine on ebatõenäoline, ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kohtupraktika järgi oleks õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
10.Eelnevale tuginedes leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
11.Kaebaja on soovinud riigi kulul advokaati enda kaitsmiseks kohtumenetluses.
12.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Halduskohtul on isiku avalduste menetlemisel kohustus teda vajadusel suunata ja abistada, millest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et isikul oleksid õigusalased teadmised. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma halduskohtumenetluses. Kaebaja on koostanud vanglale kahjunõude ja kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja eesmärk. Kohus osutab, et kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
14.Tuginedes HKMS § 77 lõikele 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3, kuulutab kohus haldusasja menetluse kaebaja terviseandmeid kajastava tõendi (tervisekaardi väljavõte) osas kinniseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium